Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "alaldites" leiti 18 faili

5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema ping...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
442 allalaadimist
3
doc

Sildalaldi - Prax 2

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, v...

Elektroonika jõupooljuht... - Tallinna Tehnikaülikool
80 allalaadimist
3
doc

Analoogelektroonika

Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle p...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
124 allalaadimist
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse...

Elektroonika - Kutsekool
213 allalaadimist
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagat...

Elektroonika - Kutsekool
467 allalaadimist
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist...

Elektroonika alused - Kutsekool
322 allalaadimist
50
doc

Rakenduselekroonika

1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
114 allalaadimist
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
34 allalaadimist
8
doc

Füüsika probleemülesanded koos lahendustega

Kas vedrukaal näitab ühtviisi nii paigalseisval kui ühtlaselt liikuval laeval? Jah 2. Tooge näiteid, kus avaldub impulsi jäävuse seadus. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal. Näiteks kui uisutades...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
583 allalaadimist
3
doc

Füüsika kontrolltööks II

Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva v...

Füüsika - Keskkool
92 allalaadimist
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi o...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
52 allalaadimist
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
105 allalaadimist
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
439 allalaadimist
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

Siinuskõveraid iseloomustavad suurused ­ on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), ku...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
311 allalaadimist
6
docx

Materjalide põhiomadused

Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk te...

Materjaliõpetus - Kutsekool
27 allalaadimist
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700...

Elektrivarustus - Kutsekool
43 allalaadimist
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

Vajalik lähteinfo saadakse arvutilt, mis väljastab muunduri juhtimiseks kahendkoodis juhtsõna. Türistormuundurites alustatakse viivituse moodustamist hetkel, mil võrgupinge läbib nulli. Sel momendil tekitab sünkroniseerimislülitus impulsi, mis käivitab türistoride tüürnurka moodustava taimeri. Viivituse lõppemisel moodustatakse tüürimpulss, mille toimel türistor avaneb. Mitme türistoriga, mitmefaasilistes alaldites ja pingeregulaatorites tuleb moodustada tüürimpulsid kõigi türistoride jaoks. Samal põhimõttel töötavad ka jõutransistoridel laius- impulssmuundurid. Järgnevalt vaadeldakse viivitust moodustava liidese tööpõhimõtet. Juhtsõnale vastav kahendkood muundatakse ajaintervalliks kahendloenduritega (joonis 2.36). Ajaühikuks on impulsigeneraatori impulsside periood, mis peab olema konstantne. Praktikas saavutatakse see täpsete kvartsreson...

Tehnikalugu -
7 allalaadimist
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

3.8.1. Diood Diood (diode) on pooljuhtelement, mis juhib elektrit päripingestatuse korral ning blokeerib elektrivoolu vastupingestatuse korral. Diood koosneb anoodist (A) ja katoodist (C) vt. Joonis 3.10. Päripingestatuse puhul on allika + klemm ühendatud anoodile, - klemm aga katoodile. Vastupidisel ühendusel diood elektrivoolu ei juhi. Dioode kasutatakse laialdaselt vahelduvvoolu alalisvooluks muundavates seadmetes (alaldites). Dioodi tööpõhimõte alaldis on näidatud Joonis 3.11. A C Joonis 3.10. Dioodi tähistus skeemil ja tunnusjoon [8] Vahelduvvoolu puhul läbib dioodi ainult see komponent, mille puhul on pinge anoodil suurem kui katoodil. Selle tulemusena on väljundis pulseeriv alalisvool. Diood toimub alaldina järgmiselt. Diood laseb läbi ainult siinuspinge poolperioodi pärisuunas. Dioodi...

Energia ja keskkond -
15 allalaadimist


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun