juhtmematerjalina ja mähistraadina. Dielektrikud tahked (mittemetallid), vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid peavad olema suure elektrilise eritakistusega, elektrilise läbilöögi ja mehaaniliste tugevuste, pinna kõvaduse ning vajalike füüsikalis-keemiliste omadustega vastavalt töö tingimustele. Neid kasutatakse juhtmete isolaatoritena, mis peavad täitma ka kande- ja tugielementide ülesandeid. Vedelad ja gaasilised isolaatormaterjalid täidavad lülitites, alaldites ja transformaatorseadmetes üheaegselt jahutus ning leegisummutus aine ülesandeid. Pooljuhtmaterjalide kasutamine võimendites, alaldites, mittelineaarsetes takistites sõltub materjali põhiomaduste eritakistuse, dielektrilise läbitavuse, elektrimotoorse jõu muutumisest sõltuvalt töötingimustest nagu temperatuur, elektrivälja tugevus ning valguse ja kiirituse intensiivsus. Magnetmaterjale kasutatakse side-, raadiotehnilistes arvutustehnika seadmetes,
sisendpinge perioodis (pulsilisust), teine täht näitab tüüritavust (Ctüüritav, U- mittetüüritav, Z- osaliselt tüüritav) ja kolmas täht näitab jõupooljuhtide lülitusviisi (A- ühise anoodiga, K- ühise katoodiga). Suure võimsuse korral kasutatakse ka kuuefaasilisi lülitusi, kolmefaasilisi nulldioodiga lülitusi ning mimeid teisi. Ühefaasilist poolperioodlülitust kasutatakse väikesevõimsuselistes alaldites ja vaheldites. Mõõtmised Väljundtunnusjoon U0=f(I0) Pulsatsioonipinge U0, V I0, A U0, V Pulsatsioonitegur, n C nC n C nC n C nC %
toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM.
kondensaator C1. Laadumisvool tekitab pingelangu takistile R2 ja see viib D.D2 väljundi asendisse 0. raadiohäireid. Tugev pulsatsioon on põhjuseks miks pool periood reguleeritavat alaldit ei kasutata. Saadud seisund kestab seni kuni D.D2 sisendis pinge langeb avanemis pingeni, ning toimub järjekordne Reguleeritavates alaldites eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem. ümberlülitumine. Võnkesagedus on määratud ajakonstantidega C2*R1 ja C1*R2. nimetatud Seetõttu eelistatakse ühefaasilistes alaldites trafo keskväljavõttega lülitust ja kolmefaasilistes alaldites ajakonstantidele avaldab mõju ka loogika takistus ja kui see on suur siis tekib väljund takistusel poolperiood alaldi lülitust
Fototakisteid kasutatakse signalisatsiooniseadmetes ja fotoreleedes; infrapunase kiirguse tehnikas öise vaatluse seadmetes ja soojuspeilingaatorites. Tensotakistid: Tensotakisti on pooljuhtseadis, mille takistus sõltub deformatsioonist. Tensotakisteid kasutatakse väikeste deformatsioonide mõõtmiseks ja rõhuandurites.. 33. Pooljuhtdioodid. Alaldusdiood: Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe metallväljaviiguga pooljuhtseadis. Ühesuunalise elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse dioode alaldites ja kõrgsagedusdetektorites. Dioodid valmistatakse põhiliselt ränist või germaaniumist. Ideaalse dioodi pärisuuna takistus on null ja vastusuuna takistus lõpmatult suur ehk päripingelang ja vastuvool on võrdsed nulliga. Diood juhib hästi ühes suunas (pärisuunas) ja halvasti teises suunas (vastusuunas). Selleks et diood juhiks, tuleb ta lülitada pärisuunda. Selleks ühendatakse patarei plussklemm dioodi p-kihi ehk anoodiga (joonis 8.10, a) ja miinusklemm n-kihiga ehk katoodiga
juhtmes. Seega saab vooluga juhtme-magneti vahelist jõudu rakendada mootorites, hõljukrongides jne. Teine, samuti väga oluline valdkond on skeemitehnika. Nimelt saab pooli induktiivsust suurendada, paigutades pooli ferriitsüdamiku. Induktiivsuse sõltuvus voolust muutub küll mittelineaarseks, aga see on väike hind väga suure induktiivsuse eest. Milleks on tarvis suurt induktiivsust? Näiteks madalpääsfiltrile, mida alaldites kasutatakse. 22. Merelained lähenevad supelrannale alati risti, isegi siis kui tuul puhub rannaga paralleelselt. Miks? Kas nad nüüd alati päris risti tulevad, selles ma kahtlen fucking sügavalt. Aga noh, võib ju mõelda nii, et suured lained tekivad ikka avamerel, mitte kuskil madalas vees. See tähendab, et laine allikas on kaugel ja lained jõuavadki sealt pärinevatena kaldaga risti kohale. 23
toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Faasmodulatsioon ???
