ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht (kokkuvõte) ei muutu. 2) vara katteallikate ümberpaiknemine e. muudatused bilansi passivas Siin toimub muudatus ainult bilansi passivas ehk kohustustes ja kapitalis. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht ei muutu. 3) vara ja katteallikate suurenemine e. muudatused bilansi aktivas ja passivas suurenemise suunas. Siin suureneb üks aktivakirje ja sama summa võrra suureneb passivakirje. Bilansi maht suureneb. 4) vara ja katteallikate vähenemine e. muudatused bilansi aktivas ja passivas vähenemise suunas. Siin väheneb üks aktivakirje ja sama summa võrra väheneb ka passivakirje. Bilansi maht väheneb.
äritehingute puhul kasumi jaotamise ettepanek. ( ei lisata kui audiitorkontroll pole kohustuslik.) 7. Bilanss, bilansivõrrand ja selle alternatiivvorm Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali.) Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 8. Bilansimuudatused Ühe passivakirje ja ühe aktivakirje suurenemine sama summa võrra muudab bilansi üldsummat suuremaks. Kui muudatused toimuvad ainult passiva poolel siis bilansi üldsummale see mõju ei avalda. Kui üks passivakirje ja üks aktivakirje vähenevad sama summa võrra muudab see ka bilansi üldsummat vähemaks. Kui muudatused toimuvad ainult aktiva poolel siis bilansi üldsummat see ei mõjuta, sest muudatused peavad toimuma mõlemal poolel võrdselt. 9
Järgmisel perioodil toimuvad majandustehingud muudavad bilansikirjeid, mille tulemusena võib muutuda ka bilansi kokkuvõte. Majandustehing (RPS § 6 lg 1) on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Ettevõttes toimuvaid majandustehinguid on nelja liiki: 1. Ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (A+A-). Või teisiti nimetades aktiva muutus – muutuvad kaks aktiva kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. Näiteks: Osteti raha eest arvuti 7 000.- . Lahendus: aktivas alakirje muu materiaalne põhivara suureneb 7 000.- ja aktivakirje raha väheneb 7 000.-. 2. Ühe passivakirje suurenemine ja teise passivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (P+P-)
Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks. Kolmandaks tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel
4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel. Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi mahu või struktuuri muutus. Kõigi nende muudatuste tagajärjel jääb bilansi tasakaal püsima. I muutus suureneb üks aktivakirje ja samal ajal väheneb teine aktivakirje. Iseloomustab muutusi vara koosseisus ja paigutuses, bilansimaht ei muutu. Näiteks osteti sularaha eest lattu materjale. Kirje raha ja pangakonto väheneb, kirje tooraine ja materjal suureneb. II muutus suureneb üks passivakirje ja samal ajal väheneb teine passivakirje. Iseloomustab vara katteallikate ümberpaiknemist, bilansimaht ei muutu. Näiteks suurendati aruandeaasta kasumi arvelt aktsiakapitali.
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-)
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-)
Muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks. Tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel.
(finantseerimise struktuur). Finantseerimise struktuur näitab, kuidas ettevõte oma äritegevust finantseerib ja millistest finantseerijatest ollakse sõltuvad. Bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu vahendeid, ainult erinevast seisukohast lähtudes. Bilansi üksikuid elemente (bilansiridu) nimetatakse bilansikirjeteks. Vastavalt asukohale on meil tegemist kas aktiva- või passivakirjega. Aktivakirje koosneb ettevõtte lühiajalisest ja pikaajalisest varast (lühiajalised varad e. käibevara ja pikaajalised varad e. põhivara). Passivakirje iseloomustab ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi ja omakapitali koostist. Bilansi aktivakirjete üldsumma võrdub passivakirjete üldsummaga. 13 Bilansiskeem
annaabi.ee 
