aastal, mil see ulatus 6,7 miljoni euroni. 2003. aastal oli nende kasum aga koguni 50,6 miljonit. Teise kvartali kasum 2011/2010/2005 16 14 12 10 Miljonit eurot 8 6 4 2 0 2011 2010 2005 2003 aasta II kvartali kasum oli kõige aegade suurim 50,6 miljonit eurot 25 20 15 Miljonit eurot 10 5 0 1 kvartal 2 kvartal 3 kvartal 4 kvartal Välismajanduse uudis USA aktsiaturud tammusid paigal USA aktsiaturud olid teisipäeval stabiilsed, investorid ootavad USA föderaalreservi samme majanduse ergutamiseks ja Kreeka võlakriisi edasist kulgu. Dow Jonesi tööstusindeks tõusis 7,65 punkti ehk 0,07 protsenti tasemele 11.408.66. Tehnoloogiaindeks Nasdaq langes 22,59 punkti ehk 0,86 protsenti tasemele 2590,24 S&P 500 langes 2,00 punkti ehk 0,17 protsenti tasemele 1202,09. Aktsiaindeksite tüübid Peamised aktsiaindeksite tüübid on järgmised:
.....................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud)................10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest...................................................................................................................13 1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga Austraalia riigi kogu SKP 2011. aastal oli 1323 miljardit ja SKP elaniku kohta 58827
paljudes inimestes veelgi rohkem ebakindlust Kreeka taastumisvõimes. Tänaseks päevaks pole turgudel riigi taastumisvõimesse enam mingit usku ja küsimus pole enam selles, kas Kreekat tabab maksujõuetus vaid kuidas millal see täpselt aset leiab. Samuti mõjutas Kreekas toimuv ka euro kurssi, mis võrreldes dollari väärtusega on kõvasti langenud. Kreeka võlakriis on vaikselt ent jõudsalt laienemas ka suuruselt kolmanda majandus ja asutajariigi juurde Euroopa liidus, Itaaliani. Riigi aktsiaturud on pidevas languses ning laenamiskulud on tõusnud rohkem kui poole võrra 6,9 miljardi euroni. Kuna riik pole täitnud eelarvekärpe plaani ja samuti pole lahendatud probleemi võlgade osas, on mimted investorid asunund aktsiaid müüma. Lüüasaamine Itaalias näitab selgesti Euroopa võimetust tulla toime Kreeka kriisiga. Praegusel hetkel on asi sedavõrd kaugele jõudnud, et mitmete analüütikute sõnul on Kreeka majandus vaikselt hinge heitmas
22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav. Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt palju laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta, aktsiaturud kontrolli alt väljas, riik ei sekkunud maj. ellu, ületootmine- ei reguleeritud ega kontrollitud, kapitalismi nähud Majanduskriis jõudis Eestisse 1933. A suvel. Kriis tabas enam põllumajandust, toiduainete hinnad langesid, tollimaksed aga tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud piirama tootmist, sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel talud läksid pankrotti. 45 % vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail
30. Kasutades sümboleid + kasvab ja kahaneb vastake, mis juhtub investeerijate oodatava tulumääraga rr, investeeringute mahuga I ja kogunõudlusega D , kui a) kommertspankade laenuintressid on langenud viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele rr + I + D + b) riigi parlament vabastas oma uue maksuseadusega ettevõtted tulumaksust investeeringute pealt rr + I + D + c) Aktsiaturud varisesid kokku Tokios, Londonis, New Yorgis, Frankfurdis jm. ning Hongkongi dollar devalveeriti. rr - I - D 14 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 31. Joonisel on kujutatud kogupakkumine S0 ja kogunõudluse D kõverad ning kogutoodangu tase Q0 , mis esindab täishõivet. Kas alltoodud väited on tõesed? p S0 p3
