Eneseteadvus, -tunnetus keskne roll inimese ja -hinnang on aluseks tegutsemise enesemääratlemisele Inimesele on määramisel ehk loomuomane pürgimus -aktualiseerimisele enesemääratlemisele ehk - aktualiseerimisele, tal on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust Enesemääratlemine on Motivatsioon on indiviidi inimese võime olla vaba sisemusest tulenev
kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Selle kohaselt on inimvajadustehierarhia järgmine 1 Inimese panevad käituma erinevad vajadused, mida saab liigitada erinevatele tasemetele. Inimene ei saa minna kõrgemate vajaduste rahuldamiseni enne, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadused ei motiveeri. Motivatsioonil on kaks suunda sisemine ja välimine ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasatõmbav või taganttõukav. Sisemine motivatsioon : ma tahan seda teha. Kui motivatsioon tuleb seest, siis motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi. Inimesed teevad midagi, sest see meeldib neile, nad naudivad antud tegevust, otsivad ja ületavad optimaalseid väljakutseid ja kogevad seeläbi oma võimeid
nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele 4.Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni 5. Nad eelistavad otsesied aktsioone, mitte lobismi 6. Nad on sageli riigiülesed , vahel isegi üleilmse ulatusega 5.Survegrupid poliitika mõjutajana 1. Ei sea eesmärgiks poliitika mõjutamist, vaid tähelepanu juhtimist kitsaskohale 2. Pole piisavalt mõjujõudu 3. Äriringkondadel poliitikale suur mõju millega kaasneb korrupktsiooni oht. Kaudne surve: avalik arvamus ja koostöö
otsustavad kas ja kuidas sellele reageerida. Põhirõhk on inimese erinevatel tunnetusprotsessidel. Rahuloluteooriad Vajadus on seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid inimese bioloogilise, vaimse ja sotsiaalse olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puudu oleva saavutamiseks. Abraham Maslow (1908-1970) vajaduste püramiid. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadus ei motiveeri. _ füsioloogilised vajadused vajalikud organismi talitluseks: uni, toit, vesi, hapnik, tegevus, puhkus, seks _ turvalisuse vajadused soov vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel, ühine einestamine, suitsunurk
survegr.id mõjutada parlamendi liikmeid, ministreid v ametnikke. Survegr.de esindajad tegutsevad ka nõukogudes ja ekspertkomiteedes. Sots.d liikumised : Sots. liikumine erineb erakonnast ja survegr.st piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Sots. liikumiste tunnusjooned: *on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. *toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. *on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele. *tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni (ei tõsta palka, ei pikenda puhkust), vaid edendab ideid v väärtusi (nt tervet eluviisi). *eelistavad otseseid aktsioone *on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Sidususe mehhanismid - poliitiline kultuur ja kodakontsus: Vaimsed vääratused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti
Samas jääb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isiksuse tingimatu aktsepteerimine • Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse • Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid (kasvatusvahendid, terapeutilise sekkumise moodused jt), mis õõnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakontseptsiooni • Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvalmidust, hoolivust ja empaatiat, mida kõike ei
häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isikute tingimatu aksepteerimine. C. Rogersi teooria rakendusliku väljundi võib kokku võtta järgmiselt: Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse. Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid, mis õnnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakonseptsiooni. Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvaldumist, hoolivust ja empatiat. Tänu mõistvale hoolevale kohtlemisele vabaneb inimene end pärssivast kaitsekäitumisest ning leiab endas uusi resursse ise endaga toime tulla
06.1970) humanistliku psühholoogia rajaja, vajaduste hierarhia looja Abraham Maslow oli Ameerika psühholoogia professor, keda peetakse humanistliku psühholoogia rajajaks ning kes sai eriti tuntuks seoses tema kirjeldatud vajaduste hierarhiale . Ta rõhutas keskendumist inimeste positiivsetele omadustele. Vajadustepüramiid Tööst. Abraham Maslow sai tuntuks oma vajadusteteooriaga. Madalamatel astmetel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Inimene soovib esmalt rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi, siis asub ta rahuldama turvalisuse vajadusi ning seejärel hakkab tähelepanu pöörama sotsiaalsetele vajadustele. Lugupidamisvajadus ja eneseteostus tulevad alles seejärel. 1. Esmasel astmel on inimese füsioloogilised vajadused . Nende rahuldamine on vajalik eelkõige organismi talitluseks. Need on vajadus toidu, vee, hapniku, puhkuse, une, soojuse jne. järele. 2. Teisel astmel on turvatunde vajadus
pensioni, töökoha säilimise ja töö turvalisuse vastu (Adair 2006: 30). Maslowi teooria kohaselt ei toimi rahuldatud tarve enam käitumise motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub (Kidron 2008: 209). A.Maslow kirjeldas vajadusi nende hierarhilistes seostes (vt Joonis 2). Madalamal asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgel astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele (Vadi 2004: 94). 10 Joonis 2. Maslow vajaduste püramiid (Vadi 2004: 94) Inimesed pole oma käitumises sageli ratsionaalsed - nad otsivad vahel lihtsalt meeldivaid emotsioone - lõbu, rõõmu. Tarbijana hindavad inimesed tooteid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad soovivad tootest saada ratsionaalset (utilitaarset) või emotsionaalset (hedoonilist) kasu. Kui tarbija otsib utilitaarset kasu, kasutab ta selle toote hindamisel kainet mõtlemist
htm]. 7. Märts 2009 a. 61 Helve Kase. (2004). Vaikijate hääled. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, lk 268. 62 - . (2008). -: . [http://wwwoman.ru/s.php/5055.htm]. 7. Märts 2009 a. 27 Provokatiivsed ründed ei ole üldsegi harvad: otsene provokatsioon, verbaalne või füüsiline, kutsub sageli esile agressiivse reaktsiooni.63 Provokatsiooni tugev mõju agressiooni aktualiseerimisele leidis formaalse tõestuse reas laboratoorsetes eksperimentides. Näiteks reas uurimustes, mida teostas Taylor oma kolleegidega (Borden, Bowen & Taylor, Dengerink & Bertilson, Dengerink & Myers, Taylor), oli välja selgitatud, et enamus inimesi reageerib provokatsioonile otsustava vasturünnakuga.64 Nendes eksperimentides katsealused võistlesid paarikaupa reaktsiooni kiiruse ülesannete täitmises, ja kaotanu sai karistada elektrilaenguga. Võimalike laengute võimsuse diapasoon oli
annaabi.ee 