tüürelektroodile antava elektripinge abil. Tüüritavaid türistore, mida saab ainult sisse lülitada, nimetatakse üheopratsioonilisteks. Türistore, mida saab tüürvoolu abil ka välja lülitada, nimetatakse kaheoperatsioonilisteks. Kasutatavamad on üheoperatsioonilised türistorid, mille väljalülitamiseks tuleb katkestada anoodvool või muuta anoodpinge polaarsust. Türistore kasutatakse põhiliselt alaldites reguleeritava väljundpinge saamiseks, vaheldites ja sagedusmuundurites. 40) Vahelduvvoolu alaldamine - Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Väikesevõimsuselised alaldid on ette nähtud põhiliselt elektroonikaja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks
docstxt/125910246486650.txt
On veel parameetreid, milliste abil ei teostata küll dioodi valikut, kuid nad võivad olla vajalikud teatud olukordade arvestamisel: 1.) Päripingelang. Selle päripinge abil on võimalik arvutada alaldi kasutegurit Päripinge lang on pärisuuna reziimis dioodil esinev pinge lang, kui dioodi läbib suurim lubatav pärivool. Tema väärtus sõltub dioodi tüübist ja on tavalistel räni dioodidel 0.7 kuni 1V. Schotchy dioodidel, millised leiavad kasutamist põhiliselt kõrgsagedus alaldites on ta 0.3 kuni 0.5V. 2.) Suurim lubatav vastuvool I Rmax. See on antud dioodi puhul suudim esineda võiv vastuvoolu väärtus, mille alusel toimub dioodide parakeerimine (reaalselt on vastuvool alati sellest väärtusest väiksem). 1.8 Stabilitron e. zener-diood Zener-diood on ettenähtud töötamiseks läbilöögi reziimis, kui teda läbiv vool ei ületa lubatut (joonis 4).
Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust t ei normeerita, kiiretel on see >100 ns ja ülikiiretel <100 ns. rr Eri liigina vaadeldakse tavaliselt nn. Schottky alaldusdioode, mis tänu väikesele päripingelangule (U <0,75V) on eriti sobivad madalapingelistes alaldites kasutamiseks. F Schottky dioodide taastumiskestus võib olla eriti väike, isegi <1,5 ns. 2.3. Lülitidioodid (Switching Diode) Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg- sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode)
firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust t rr ei normeerita, kiiretel on see >100 ns ja ülikiiretel <100 ns. 11 Eri liigina vaadeldakse tavaliselt nn. Schottky alaldusdioode, mis tänu väikesele päripingelangule (UF<0,75V) on eriti sobivad madalapingelistes alaldites kasutamiseks. Schottky dioodide taastumiskestus võib olla eriti väike, isegi <1,5 ns. 2.3. Lülitidioodid (Switching Diode) Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg-sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode)
lekkevoolu. Alalisvooluahelates vähendab drossel kõrgemate harmooniliste poolt tekitatud pinge moonutusi ja vähendab pulsatsiooni. Trafo. Jõuelektroonika seadistes on hädavajalik, et trafo koosneks kahest või enamast tihedalt sidestatud mähisest, kus kogu magnetvoog tekitatakse ühe mähise või selle sektsiooni poolt. Joonisel 2.2, a on näidatud eraldustrafoga alaldusahel. Trafo madaldab toitepinge efektiivväärtuse U1 väärtusele U2, mis mõnikord on alaldites sobivam kasutada. Primaarmähise keerdude arv on w1 ja sekundaarmähise keerdude arv w2. Sekundaarmähises indutseeritud pinge avaldub kujul L w1 w2 ~ ~ U1 U2 Ud Us Ud
