ehitistes. Betoon on tehiskivi, mis saadakse kivimaterjalide terade üksteise külge liimimise teel. Liimiks on betooni puhul tsemendi ja vee segu. Tööstuslikult leiab betoon rakendust mitmetes kohtades, näiteks hoonete, vundamentide, maanteede, tammide, põrandate ja treppide valamisel, kuid ka paljudes muudes valdkondades. Betoonile saab anda palju erinevaid vorme. Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk Pozzuoli punane), mis pärines umbes 20 kilomeetri kauguselt Roomast. Tänapäeva
eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põiksaed. -4 saj leiutasid kreeklased höövli, mis asendas lihtsat tõmbetera. Samast ajast on ka puur. Seppadel olid aastaks -500 liigendiga pihid, näpitsad, meislid, täistati lõõtsasid. Rauast tööriistasid tegid võimalikuks tunnelite ja akveduktide rajamine. Esimene avastus ploki olemasolu kohta leidus assüüria reljeefil -8.saj. Plokk kutsus ehituskunstis esile pöörde, kujunes välja algeline kraana, kaustusele võeti pöör. Tali võeti kasutusele meie ajaarvamise algul Ka treipink on üheks antiikaaja leiutiseeks. Mehhaniseeriti teraviljajahvatus, umbes -600 ilmus kasutusele pöörlev jahvatusseade, kus teri peenestatti kahe lameda kivi vahel. Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas.
või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Caracalla termid Arhitektuur - triumfikaar Triumfikaared ehk võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Triumfikaar Arhitektuur - akveduktid Rooma kui hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Akvedukt (Pont du Gard) Skulptuur Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid.
..." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii alustati Roomas kanalisatsiooni ehitamist etruskite eeskujul varakult, mille tagajärjel Tiberi jõgi muutus kiiresti antiikmaailma suurimaks kollektoriks. Osa sellest olevat kasutusel tänapäevani. Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas päevas 750 000 m3 vett, mis pladises 1200 purskkaevus, voolas tuhandetes saunades ja 11 keiserlikus termis - kolossaalsete mõõtmetega kümbluspaleedes. TERMID 3. sajandil e.m.a. hakati Rooma linnas ehitama avalikke saunu, kuhu pääses väikese tasu
Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed, teatrietendused, teadused, riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse
Gaius Julius Caesar Oli Rooma riigi ainuvalitseja (49-44 a eKr) ; Võitis lahingu Gallialaste vastu Romulus Rooma linna rajaja ; Esimene kuningas Octavianus Augustus Tema valitsusaeg tõi kaasa pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Oli Caesari kasulaps 9. Kes oli roomlaste eepose ,,Aeneis" autor? Vergilius 1p 10. Nimeta 2 uuendust, mis tehti roomlaste poolt ehituskunstis! Teede ja sildade rajamine; Kuppelehitised ; Akveduktide rajamine 2p 11. Nimeta 3 Rooma linnas asunud kuulsat ehitust! Colosseum ; Circus Maximus ; Kapitoolium 3p 12. Kes olid gladiaatorid? Milline oli nende relvastus? Orjaseisuses või vaba elukutselised võitlejad, kes esinesid V-Rooma avalikel mängudel. Kiiver, kilp, rinnakaitse ja mõõk 3p 13. Nimeta vähemalt 3 Rooma õiguse põhimõtet, mis kehtivad meil ka praegu!
hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel arca kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks) arkaad - (ld.k arcus `kaar'), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri ette liigendamiseks ja kaunistuseks ehitatud arkaad; Rooma teatrite ja akveduktide konstruktiivne- ja kujunddetail armamentarium relvaladu Rooma castrumis atika ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus augur Rooma ja Etruski preester, ametnik ja ennustaja, kes uuris jumalate soove lindude lennu järgi (kas nad lendavad grupis või üksi, kas nad teevad häält, kuhu lendavad ja mis linnuliik on) auguratorium koht, kus augur ennustas
pingiridasid.Igat korrust kaunistavad kreeka arhidektuurist tuletatud dooria,joonia ja korintose poolsambad.Neljandat,ilma avadeta seina katavad pilastrid. Akveduktid (Pont du Gard): Antiikajal olevat Rooma juba miljonilinn olnud,sellepärast oli sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad.See hiigellinn vajas ka puhast vett,mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Veejuhe Pont du Gard(1-saj lõpp eKr)Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest,mis on peaaegu täielikult säilinud,selle kõrgus Gard'i jõe kohal ulatub 50 meetrini. Sillutatud teed-Via Appia: Appiuse tee oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas. Seda teed hakati rajama tsensor Appius Claudiuse algatusel 312 eKr,täienduseks 334 eKr rajatud Ladina teele,mis ühendas Roomat Capua lähistel asunud Calvi kolooniaga
