4)sõltumatu gaaslahendus - gaaslahendus, mis säilib ka ilma välise ionisaatorita Sõltuv gaaslahendus gaaslahendus, mis välise ionisaatori mõju lakkamisel katkeb 5)põrkeionisatsioon nähtus, kus elektronid saavutavad nii suure energia, et ioniseerivad neutraalse aatomi 6)termoemisioon nähtus, kus kõrgel temperatuuril kuumutatud katood kiirgab välja elektrone 7)pn-siire kahe erineva juhtimisliigiga pooljuhi kontakt. KASUTATAKSE voolu alaldamiseks. 8)POOLJUHTSEADMED: 1.pooljuht diood-kasutatakse voolu alaldamiseks; 2.transitor ehk pooljuht triood-kasutatakse ka voolu alaldamiseks; 3.termistor-kasutatakse temp. mõõtmiseks voolu kaudu. 9)faraday seadus: J=q/t q=Jt , saame et m=kq m=kJt m-eletroodile sadestunud aine mass (kg) q-elektrilaeng (C) J-voolutugevus (A) t-aeg k-elektrokeemiline ekvivalents (iooni mass/iooni laeng ehk kg/C)
Sel juhul võivad valentstsooni elektronid suhteliselt lihtsalt "hüpata" vabale lisandinivoole, jättes seejuures endast järele auke valentstsoonis. Augud aga võivad pooljuhis elektrivälja toimel vabalt liikuda. Selliseid lisandiaatomite energianivoosid nimetatakse aktseptornivoodeks (vastuvõtvateks) ning vastavaid lisandeid aktseptoriteks. Aktseptorlisanditega pooljuhid on seega aukjuhtivusega ehk p-tüüpi pooljuhid. pn-siire pärivoolu resiimis: Pooljuhtelektroonikas kasutatakse voolu alaldamiseks pn-siiret, mis tekib p- ja n-tüüpi pooljuhi kontaktkihis. Kui vooluallika plussklemm ühendada p- pooljuhi ning miinus n-pooljuhiga, siis n-kihi elektronid kanduvad elektrivälja toimel p-kihti. Valentstsooni augud liiguvad aga p-kihist sama välja toimel vastassuunas (samaväärne elektronide liikumisega plussklemmi suunas). Sellises päripingestatud lülituses diood juhib voolu. pn-siire vastuvoolu resiimis: Kui vooluallika plussklemm ühendada n-pooljuhi ning miinus
Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger- Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. · http://www.youtube.com/watch?v=KIAGax2ffN Pooljuhtkamber · Pjk kujutab endast tuhandeid poojuhtdioode. · Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. · Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. · http://www.youtube.com/watch? v=AqzYsuTRVRc
Mis on pooljuhtioodid? Mis on selle otstarve? Pooljuhtdiood on kahe elektroodiga diood, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. Seadise põhiosaks on enamasti pooljuhtkristalli sisse tekitatud pn-siire, Schottky dioodil metall-pooljuhtkontakt ‒ Schottky barjäär. Alaldi Alaldi on elektrotehnikas elektriahel, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Protsessi, kus vahelduvvool muudetakse alalisvooluks ilma vahepealse muundamiseta teist liiki energiaks, nimetatakse alaldamiseks. Transistor Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali ‒ sisendsignaali ‒ abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali ‒ väljundsignaali. LED-lambid Päikesepatarei Päikesepatarei (ka päikesepaneel) koosneb päikeseelementidest ehk fotogalvaanilistest elementidest. Päikesepaneele kasutatakse komponentidena
(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si).
ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR: Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor.
