• Aseta teadvuseta haige lamama stabiilsesse külgasendisse. • Vajadusel kutus 112. Põhjused: • Liiga kaua päikese käes olles. Alajahtumine Tunnused: • Loid, hägunenud teadvus. • Kahvatu, hallika, sinaka nahaga. Tegutsemisjuhend: • Kata soojalt, anna sooja jooki. • Kutsu 112. NB! Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas õhkkonnas – alkohol laiendab veresooni, alajahtumine suurenem. Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäset sooja vette. Alajahtumisel võivad kannatanud näida surnutena ka kogenud päästjale.Isikut ei saa pidada tõeliselt surnuks enne, kui ta pole üles soojendatud. 11 Uppumine Põhjused: • Tundmatus kohas vette hüppamine • Nõrgal jääl liikudes • Külmas vees võivad tekkida krambid Tunnused: • Kannatanu ei hinga. • Kannatanu lõriseb. • Teadvuseta. • Mõnikord ka oksendamine Tegutsemisjuhend: • Elustamise ABC • Kannatanu tuleb hoida soojas
Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamiks Variant 4 1. H 12 K=12; n=12*1/2+ 2*1/2+ 3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.(eutektne!!!) Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400...500C 5. Perliitmuutus on austeniidi lagunemise protsess F ja T-ks (A->F+T) Le- tekib temp 1147C. T-tekib vedelfaasist jahtumisel alla solidusjoont. 6. C>4,3% Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist tekketemp. 727C 7. Väävel põhjustab kuumhaprust. Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8. alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9
polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik(PF) 12.Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamika. 4.variant 1.H 12 K=12 n=2*1/2+3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400...500C 5.Perliitmuutus on austeniidi lagunemise protsess F ja T-ks (A- >F+T) Le- tekib temp 1147C. T-tekib vedelfaasist jahtumisel alla solidusjoont. 6.C>4,3% Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist tekketemp. 727C 7.Väävel põhjustab kuumhaprust. Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8.alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9
2)naha pindmiste veresoonte laienemine- läbi naha voolab rohkem verd, soojem veri annab läbi naha osa soojust väliskeskkonda Inimesed on püsisoojased organismid. Kehatemperatuur (~37 kraadi) püsib sama sõltumata väliskeskkonnast. Mõnikord kehatemperatuuri mõõdukas tõus on kehale isegi kasulik- nt palavik aitab hävitada haigustekitajaid. Sageli ei suuda organism aga kehaga toimuvaid muutusi tasakaalustada. Näiteks kuumarabanduse korral kuumeneb organism üleliigselt, alajahtumisel aga jahtub ülemäära. Neil juhul on vaja juba meditsiinilist abi. Organism talitleb kriitilises olukorras ühtse tervikuna. Meelelundite, närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel reageerib inimorganism ootamatutele muutustele. · Verre paiskub neerupealiste hormoon adrenaliin · Silmaavad laienevad, täieliku informatsiooni saamiseks ümbritseva keskkonna kohta · Hingamine muutub sügavamaks-hapniku võib vaja minna lihastööks · Kopsutorud laienevad- parem gaasivahetus
Külmumine Sügaval külmumisel võivad tekkida villid, koed on justkui kivist või puust, külmunud piirkond muutub külmaks, veretuks, kahvatuks ja tuimaks. Külmunud jäset ei tohi hõõruda ega asetada sooja vette, tugeva valu korral panna peale Burn- Shield geeli ja vajadusel kutsuda 112. Alajahtumine Teadvus muutub häguseks, nahk hallikaks, kahvatusk, sinakaks ning laps muutub loiuks. Tuleb anda juua sooja jooki ja katta soojalt kinni aga mitte panna sooja vette. Alajahtumisel võivad näida kannatanud surnuna ka kogenud päästjatele aga isikut ei saa pidada surnuks enne kui ta ei ole äles soojendatud. Kutsu 112. Esmaabi ninaverejooksu korral Aseta laps natukene ettepoole kaldu istuma, suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal ning hoia umbes 10 minutit. Ninajuurele ja kuklale tuleb asetada külma kompressi. Last ei tohi panna selili lamama, kuna siis valgub seri ninaneelu ja laps neelab selle alla, mis omakorda võib
Saabub kliiniline surm, kuid inimest on veel võimalik elustada. Tavaliselt viie kuni kümne, harva kuni 20 minuti jooksul 10 Tunnused: Loid, hägunenud teadvus, kahvatu, hallika, sinaka nahaga. Tegutsemisjuhend: Kata soojalt, anna sooja jooki. Kutsu 112. Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäset sooja vette. Alajahtumisel võivad kannatanud näida surnutena ka kogenud päästjale. Isikut ei saa pidadi tõeliselt surnuks enne, kui ta pole üles soojendatud. Uppumine Põhjused: Tundmatus kohas vette hüppamine, nõrgal jääl liikudes, külmas vees võivad tekkida krambid, alkohoolne joove (45%) , laste jätmine järelvalveta, ravimid ujumisoskuse puudumine. Tunnused: Kannatanu ei hinga, kannatanu lõriseb, teadvuseta, mõnikord ka oksendamine.
Tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp. 1147 °C Perliit P Eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%. Tekib A lagunsemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727°C Beiniit B Eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle alajahtumisel temperatuurivahemikus 400...500 °C. Martensiit M K8 C-üleküllastatud tardlahus α-rauas. Maksimaalne C- sisaldus on võrdne lähtefaasi - austeniidi C- sisaldusega. . Faasimuutused Fe-C sulamites: eutekt- ja eutektoidmuutus. Eutektmuutus - eutektsele koostisele ja temperatuurile vastav faasimuutus, mis seisneb
Etapid: I Agoonia Seisund kus kõik reservid mobiliseeritakse elutegevuse jätkamiseks- kramplik hingamine, teadvushäired, südamearütmia, sulguv lihaste lõtvumine, kopsuturse, krambid a)organism tuleb seisundist ise välja- nt. läbi tasandi mürgituse korral b) kliiniline surm- puudub hingamine, südametegevus, teadvus, kuid rakud on eluvõimelised. Kliinilise surma kestus sõltub välisteguritest (~5 min) * väheneb ülekuumenemisel * pikeneb alajahtumisel Kõige tundlikumad on ajukoore rakud. Ise organism sellest välja ei tule, kuid reanimatsioon võib seda teha. II Kestev vegetatiivne seisund elustamise hilinemise tõttu on ajukoore rakud hukkunud, kuid teised ajuosad on töökorras. Teised refleksid on alles. III Bioloogiline surm ajusurm, elektrilised ajusignaalid puuduvad Pöördumatud: a) Kehatemperatuuri langus b) Perifeerse verevarustuse puudumine c) Vere ümberpaiknemine kehas Saab kasutada organeid Surmajärgsed muutused
vedelikupuudust). Vedeliku tasakaalu hoidmiseks tuleb juua ca 1,5 dl vett tunnis. Raske, higistamapaneva töö korral tuleb juua 34 liitrit vett päevas. Tuleb vältida vett väljutavaid jooke (kohv, kange tee, Coca-Cola, alkohol). 176 Külma mõju Ei pea olema eriti külm, et inimene alajahtuks. Külmetumine või üldine alajahtumine (kui kehatemperatuur langeb alla normaalse) tähendab, et halveneb ka liikumis- ja mõtlemisvõime. Alajahtumisel ei mängi mingit rolli, kui külm on. Määrav on meie võimalus säilitada normaalset kehatemperatuuri. Isegi jahedal suveõhtul võib alajahtuda, kui ollakse kerge riietusega. Kui lisaks ollakse veel märg, toimub alajahtumine veelgi kiiremini. Märjad või niisked riided isoleerivad halvasti. Kuivades riietes on palju paigalseisvat õhku, mida soojendab keha energia. Siit järeldub, et õhk tuleb hoida paigal, kehasoojuse säilitamiseks on tähtis tuule- ja niiskuskindel riietus.
hapnik hingamistoruga alajahtumine sekundaarne uppumine sukeldumine (hüpotermia) häälepaelakramp sukeldumisõnnetus (larüngospasm) Teadmiste kontrolli küsimused 1. Millised tagajärjed võivad olla uppumisõnnetusel? 2. Mis on kuiv uppumine ja mis on märg uppumine? 3. Millised hilised sümptomid võivad esineda peale sukeldumisõnnetust? 4. Milline mõju on uppumisega kaasneda võival alajahtumisel? 5. Millised aspektid on olulised liikumatult ujumisbasseini põhjas lebava patsiendi päästmisel? 6. Milliseid meetmeid saab kiirabi rakendada pärast akuutset sukeldumisõnnetust? 617 46. Põllumajandusega seotud õnnetused Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab taktikalisi eripärasid erinevat liiki õnnetuste korral põllumajanduse valdkonnas, eriti patsiendi päästmise korral koostöös päästetöötajatega,
annaabi.ee 