Kuna väljund voolu impulsid on järsu esiküljega siis tekivad seal kõrgemad harmoonilised mis levivad vahelduvvoolu võrgu kaudu ümbritsevasse ruumi ja põhjustavad raadiohäireid. Tugev pulsatsioon on põhjuseks miks poolperiood reguleeritavat alaldit praktiliselt ei kasutata. Reguleeritavates alaldides eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem. Seetõttu eelistatakse ühefaasilides alaldides trafo keskvälja võtega lülitust ja kolmefaasilides alaldites poolperiood alaldi lülitust. Joonis 5.3.3 Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub impulsidest mille vahel on paus. Kusjuures selle pausi kestus on võrdeline tüürnurgaga. Induktiivse koormuse korral mis praktiliselt esineb küllalt sagely näiteks kui me toidame reguleeritavast alaldist alalisvoolu mootorit. Siis tekib meil olukord, et türistor ei saa positiivse poolperioodi lõpul sulguda kuna teda läbib induktiiv
Mootori põõrlemis kiirust määrab efektiivne pinge sõltub pooljuhtlüliti suletud ja avatud kestvuste suhtest, kuid see lüliti on pidevalt kinni siis saab mootor maksimaalse pinge ning kiirus on suurim. Kui see lüliti on võrdsete impulsidega suletud ja avatud siis saab mootor pool pingest ja nii edasi. Diood VD peab olema küllalt suure vooluline ning samal ajal küllalt kiire toimega. Vaadeldavas reguraatoris võib nii nagu alaldites kas pidev või katkev voolu reziim. Viimane ei ole elektriajami seisukohalt soovitav kuna sel juhul tekivad tugevad põõrlemiskiiruse muutused ühe või teise resiimi muutumine toimub mootori induktiivsusest LL kui see osutub liiga väikeseks siis lisatakse mootoriga järjestikku veel täiendav induktiivsus voolu siluva toime tugendamiseks. Pinget tõstev reguraator ehk step-up converter Kui suletakse pooljuht lüliti PL siis tekib vool läbi induktiivsuse ja jüliti (kontuur 1)
3.8.1. Diood Diood (diode) on pooljuhtelement, mis juhib elektrit päripingestatuse korral ning blokeerib elektrivoolu vastupingestatuse korral. Diood koosneb anoodist (A) ja katoodist (C) vt. Joonis 3.10. Päripingestatuse puhul on allika + klemm ühendatud anoodile, - klemm aga katoodile. Vastupidisel ühendusel diood elektrivoolu ei juhi. Dioode kasutatakse laialdaselt vahelduvvoolu alalisvooluks muundavates seadmetes (alaldites). Dioodi tööpõhimõte alaldis on näidatud Joonis 3.11. A C Joonis 3.10. Dioodi tähistus skeemil ja tunnusjoon [8] Vahelduvvoolu puhul läbib dioodi ainult see komponent, mille puhul on pinge anoodil suurem kui katoodil. Selle tulemusena on väljundis pulseeriv alalisvool. Diood toimub alaldina järgmiselt. Diood laseb läbi ainult siinuspinge poolperioodi pärisuunas. Dioodi
sadade kilohertsideni. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust tn ei normeerita, kiiretel on see >100 ns ja ülikiiretel <100 ns. Eri liigina vaadeldakse tavaliselt ka Schottky alaldusdioode, mis tänu väikesele päripingelangule (UF < 0,75 V) on eriti sobivad madalapingelistes alaldites kasutamiseks. Schottky dioodide taastumiskestus võib olla eriti väike, isegi < 1,5 ns. Switching Diode 53. Lülitidioodid Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg-sagedusahelates. Lubatavad päri voolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel.
tüürimpulsside moodustamine. Vajalik lähteinfo saadakse arvutilt, mis väljastab muunduri juhtimiseks kahendkoodis juhtsõna. Türistormuundurites alustatakse viivituse moodustamist hetkel, mil võrgupinge läbib nulli. Sel momendil tekitab sünkroniseerimislülitus impulsi, mis käivitab türistoride tüürnurka moodustava taimeri. Viivituse lõppemisel moodustatakse tüürimpulss, mille toimel türistor avaneb. Mitme türistoriga, mitmefaasilistes alaldites ja pingeregulaatorites tuleb moodustada tüürimpulsid kõigi türistoride jaoks. Samal põhimõttel töötavad ka jõutransistoridel laius- impulssmuundurid. Järgnevalt vaadeldakse viivitust moodustava liidese tööpõhimõtet. Juhtsõnale vastav kahendkood muundatakse ajaintervalliks kahendloenduritega (joonis 2.36). Ajaühikuks on impulsigeneraatori impulsside periood, mis peab olema konstantne. Praktikas saavutatakse see täpsete kvartsresonaatorite, näiteks arvuti taktigeneraatori abil
annaabi.ee 
