Eestis 2000. aastal läbiviidud uuring näitas kõrget depressiooni esinemise taset eakate inimeste hulgas. raskemate depressioonide osa vanusega väheneb. Üle 64- aastastel meestel on raske depressiooni esinemissagedus umbes 2-3%, naistel 3-5%; kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED vanurite kaebusi ei võeta sageli kuulda, mistõttu on nende depressioon ka aladiagnoositud; depressiooni põhisümptomiks olev meeleolu alanemine ei pruugi alati olla põhiliseks kaebuseks; kunst eristada ,,normaalset" meeleolualanemist haiguslikust; väärtust omab kõik: patsiendi kehakeel, hääletoon, riietus, esitatavad vaevused ja ka eelinfo lähedastelt. PÕHJUSED depressiivsete häirete olemasolu mõjutab teiste krooniliste haigustekulgu ja ravi;
Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Peamised kaebused on
2016 American Diabetes Association Standards of Medical Care in Diabetes. Annals of Internal Medicine, 164(8), 542-552. http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=193bf5fc-2230-4194-8f84- a2be3c319ed6%40sessionmgr103&vid=1&hid=115 (9.10.2016). Ilanne-Parikka, P. (2000). Diabeet. Tallinn: Medicina. Malouf, N. M. (2009). Diabeet: Õige toitumine ennetab ja ravib. Tallinn: TEA Kirjastus. Rajasalu, T. (2009). Diabeetiline neuropaatia heterogeenne ja aladiagnoositud tüsistus. Eesti Arst, 88(11), 742-747. http://eestiarst.ee/diabeetiline-neuropaatia-heterogeenne-ja-aladiagnoositud-tusistus/ (5.10.2016). Volke, V. (2006). Suhkrutõve tüsistused. Eesti Arst, 85(6), 367-370. http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10002/5189 (5.10.2016). 10
psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on võimalik, et ümbritsevad ei suuda näiliselt kõrgenenud töövõimes (mis on sageli sihipäratu) probleemi näha ega häiret ära tunda. Bipolaarne meeleoluhäire on paljude allikate väitel sügavalt aladiagnoositud haigus. Enamus patsiente saab diagnoosi 5...7 aastat pärast depressiooni diagnoosi. Depressiivne faas Depresiivse seisundi kliinilise pildi kesksel kohal on põhimeeleolu langus kurvameelsuse kujul, kusjuures mõttekäik ning kujutluste sisu on depressiivse suunitlusega. Need on seisundi kindlad sümptomid. Ülejäänud sümptomid on haigetel erinevad, neist juhindub seisundi konkreetne variant. Meeleolu muutusel on mitmeid varjundeid: mure, pessimism, tujutus, nukrus, ahastus, meeleheide
probleemi paberile ja siis mõtlete, kuidas sellega tegeleda. Olge lootusrikas- tuletage endale meelde, et paljud inimesed on depressioonist välja tulnud. Ka teie tulete. Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla. Samas puudub paljudel meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast. Pärilikkus Üheks riskiteguriks on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse võrgustiku puudumine, samuti pikaaegne haigus. On
·Madal enesehinnang ·Huvideringi ahenemine ·Suhtlusprobleemid ·Süütunne ·Negatiivne mõtlemine ·Enesetapumõtted PÕHJUSED Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla. Samas puudub paljudel meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast. Depressioon mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi. Kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete puudus.
·see on piinav ·kestab kaua ·segab inimese tavaelu ·destruktiivne emotsioon ·kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu On tõestatud ,et depressiooni puhul on tegemist teatud keemiliste ainete sisalduse muutusega kesknärvisüsteemis, täpsemalt serotoniini defitsiidiga. Esineb umbes 15 protsendil rahvastikust. Depressioon esineb igas vanuses inimestel. Ning on potensiaalselt surmaga lõppev haigus, mis on kogu maailmas aladiagnoositud ja alaravitud. Depressioon on haigus, mis võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa. See on hästi alluv haigus, millest on võimalik terveneda, mure jagamine ja probleemist rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel. Depressioon ei ole iseloomu nõrkus, tujukus ega kartus selle eest, et inimene on halb. Seda võib esile kutsuda mõni haigus või võetavad ravimid ning samas võib see olla tihedalt seotud mingi kindla sündmusega.
