Kui palju raha saadi antud sadamast 2012. a jooksul? Ülesanne 2. ärnu linna ettevõtete registris oli 2011. a alguses 2891 ettevõtet, millest 48% oli eraomanduses olevaid ettevõtteid. Mitu eraettevõtet oli ärnu linna ettevõtete registris? Ülesanne 3. Firma ,,Most Hotels" käibest andis hotelli ,,Margareta" müük 72 870 eurot ehk 78%. Kui suur oli firma kogukäive? Ülesanne 4. Eesti anga poolt 1. märtsiks 2013 käibele lastud sularaha 12 425 000 eurot moodustas panga aktivatest (kuld ja valuutareservid) 57,3%. Kui palju oli Eesti Pangas kulda ja valuutat? Ülesanne 5. LHV Pank andis lühiajalist laenu 267 firmale, mis moodustab 94,4% kõigist pangalt laenu saanud firmadest. Ülejäänud laenusaajad said pikaajalist laenu. Mitu firmat said pikaajalist laenu? Ülesanne 6. Firma ,,My Motels" käive 2012. a oli andis 3 672 100 eurot. Firma ühe ettevõtte, restorani Motelly käive oli 784,3 tuhat eurot. Mitu protsenti firma kogukäibest andis see ettevõte? Ülesanne 7
r =i-π i=r+ π Fisheri võrrand r on reaalne intressimäär (eesti keeles kasutatakse ka mõistet kasvikumäär) i on nominaalne intressimäär ning π inflatsioonimäär Ex ante reaalne intressimäär on i-E π (oodatav) Ex post reaalne intressimäär on i- π (reaalne) d M ( ) =L(i , Y ) raha nõudlusfunktsioon P L tähistab rahanõudlust, kuna raha on kõikidest aktivatest kõige likviidsem ja tehingute vahendamiseks on seda kõige lihtsam kasutada (likviidsus ja tehingukulud on pöördseoses) 4.Avatud majandus Selliselt võib avatud majanduse kogutoodangu Y jagada neljaks allosaks: 1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine 2. Id kodumaiste kaupade investeerimine 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu) Y =C d + I d +G d + X C=C d +C f
aktseptant mittesularahaliste maksevahendite emitent: krediitkaardid, pangatsekid ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7. Põhivara osatähtsus aktivates ja püsikulude osatähtsus kogukuludes on suhteliselt väike. 8. Erinevate riskide, sealhulgas spetsiifiliste pangariskide lai spekter. 9. Tegevuse kõrge reglementeeritus ja tugev keskpanga kontroll. 10. muud. Kommertspankade põhitüübid: 1. toodete ja teenuste tunnuste järgi: · universaalsed · spetsialiseeritud: hüpoteegi-, investeerimis-, innovatsiooni-,
2) diskonteerimata rahavoogudel põhinevad meetodid. Diskonteerimata rahavoogude meetoditest kasutatakse tasuvusaja meetodit ja arvestuslikku rentaablust. Diskonteeritud rahavood on olulised IRR, MIRR, NPV ja kasumiindeksi arvutamisel. Kapitali eelarvestamise teooria liigub inflatsiooni ja muude tegurite arvestamise suunas. Käibekapitali juhtimine ettevõttes: debitoorse võlgnevuse juhtimine, rahakäibe juhtimine, varude juhtimine. Käibevarad moodustuvad kõikidest aktivatest, mida ettevõte loodab aasta jooksul sularahaks muuta, k.a. raha kassas, lühiajalised väärtpaberid (KRVP), debitoorne võlgnevus ja ainelised varud. Seega, käibevaradeks on ettevõttes: 1. Raha 2. Väärtpaberid 3. Debitoorne võlgnevus 4. Ettemaksed 5. Kaubavarud 6. Muud nõuded ja ettemaksed (n.o. väheolulised ja mitteregulaarsed). Debitoorse võlgnevuse juhtimine: Krediitmüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt. 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient
rahvusvaheliseks keskuseks. Kinnituseks Eesti panganduse usaldusväärsusele on ka mitme välispanga filiaali avamine Eestis. 1994 aasta Eesti panganduses – turuliidriks on tõusnud Hansapank bilansimahuga 1390 miljonit krooni ja bilansimahu igakuine juurdekasv on väga suur (8%). Panga kasvu tagasid uued erasektori ettevõtted. Sama aasta suveks oli Hansapanga laenuportfelli maht 558 miljonit krooni, mis on 40% panga aktivatest. Ühispank, mis aastavahetusel oli bilansimahult kolmas pank, möödub märtsis sotsiaalpangast ning ta hõivab teise koha bilansimahuga 1274 miljonit krooni. Samas on ta kõige suurema laenuportfelliga pank, mis moodustab 56% aktivatest. Suure osa panga laenudest moodustavad laenud, mis on kaetud valitsuse laenufondidega, mis on sisuliselt riskivabad. Ühispank on suurim riigi rahahoidja pank. Suuruselt kolmandaks pangaks on tõusnud Hoiupank, mis oli moodustatud 14.aprillil 1992
7. Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille määrab paljuski valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täiendav tä e dav reserv ese v 5% riskiga s ga kaalutud aa utud aktivatest) a t vatest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15 10 5 sv(%) SKP kas 0
pangatehingute mahud ning milline võiks olla nende katteks vajaminev rahaline ressurss. Selliste reservide planeerimisel ei tohi kindlasti unustada raha aegväärtuse teooriat, sest rahana hoitavad reservid ei tooda mingit tulu. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui reservides hoitakse alternatiivväärtusi, kaasneb nendega mingi täiendav kulu. 1. Spekulatiivne motiiv - Erandina võib olla otstarbekas teatud tingimustel rahana säilitada üleliigset osa likviidsetest aktivatest. See on planeerimise spekulatiivne motiiv ning kolmas põhjus, miks pangad hoiavad mõnikord suuremat likviiduspositsiooni. Mõningates tingimustes võib see olla täiesti põhjendatud, nt kui pank on kindel, et intressid hakkavad tõusma, siis võib eelistada raha hoidmist muude alternatiivide asemel ning intresside tõusujärgselt raha kohe tõusvate intressidega instrumentidsse investeerida. Seega on spekulatiivne motiiv seotud tavaliselt mingite panga jaoks kasulike tulevikumuutustega.
konkurentsi kasv (vajadus saavutada konkurentsieelis), hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid). Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et logistiliste kulude struktuuris hõlmavad varudega seotud kulud kuni 50% ( siia arvatakse ka juhtimis–, kaupade riknemise ja kadudega seotud kulud ) paljudes firmades on suur osa käibekapitalist seotud varudega 10–50% firma aktivatest Tootmises moodustavad varudega seotud kulud 25–30% kogukuludest. Logistika võimaldab varusid vähendada eesmärgikompromisside, optimeerimise, tegevuste kooskõlastamise, töökindluse jms. tagamise kaudu (joonis 3.3). Ajakulu (tänapäeval kulutatakse arenenud tururiikides lõpptoote valmistamisele keskmiselt 2%, ülejäänud 98% aga logistilistele operatsioonidele )vähendamine logistika abil kiirendab omakorda kapitali ringlust.
ää b paljuski lj ki valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täienda reserv täiendav reser 5% riskiga kaalutud kaal t d aktivatest) akti atest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 15 10 5 v(%) SKP kasv 0 -5
annaabi.ee 