tugevusklassile vastava kõvaduse. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi. Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk. Betooni ajalugu Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini. Portlandtsemendi, mis on sarnane tänapäeval kasutatavaga, leiutas juhuslikult inglane Isaac Johnsson 1844.a. liiga kõrgel temperatuuril põletatud Aspindtsemendi hukkaläinud partiist
Astronoomilisi vaatlusi tehti Päikesetornis hobuserauakujulise põhiplaaniga hoones, kuhu läbi spetsiaalse päikesele suunatud akna langesid päikesekiired just talvisel pööripäeval, ja Kolme Akna Templis, kus akende ja hoone keskele püsti asetatud nelinurkse kivi asendil oli kindlasti mingi eriline tähendus. Machu Picchusse olid rajatud aiad, terrassid, grandioossed kultuurihooned ja paleed. Samuti on säilinud akveduktide, purskkaevude ja saunade varemeid. Terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja köögivilja. Erinevatel tasanditel asuvaid ehitisi ja terrasse ühendasid sajad trepiastmed. Hispaanialaste poolt avastamata linn jäeti millegipärast maha. Oletatakse, et üheks linna hülgamise põhjuseks võis olla inkade omavaheline kodusõda või siis tema pühaduse rüvetamine.[7] Petra kaljulinn Kui mainida Petrat (vaata lisa pilt 11), leidub alati keegi, kes äratundmisrõõmus hüüatab: ,,Aa,
Itaalias on väiksemad linnad seetõttu üldiselt palju paremini säilinud kui Rooma. Linn oli liigendatud nõnda, et suure osa linnast moodustasid üürikvartalid, suur osalinnaelanikes kuulus plebeide hulka ja elaski põhiliselt üüritud majades mis võisid olla kuni 4-5 korruselised, elutingimused olid küllaltki kitsad ja ebasanitaarsed. Võib öelda et selle linna hea kord võrreldes mitmete idalinnadega, seal oli olemas veevärk, kaetud kanalisatsioon ja linn oli veega hästi varustatud akveduktide kaudu. Akveduktid läksid ka termidesse, terme hakati rajama hilise vabariigi ajajärgul ennem olid väiksed privaatsaunad, aga nüüd olid nad ka vabaaja veetmise kohad ka laiemas mõttes. Nende külastamine kuulus klassikalise rooma eluviisi hulka. Uute ehitiste tüüpidena tekivad nüüd teatrid. Juba varasemal ajal oli roomlastel suur huvi vaatemängude vastu, kõige vanem koht kus vaatemänge korraldati oli Roomas Circus Maximus. Varem olid etendustel puust lavad, mida sai kokku
mürgi omadustega, mida inimkond tunneb juba üle 4000 aasta. Mürgistused selle elemendiga olid inimestele tuntud juba antiikmaailmas kui saturnism või plumbism, mille mõningaid kliinilisi tunnuseid kirjeldas juba Hippokrates 370.a. e.m.a. Plii tarbimine Vana-Roomas ulatus kuni 4 kg-ni aastas inimese kohta, mis on võrreldav selle elemendi tänapäevase tarbimisega USA-s – 6 kg aastas. Pliid kasutati peamiselt akveduktide ja veejuhtetorude ehitusel, katmaks pronkskatlaid toidu valmistamiseks ja sellele magusa maitse andmiseks. Veine ja mahlu valmistati samuti pliikattega nõudes, mis parandas nende maitset. Plii laialdane kasutamine vanaroomlaste olmes tõi endaga kahtlemata kaasa toidu ja joogi saastumise selle elemendiga. On isegi olemas hüpotees, mille kohaselt Rooma impeeriumi langus oli olulisel määral tingitud selle riigi kodanike mürgistumisest pliiga
senatihoone e. kuuria, arhiiv, vangla, rostra e. kõnelava, mis oli kaunistatud vaenlastelt vallutatud laevade ninamikkudega, ilustatud sammastega. Kõik ehitised olid aga väikesemõõtmelised ning impeeriumi ajal asendatud uutega, seetõttu on raske rekonstrueerida vabariigi - aegse foorumi välimust. Vabariigi ajal hakati suurt tähelepanu pöörama ka ühiskondlikult vajalikele rajatistele. Esmajoones keskenduti veejuhtmete e. akveduktide ehitamisele. Kõige varasemad neist rajati etruskide ja kreeklaste eeskujul maa - alustena, alates 2. saj. eKr. aga ehitati sillakujulisi maapealseid veejuhtmeid. Enamik neist töötas gravitatsioonipõhimõttel, s.t., et vesi voolas languse suunas. Vabariigi - aegse tehnika - ja arhitektuuriimeks võis pidada 144. a. eKr. kõvast tufist ehitatud veejuhet Aqua Marzia, mille üldpikkuseks oli 90 m, kõrgus aga ulatus 10. meetrini. Kokku oli sel akveduktil üle 1000. kaare
annaabi.ee 
