· Nelinurkne, ees lihtne · Matejralidena kasutati algselt puitu sammaskoda ja savi, hiljem kivi (marmor) · Hoone paigutati kõrgele alusele · Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid · Roomlased võtsid selise templistiili üle · Tempel seisab alaehitisel, mis on maapinnast paari astme võtta kõrgem- krepidoma · Templit ümbritsesid sambad- templi pikemal küljel on sambaid kaks korda rohkem, kui lühemal.
Säärane tempel koosnes suurest sambahoovist, kuhu pääses ka rahvas ja ka ainult valitud seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele
Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mida kutsuti Oru templiks, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Kõige tuntum tempel on avastatud Abusiri püramiidide väljal ja mille keskme moodustas päikesefetiš (jumaldamise, kummardamise objekt) Obelisk (ülevalt poolt teravaks minevad sambad, enamasti lahingutel langenute mälestuseks), mis oli mastaba sarnasel alaehitisel Keskmise riigi ajal enam suuri püramiide ei tehtud, levinuimad olid Benihassanis. Sissekäigule anti fassaadi kuju, kasutusele võeti sambad, mille idee arvatavasti pärineb Egiptusest. (ÜL: toestamine + ilustamine). Uue riigi perioodil oli erilisel kohal templiehitus. Fassaad asus Egiptuses kitsamal küljel, värav-ehitis=püloon=längus seintega, keskel sissepääs. Sissekäigu ees asusid mastid, milles lehvisid peenikesed lipud (ng vimplid). Templite juurde viis sfinkside allee
Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil! Tuntumad meistrid olid: Skopas osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor
See asus kohal, kuhu ulatus Niilus üleujutuse ajal. Orutemplis võeti vastu näiteks rongkäike, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitsid, samuti toodi sinna näiteks vaarao surnukeha ja kanti pidulikus rongkäigus püramiidi. Teised, nn haudtemplid või `` ülemised templid``, olid püramiidi läheduses. Lisaks on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. See asub Abusiri püramiidide väljal. Päikesejumala templi keskmes on päikse feti-obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliski ümbritses õu, mille ümber olid mitmed käigud. Muidugi ei puudunud ka sellest templist ohvritoomiskoht, mis asus otse obeliski ees. Obelisk ise oli hieroglüüfidega kaetud. Püramiididest ja ülikute mastababest moodustusid Niiluse äärde ``surnute linnad``, mille ehituskompleksi kuulusid kaunilt sillutatud teed ja templid. Vana riigi arhitektuuris olid sambad peaaegu tundmatud, ehitisi kõrgendati niidega.
• Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest. Seejärel tuli arhitraav, mille peal oli friis, mis omakorda jagunes metoopideks(plaat millel on relieef) ja triglüüfideks. Samba jooned on kannelüürid. Katuse alumine äär on geison. Ülemine osa on sima. Akroteerid( katuse kaunistused). Väga olulisel kohal oli ka põhiplaan(missugune see tempel oli) Keskne ruum- naos e cella Eeskoda- pronaos
Teisest Hadrianuse kolossaalsest ehitisest, Veenuse ja Rooma templist, on säilinud ainult riismed. See asetses Forum Romanumi idaosas ja olevat olnud kolossaalseim kõigist Rooma templeist. Selle plaan, mille keiser olevat ise valmistanud, on ebaharilik: pseudodipteer kahe võlvidega kaetud ruumiga, mille ümmargused lõpposad (apsiidid) olid asetatud üksteise vastu; templit ümbritses sammaskäik. Alles pärast keisri surma lõpetati tema mausoleum: suur ümberehitis ruutjal alaehitisel; hilisema aja ümberehituste tõttu on hävinud selle esialgsed rikkalikud kaunistused. Tiburis (Tivoli) ehitas Hadrianus oma kuulsa villa, mis tegelikult on laiaulatsulik hoonete kompleks. Ka selle ehitust on keiser ise mõjutanud. Ehitise varemed on väärtuslikem allikas Hadrianuse aja arhitektuuri laadi tundmaõppimiseks (Vaga 1999: 115-116). Ateenas ehitas Hadrianus 129. aastal uuesti üles Sulla poolt purustatud kolossaalse Olümpieoni, mis moodustas linna uue keskuse
Kõige huvitavam neist on vist anatoomikum (7. joon.)21, mis ehitatud ühele bastioonile Toomemäel. Krausel oli alguses kavatsus ühendada anatoomikum kliinikuga, kuid pärast otsustati siiski ehitada mõlemad asutised eraldi, kuna laipade lõhn kliinikus ei olnud soovitav; pealegi võis kohal, kus anatoomikum asub praegu, käsutada vana kindlustuse keldreid laipade hoidmiseks. Alguses, aa. 1803-1805, ehitati ainult keskmine osa. See on ümmargune ehitis, kvatraatsel alaehitisel, kaetud kaunis madala kupliga; neli risaliiti, igaüks kahe dooria-tuski stiili pilastriga ja viiluga, ning kaheksa akent, mille peal mezzanino aknad, elustavad ehitist. Klassitsistlikul ajajärgul nii väga armastatud urnid iga nelja sissekäigu peal annavad ehitisele teatud gratsiöösi pidulikkuse. Sees on ainult üks ruum, suur saal, mille lagi tugeneb kaheksale dooria sambale. Sammaste postamente kaunistavad vanikud jällegi armastatuim klassitsismi motiiv.
(kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m. § 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1. saj eKr Kreeka arhitektuur. Dooria stiil Korintose stiil Joonia stiil Kreeka tempel paiknes kõrgel alaehitisel, mille viimane aste on stülobaat. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Põhiplaanilt oli tempel piklik nelinurk, mis koosnes kolmest osast. Põhiruum naos 'e cella. Antidega tempel. Täiuslikum peripteer. Keeruliseim dipteer. Templitel eristatakse kolme stiili. DOORIA kõige lihtsam, iseloomustus: rangus ja tugevus, sambal puudus baas, tüvi oli keskelt jämedam, kapiteel oli kõige lihtsam. Friis koosnes metoopidest ja triglüüfidest
Vana riigi ajal hakati ehitama templeid. Abrusini on kuulsaim. Hauatemplid. Koosnes sammashoovist, kuhu pääses ka rahvas, sealt viis käik soklile (pool-alumine korrus) rajatud kabelisse (orutempel), mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. (Niiluse üleujutused olid korrapärased. Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetis (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel. Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem). Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi (esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud papüürus-, lootos- ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu) Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli
annaabi.ee 