Uuringute põhjal on tõdetud, et rasvhapete piisav tase on üks emotsionaalse heaolu garantiisid see tähendab, et kala söömine muudab tuju paremaks. Kala tugevdab tervist Kaladieet aitab "vedeldada" verd ja hoiab ära trombide tekke. Kalatoidul on oluline osa veresoonte kaitsel ,sest see on puhastava toimega aidates organismist välja tuua mittevajalikku kolesterooli. Rasvastest kalades valmistatakse kalaõli kapsleid mida soovitatakse vererõhu alaldamiseks ja infarkti ohuga haigetele. Kuna kapslid sisaldavad Omega3 rasvhapet, siis on need ka veresooni puhastavad, hoides ära ajurabanduse ja infarktid. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab organismi külmetushaiguste vastu. Norra teadlaste uuringud näitavad, et 100 g makrelli päevas vedeldab verd ja hoiab selle korras. Kala teeb nutikaks
tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58
mõõtmiseks, on väga oluline nende mõõteriistade tundlikkus. Magnetoelektrilised mõõteriistad reageerivad oma suhteliselt suure mõõtesüsteemi inertsmomendi tõttu ainult staatilistele suurustele. Selleks, et neid saaks kasutada vahelduvsuuruste (pinge, vool) mõõtmiseks, tuleb need eelnevalt muundada staatiliseks või aeglaselt muutuvaks alalisvooluks või pingeks. Muundamiseks kasutatakse peamiselt alaldeid või soojuslike süsteeme. Alaldiga mõõteriistad. Vahelduvvoolu alaldamiseks kasutatakse selliste mõõteriistade puhul poolperiood- või täisperioodalaldeid. Termoelektriliste mõõteriistade põhilised eelised on • piisavalt suur mõõtetäpsus laias sagedusdiapasoonis • võimalus mõõta mittesiinuselisi signaale. Puudusteks on • väike ülekoormatavus, • suur omatarve, • mittelineaarne skaala. Elektromagnetilised mõõteriistad Elektromagnetilistes mõõteriistades läbib mõõdetav vool liikumatu mähise, tekitades sellega magnetvälja
§ Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus- laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb) Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. § Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. DIOODIDE RAKENDUSI: pooljuhtdioodid-vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Valgusdioodid(väikesed pirnikesed) TRANSISTORITE RAKENDUSI: Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 12) ja 13) VAHELDUV VOOL JA TRANSFORMAATORID LC VÕNKERING: Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn
takistus väike, vastassuunalisele voolule aga väga suur), mis võimaldab valmistada pooljuhtseadiseid vahelduvvoolu alaldamiseks. Vastupinge tõstmisel tugevneb vastuvool algul aeglaselt, ent teatud piirpingest (läbilöögipingest) alates väga järsult (laviinitaoliselt)
S S S võtmiseks. T toatemperatuuril on umbes 25V Schottky diood on diood siirdega metall-pooljuht Juhib ühes suunas hästi. Kasutatakse kiirete TTL lülituste saamiseks Dioode kasutatakse: 4 1. Vahelduvvoolu alaldamiseks, kus tekib pulseeriv vool, mida võib hiljem siluda 2. Alalispinge stabiliseerimiseks. Hästi sobib selleks stabilitron, mis töötab läbilöögireziimis 1.8. Stabilitron ja selle kasutamine Stabilitron alalispinge stabiliseerimiseks, töötab läbilöögi olukorras. Diood ei tohi selles piirkonnas rikneda => Lubatud max vastuvool läbilöögireziimis on paljudel 1mA...1A. Seda ei tohi ületada. 1.9. Varikap
nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni pn-siirde eriomadus, nagu näiteks siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal- ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid, mahtuvusdioodid, fotodioodid. 24. Võrrelge omavahel punkt- ja pinddioodi. lk 94 Pinddioodides kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks punkdioode signaalide detekteerimiseks. Pindd kasut suhteliselt suure pinnaga p-n-siiret, punktd aga metallteraviku ja pooljuhi vahelist kontakti. 25. Nimetage pooljuhtdioodide põhiparameetrid.lk 19 Dioodide põhiparameetrid on järgmised: · suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus;
ränidioodidega sama pärivoolude korral. Kuid neil on tunduvalt suurem vastuvool, näiteks 1 A, kui ränidioodil on see sama päripinge 50 V korral 10 nA. Dioodide jaotamine alaldus- ja impulssdioodideks on küllalt suvaline. Nad on vahetatavad. Ehituselt jagunevad dioodid veel punktdioodideks; pinddioodideks. Punktdioodidel on pn-siirdeks metallteraviku ja pooljuhtplaadi kontaktpunkt. Selliste dioodide pnsiirde väike elektrimahtuvus võimaldab neid kasutada kõrgsagedusvoolude alaldamiseks, st detektorite koosseisus. Alaldusdioodidena ehk pooljuhtventiilidena on kasutusel põhiliselt ränidioodid. Pooljuhtstabilitron Stabilitron on eritüüpi ränidiood, mis töötab läbilöögipingega võrdse vastupingega ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni läbilöögipinged, mis on stabiliseerimispingeks, on vahemikus 2,4 kuni 91 V
allikas: allikas: allikas: http://towaengg.tradeindia.co http://towaengg.tradeindia.co http://www.takowa.fi m m Elektroonsed mõõteriistad Elektroonsed mõõteriistad kujutavad endast elektroonse osaga magnetelektrilist milliampermeetrit. Elektroonne osa on ettenähtud määratud elektrilise suuruse muundamiseks, alaldamiseks ja võimendamiseks. Nendest valmistatakse erinevaid mõõteriistu, kuid levinumateks on multimeetreid. Nende kasutuselevõtt oli tingitud mitmepiirkonnaliste ning laia sagedusvahemikuga (20Hz kuni 1GHz) mõõteriistade vajadusest. Magnetelektrilise mõõtemehhanismi suure hinna ja valmistamise keerukuse tõttu on nad jäänud tahaplaanile. Elektronmõõteriistad Elektronmõõteriistu kasutatakse mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvvoolul. Nende eeliseks
Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. · Dioodide ja transistorite rakendused Pooljuhtdiood (põhidiood) on kahe elektroodiga (pn-siire) diood, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas (päripingestatult sees, vastupingestatult väljas). Põhidioodideks on: alaldusdioodid, lülitidioodid, impulssdioodid. Neid kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Transistor on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pn- siiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga.
