moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid. Ajaleht on kollektiivne organisaator Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust
12. Mis on narratiiv? Narratiivi aluseks on lugu või jutustus, milles on põhiline tegevuse areng ja üleminek ühest olukorrast teise. Selle muid osiseid (karaktereid, meeleolusid) käsitletakse sõltuvana sündmustiku arengust. Lugu on narratiivi abstraktsioon, loo sündmused on loogilises järgnevuses, nende narratiivne järjestus võib selles erineda. Narratiiv kui suhtlustoiming vahendab sõnumit saatjalt vastuvõtjale, selles aktis osalevad loo esitaja (narraator), loo tegelane (aktant) ja loo jälgija (kuulaja, vaataja). Narratiivi tähendus luuakse narraatori ja jälgija suhtluses. Tekstil endal ei ole lõplikku tähendust, ta on avatud. Selles ei jälgita püsivaid üksikelemente (motiiv) vaid mõisteahel liikumist. Narratiivi mitmetes eri definitsioonides on enamasti sees järgmised elemendid: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on
adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19.
Tegevuse situatsioon kujutab endast tegelast valiku tegemise hetkel. 2 rollitüüpi: 1) tegelane kui tegevuse objekt 2) kui initsiaator Rollide kirjeldus paradigmaatiline. Võimalike jutustuste võimalikud tegelased tabeli kujul. Seal ei kirjeldata tegevuste järgnevust. Greimas püüdis samuti luua elementaarset jutustuse konfiguratsiooni, lähtus Proppist (7 tegevusringi e tegelastüüpi). ‘Aktandid’. Käsitleb jutustuse aktandilist struktuuri. Jutustuses 2 struktuuritasandit: aktant kuulub jutustuse süvastruktuuri. Aktor on kangelane, kes esineb pindstruktuuril aga manifesteerib süvastruktuuri. Üks aktant (antagonist kahjur oponent) võib tekstis olla antud eri tegelaste kaudu – ja vastupidi: ühes tegelases, aktoris võib manifesteeruda mitu aktanti. Aktant võrreldav Proppi tegevusringiga. 3 binaarset opositsiooni, mis iseloomustavad aktanti (“Struktuurne semantika” 1968): 1. Subjekt/objekt suhe on objektile suunatud (A tahab B-d). 2
keskne). justustamine eeldab jutustaja positsiooni tekstis. Seega : narratiivne on selline tekst, kus jutustatakse lugu. võib-olla (mitte)ilukirjanduslik narratiiv. Mis külgedelt saab läheneda narratiivsele tekstile : semantiliselt, teksti ülesehituse poolelt, sisuliselt, on mitu aspekti : nt. tegelased (tegelaskond) - kui on narratiiv, siis on tegelased, keda saab kirjeldada (sündmusteahela raamistikus) Tegelased Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandipositisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud).
(2) (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (3) heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) (4) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) Uurida tuleb ka jutustaja nähtavuse astet, jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) ning jutustaja usaldusväärsust. lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine. Hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine & fokusseerimine. 21. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) saatja objekt vastuvõtja liitlane subjektvastane Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandi positisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on
(3) heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevustes) (4) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) Uurida tuleb ka jutustaja nähtavuse astet, jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) ning jutustaja usaldusväärsust Lühikokkuvõte: on lugu, tekst ja jutustamine, hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine ja fokusseerimine 21. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? Aktantanalüüs (Gremas - narrative fiction) aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) saatja objekt vastuvõtja liitlane subjektvastane Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandi positisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna ja jutustada lugu, ent positsioonidel võib
oma mõtete ja vaadete selgitamiseks, mida tegelikus elus ei teki. Tegelane on algühik, kelle mõistmiseks on vaja tegelaskonda. Tegelaskonna analüüsimise meetodid: · Sugupuu. Skeem, mis peab välja selgitama suhted tegelaste vahel. Eriti vajalik siis, kui on palju tegelasi ja palju erinevaid suhteid (Shakespeare'i Hamlet, Kuningas Lear). Sugupuud iga vaatuse kohta eraldi, kui toimuvad muutused; · Aktantanalüüs. Aktant baasfunktsioon, mis tavaliselt ühes loos on täidetud. Kõige tähtsam on leida subjekt ja objekt. Subjekt peab alati olema tegelane/ 56 tegelased. Objekt on LIITLANE SUBJEKT VASTANE subjekti tegutsemise eesmärk (tegelane,
- Paralingvistika hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus, naer, nutt jne. - Kineesika, prokseemika miimika, zestid ja liikumine ruumis - Välimus grimm, kostüüm jne - Nulltasand neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus. - Miinusvõte tugevalt silmatorkav omadus puudub, nt I vaatuses oli tegelasel suur parukas, II vaatuses on kiilakas. Alastimäng. Aktantanalüüs süzees täidetud baasfunktsioonid. Näitleja on pindstruktuur, aktant on süvastruktuur. Aktantanalüüs on pärit vene formalistidelt, rahvaluulest. Selelga analüüsiti algselt muinasjutte. Selle analüüsi subjekti rollis on konkreetse sihi ehk objektiga konkreetne tegelane. Ihasuund valitseb subjekti ja objekti vahel. Saatja algatab tegevuse kas tegelane ise või abstraktne idee. Üks tegelane võib täita mitut funktsiooni, võib olla ka tühi. Saaja teeb midagi kellegi jaoks, läheb mingis suunas. Liitlane aitab. Vastane töötab vastu.
annaabi.ee 