Euroopa süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte aktsionäride rikkuse maksimeerimisele. Vähestes ettevõtetes oli teadvustatud ettevõtte peamise eesmärgina aktsionäri rikkuse maksimeerimine. Ettevõtted oma juhtimuslikkes strateegilistes otsustes ei arvesta vaid aktsionäri rikkuse suurendamise kriteeriumiga. Ettevõtte strateegiaid ei kujundata vaid lähtuvalt omanike vara väärtuse suurendamise motiivist. Seda põhjendatakse asjaoluga, et aktsiaturud ei ole efektiivsed ning seetõttu ei ole arukas hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ainuüksi aktsia hinna tulususe järgi. Ettevõtetele asetati ka muid sotsiaalseid eesmärke tööhõive tgamine, palgatase, konserni või grupi sisene stabiilsus, emapanga tegevuse edukus, emapanga intressitulude eest hoolitsemine, jne. Seda majandusmudelit on isaloomustatud ka kui nn. stakeholder mudelit (Copeland 1996, lk. 3-30). Ettevõtte peab looma väärtust, mis kuulub
säilitamise võimalus pensionieas. Cross-holding-süsteem. Selles süsteemis on pangandus välja kujunenud kontsernina, kuhu kuuluvad ka finantsäriga mittetegelevad ettevõtted. Sellist äriühendust nimetatakse Jaapanis keiretsuks. Pangad on ettevõtete ja ettevõtted pankade osanikud. Jaapani panganduskeskses süsteemis hoiavad pangad seega aktsiaid kontrolli säilitamiseks, mitte aga aktiivseks kauplemiseks börsil ja tulu saamiseks aktsia hinna kasvult. Seetõttu on Jaapani aktsiaturud olnud välisinvestoritele ja teistele portfelliinvestoritele tänaseni väheatraktiivsed. Väliskapital on Jaapanisse tulnud laenude kaudu läbi pankade. Jaapani finantssüsteemi võibki seetõttu rohkem seostada Mandri-Euroopa kui anglosaksi süsteemiga. 1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada)
ost + put ost = tehinguhinna nüüdisväärtus + call ost) Leiame pariteediseosest: C = S + P - EX/(1+r)^t = 33 + 2.10 35/1.1 = 3.28 eurot Seega ostuoptsiooni hind peab pariteedile tuginedes olema 3.28 eurot 4. Ülesanne (optsioonistrateegiad) Oletame, et soovite investorina panustada aktsiaturule, kasutades indeksoptsioone. Teie nägemus on selline, et kui avalikustatakse möödunud kuu tööturunäitajad, siis aktsiaturud võivad kas märkimisväärselt tõusta või langeda, kuid turg alahindab seda võimalikku volatiilsust. Küsimus: pakkuge välja lihtne optsioonistrateegia, mis võiks sobida sellise nägemuse puhul. Tehke ka vastav joonis. Lisaküsimus: Milline võiks olla vastupidine optsioonistrateegia. ,,On hapukurgihooaeg ning aktsiaturu kohta ei ole lähiajal tulemas mingeid uudiseid, seega pole põhjust vähegi olulisemaks hinnamuutuseks"? Tehke ka
30. Kasutades sümboleid + kasvab ja kahaneb vastake, mis juhtub investeerijate oodatava tulumääraga rr, investeeringute mahuga I ja kogunõudlusega D , kui a) kommertspankade laenuintressid on langenud viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele rr + I + D + b) riigi parlament vabastas oma uue maksuseadusega ettevõtted tulumaksust investeeringute pealt rr + I + D + c) Aktsiaturud varisesid kokku Tokios, Londonis, New Yorgis, Frankfurdis jm. ning Hongkongi dollar devalveeriti. rr - I - D 14 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 31. Joonisel on kujutatud kogupakkumine S0 ja kogunõudluse D kõverad ning kogutoodangu tase Q0 , mis esindab täishõivet. Kas alltoodud väited on tõesed? p S0 p3
direktiividel, intressimääradel, hoiustel. Rahvusvahelise kaubavahetuse ja kapitalivoogude tõttu mõjutavad riigi rahasüsteemi ka välisefektid, millest tähtsamad on vahetuskursi muutused, valuuta konverteeritavus ja välisvaluuta reservid. Finantsvahendajad ja keskpank. Finantsvahendaja- finantsturul tegutsev organisatsioon, mis viib kokku laenuandja ja laenuvõtjad ehk säästjad ja investorid: (kommertspank, hoiu- ja laenuühingud, erinevad fondid- pensionifond, investeerimisfirmad, aktsiaturud.) Keskpank vastutab oma riigi valuuta vahetuskursi kujunemise eest ning haldab välisaktivate reserve. Tavaliselt otsustav valitsus (või parlament), kas vahetuskurss peaks olema fikseeritud või ujuv, ülejäänu jääb keskpanga otsustada. Fikseeritud kursi korral keskpank vastutab selle eest, et turgudel müüdaks ja ostetaks raha just selliselt, et kurss säiliks. Ujuva kursi korral keskpangal sekkub vahetuskursi kujunemisse kui
annaabi.ee 