või mentorite juhendamisel. · Väljatõstmine ehk pull-out. Õpilased eemaldatakse koolitundidest ning koondatakse eraldi klassiruumi või teise (huvi)kooli, kus nad saavad süvendatud õpet · Mitteformaalhariduslikud programmid. Üritused, konkursid, võistlused väljaspool kooli. Olümpiaadid Arvutusvilumuste häire (raskused matemaatikas) · Liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine (lisaks matemaatiline arutlemine, prbleemide lahendamine) · Aladiagnoositud (arvatakse et võiks olla kuni 6%) · Tihti koos lugemis- ja kirjutamisraskustega · F 81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Vanusele mittevastavad protseduurilised oskused (noorematele lastele iseloomulikud strateegiad, nt näppudel loendamine liitmisel) · Algklassides vanusega paraneb · Matemaatiliste faktide mitteteadmine · Korrutustabeli päheõppimine · Probleem kestvam kui puudused protseduurilistes oskustes
vähe, mis paneb nad päeval loiumalt tegutsema. Pikemas perspektiivis mõjub taoline puudujääk tervisele kahjulikult, kuna võib kaasa tuua mitmesuguseid hädasid. 1.5 Unemeditsiin Eestis Maailmas on palju uneseltse ja uneassotsiatsioone. Eestilgi on oma unemeditsiini selts. Aeg-ajalt kogunevad une asjatundjad unekongressidele, kus nad vahetavad uneuudiseid. Dr Hion on niisugustel kongressidel käinud 1998. aastast peale. Unehäired ja unetus on dr Hioni sõnul Eestis tugevasti aladiagnoositud hädad. Ta lisab, et paljud tervisega kimpus olevad inimesed ei kaalugi võimalust, et just halb uni võib olla nende hädade põhjus. Suur osa unetuse ravist seisneb tema hinnangul selles, et patsiendiga sellel teemal lihtsalt suheldakse. Dr Hion tunnistab, et eriarstide juurde on pikad järjekorrad ja esmakordne patsient peab kaks-kolm kuud ootama. Täiskasvanud elanikkonna hulgas on tema hinnangul kroonilisi unetuid, neid, kel on
tähelepanu nõudvat käitumist või psüühilist sümptomit, millega võib kaasneda suurenenud oht surra või kaotada töö- ja/või teovõime. Psüühikahäired ja ühiskond: • Psüühikahäired on kõrge esinemissagedusega – pea iga teine inimene kogeb elu vältel seisundit,mis on diagnoositav ps.häirena. • Sageli on ps. häire varase algusega ja saadab kroonilise kulu tõttu inimest kogu elu. • Ps. häired on aladiagnoositud ja alaravitud –põhjuseks vähene teadlikkus, hoiakud ja väärarvamused (nt depressiivsust peetakse nõrgaks tahtejõuks, laiskuseks, iseloomunõrkuseks jne). • Ps. häiretest tingitud kulud ühiskonnale on suured – kaudsed kulud moodustavad ~ 80% haigestumisega seotud kuludest. Ehkki suremus on madal, on kulud seotud vähese produktiivsusega kodus, koolis ja tööl, lisaks inimlikud kannatused. Ühiskonna vaimse tervise näitajad peegelduvad ka: • alkoholi ja mõnuainete kasutamine
Farmakoloogiline abi- määratakse antidepresandid, mille mõjumine võtab aega. Depressioon on komorbiidne häire, mis tähendab, et ta esineb kood teiste haigustega. Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla. Samas puudub paljudel meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast. 13. Motivatsioon- vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada,
• VAM poistel mõõdukas või raske ja tüdrukutel kerge • Lisaks ASD ja ADHD sümptomid, ärevus, meeleolu kõikumine, langetõvehood, sidekoesümptomid. • Mõningane edu psühhofarmakonidega: FMRP seotud glutamaadi ja GABA retseptoritega – glu antagonistid ja GABA agonistid. Looteea alkohoolne sündroom • Kuni 1% sündidest (USA) • Alkohol läbib platsenta ja mõjutab loote arengut • Suur varieeruvus probleemides ja sümptomites • Aladiagnoositud, kuna sarnaseid sümptomeid võivad esile kutsuda ka teised tegurid • Alkoholi tarvitamine raseduse ajal on lineaarselt seotud imiku morfoloogiliste iseärasustega, sh väiksed pikkus, kaal ja pea ümbermõõt (Feldman et al., 2012; n=992) • Peamine on kesknärvisüsteemi kahjustus, eriti peaaju • Väike pikkus, kaal ja pea Neuroloogiliste arenguhäirete põhjused: pärilikkus, keskkond, sünnipäeva efekt, toksilised mõjud, hormonaalne teooria
annaabi.ee 