vool. Vastupinge korral tugevdab väline väli sisemist tõkkevälja ja vool kahaneb nullilähedaseks. Vahelduvvoolu ahelas hakkab diood seega alaldama vahelduvvoolu ja tekitab sellest pulseeriva ühesuunaliste vooluimpulsside jada. Vooluimpulsse saab tasandada filtritega,näiteks konden- saatoritega. Pooljuhtdioodide liike. Kõige laialdasemalt kasutatakse dioode vahelduvvoolu alaldamiseks. Dioodidel töötavad alaldid paljudes kodumasinate toiteseadmetes, liiklusvahendite elektrisüsteemides ja mujal. Eriotstarbelised dioodid: ventiilfotoelemendid ja päikesepatareid, GaAs ja GaP ühenditest valmistatud dioodid on valgusdioodid (ingl. LED). Pärivoolu korral hakkab see kiirgama valgust. Kiirguvad footonid saavad energiat elektronide ja aukude rekombineerumisest. Rekombineerumisel langeb elektron kõrgemalt energiatasemelt madalamale valentsitsooni ja see vabastabki energiat.
See on täpne meetod, aga aega sisendile tuleva bittide kulub umbes 2,5 korda rohkem. arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Näide: Oletame, et n = 3, ja sisendile 4. suured voolud madalad pinged (nende järjest tulevad sellised kombinatsioonid: 000_001_011_111_100_101_010_j n e Kui eeldada, et alaldamiseks). Mähkida sekundaarmähis kahe igale kahendarvule vastab vastav arv "volte". Voolude summeerimine toimub "kaalude" järgi. traadiga korraga. Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Voolude "kaalud" määrame kahendkoodis. Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul_ R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2.
Ud = 2U 2 Sintdt = U 2 0,9U 2 0 Ud = 0,9U2 t ; U d1m 2 2 2 q1 = = 2 = 2 = = 0,67 Ud m -1 2 -1 3 q1 = 67% m = ?Pulsatsioonide arv alaldatud pinge peerioodil. m = 2. Skeemi kasutamine: suhteliselt tugevate voolude ja suhteliselt madalate pingete alaldamiseks. 3). 1F.,"S" (sildlülituses) skeem. U b max = U 2 m = 2U 2 Ud = 0,9U2 Skeemi kasutamine: suhteliselt nõrkade voolude ja suhteliselt kõrgete pingete alaldamiseks. 125 Skeem kahepolaarse pinge saamiseks. [2) ja 3) skeemide kombinatsioon]. Ud = Ud1 + Ud2 Alaldi töö vastu- E.M.J. peale. Aku laadimine.
Tüüritavad alaldid võimaldavad energiat võrku tagastada, kui nende juhtimisel valida selleks sobiv tüürnurga väärtus. Väärib märkimist, et kolmefaasiline sildlülitus on kasutusel ka vaheldite põhilülitusena, kusjuures kommutatsioonielementideks sobivad nii türistorid kui ka transistorid. Seepärast võib väita, et sildlülituse näol on tegemist jõupooljuhttehnikas väga levinud universaalse muundusskeemiga, mida saab rakendada nii vahelduvpinge alaldamiseks kui ka alalispinge vaheldamiseks. Andmeid ajami toitetrafo ja alaldi ventiilide valikuks Tabel 4.1. Alaldi tüüp Trafo sekundaarpinge ja –vool Ventiili ning trafo võimsus pinge ja vool E2/Ua I2/Ia ST/Pa (η)
siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R - sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat. Pneumaatilised võimendid. 1 membraanisõlm 2 kuulklapp Toiterõhk antakse kambrisse A. Sisendrõhk antakse kambrisse D. Sisendrõhk mõjub ülemisele membraanile. Kui PS suureneb siis üks membraanisõlm (1) läheb alla, kuulklapp avaneb rohkem ja väljund PV suureneb. Kui PS väheneb siis (1 B) rõhu mõjul, hiljem atmosfääri PV väheneb. Hüdraulilised võimendid.
Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R- sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1±K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat. Pneumaatilised võimendid. 1 membraanisõlm 2 kuulklapp Toiterõhk antakse kambrisse A. Sisendrõhk antakse kambrisse D. Sisendrõhk mõjub ülemisele membraanile
kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923 sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine. Seejärel leiutati aastal 1928 türatron ja võrega juhitav elevhõbekaaralaldi. Esimene vaheldi valmistati aastal 1930. Pooljuhtimise nähtus avastati mõni aasta enne aastat 1882 ning seda nähtust pakuti vahelduvvoolu alaldamiseks mehaaniliste lülitite asemel. Reaalne pooljuhtseadiste ajastu algas aastal 1947, kui ameerika teadlased J. Bardeen, W.H. Brattain, ja W.B. Shockley leiutasid germaaniumtransistori. Hiljem said nad selle leiutise eest Nobeli preemia. Aastal 1950 rakendati esimest korda ränil põhinevaid pooljuhtlüliteid ning alates aastast 1952 algas germaaniumdioodide tootmine. Viiekümnendate aastate keskel ja varajastel kuuekümnendatel
annaabi.ee 
