Säilivusaeg 2 aastat. Väga hea katmis- ja nakkumisomadus tänu värvi tungimisele sügavale aluspinda. Värv on ilmastikukindel ja kaitseb puitu liigse kuivamise eest kui ka liigse niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt õhus oleva hapniku toimel. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Mitte värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv on tuleohtlik. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on käitlemisel keelatud. Töötamisel kasutada kindaid. Toote
Korralikult venitatud paber ei hakka lokkima isegi siis, kui sellele rohkelt vett kanda. Paletid Kvaliteetseimad paletid on tehtud mahagonvineerist. Head on ka kiudplaadist ja melamiinvaiguga kaetud paletid. Puitpaleti peab enne kasutamist linaõliga sisse hõõruma, et tekiks puitu kaitsev kiht (hõõruge mõlemalt poolt ohtra õlikihiga, jätke mitmeks päevaks kuivama, kuni kõvastub puidu kiududesse). Siis värv ka ei kuiva nii kiiresti, pärast on kergem puhastada. Ühekordselt kasutatavad paletid on eelkõige väljas maalimise jaoks mõeldud. Kui koristamine on tüütu, siis on neid mugav kasutada. Akrüülide jaoks, mis väga ruttu kuivavad, müüakse spets plastikuts valmistatud palette, kuid need on üsna kallid. Mina kasutan sageli paletina vana portselantaldrikut. Suurema koguse värvi segamiseks on head tassid, topsikud jms. Kuivamise eest kaitseb, kui need katta kasutuskordade vahel tavalise toidukilega.
Värv nakkub kõige paremini karedatele pindadele. Õlivärvi peab säilitama mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Värv tungib sügavale aluspinda, mis tagab väga hea katmis- ja nakkumisomaduse. Ilmastikukindel, kaitseb puitu liigse kuivamise ja niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Värvida ainult kuivale puidule. Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv tuleohtlik ning lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on käitlemisel keelatud. Töötamisel kasutada kindaid. Toote nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole
1. Puhasta krohvitavad pinnad. 2.Sega mörti 20 min vispliga. Mida õhulisem, vahulisem on segu, seda lihtsam on mörti seinale kanda. 3.Viska mört kelluga või kanna liibiga seinale. Visates haakub mört paremini. •Sisseviskekiht - müür kumab kergelt läbi •Täitekihid - ühe kihi paksus 5-7 mm (liivatera 0-3mm) •Viimistluskiht - siledama pinna saamiseks kasutatakse peenema teraga liiva (liivatera 0- 1mm) 4.Enne uue kihi krohvimist niisuta krohvitav pind. Kõik kihid peavad enne järgmise kihi pealekandmist olema alustanud tardumist, kuid mitte kuivanud 5.Kui sein on krohvitud, niisutata seina kord päevas kuni lõpliku kivistumiseni 6.Soovides naturaalset värvitooni säilitada, kata pind tolmuvabaks muutmiseks ühekordselt kaseiinkrundiga (booraks, vesi, lahja kohupiim, kriit). Tulemuse kvaliteedi kontrollimine Kontrollida tuleb nii, et lati asetad horisontaalselt, vertikaalselt, diagonaalis, nurgad, lae- ja põrandaääred
...........................14 KASUTATUD MATERJAL...............................................................................................................15 Sissejuhatus Käesolev dokument on koostatud abiks neile, kes õpivad puit materjalide viimistlemist. Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate viimistlusmaterjalide ja töövõtete kohta. Viimistlemisel on praktiline otstarve, kuna see kaitseb puitu välistegurite eest ning aitab pinda hoida puhtana ning kergesti puhastada. Ennem kui viimistlemist alustada, on vaja teada kus eset kasutama hakatakse ning mida sellega tehakse, ja selle järgi saab valida õiged viimistlusvahendid. Puitmaterjale viimistletakse selleks, et neid kaitsta väliskeskkonna tegurite eest (nagu seened, putukad, ussid, niiskus, tolm, tuul), anda tootele parem ja ilusam välimus ning muuta ta meeldivaks inimestele, kaitsta uv pleegitava kiirguse eest ja viimaseks viimistlemine kaitseb pindasid kulumise eest.
5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink.
kuivab mõne päevaga. Linoleenhape juuresolek on oluline kuivamise kiirusele. Neist kõige kiiremini kuivab linaõli, talle järgneb pähkliõli, siis mooniõli, ja kõige aeglasema kuivamisega on päevalilleõli. Taimsete õlide suurim puudus on, et aja jooksul nad kõik tumenevad suuremal või vähemal määral. Linaseemneõli Linaseemneõli on linataime seemnetest saadav ekstrakt. Linaseemnekiududest õli saamiseks tuleb kõigepealt seemned puhastada ja eraldada materjalidest (õhuga puhumine või läbisõelumine). Seejärel seemned jahvatatakse peeneks, see lihtsustab õli ekstraheerimist. Jahvatatud puru kuumutatakse katlas (reaktoris) ja seejärel pressitakse õli seemnetest välja. Peale õli saamist tuleb see puhastada, et vältida hiljem kuivamisel probleeme. Kõik materjalid, mis annavad negatiivset mõju tuleb eemaldada. Kõige kergem puhastamismeetod on veega pesemine. Mittevajalike materjalide eemaldamisel õli muutub heledamas
6 mm. b)keskmine e koormuskiht- moodustab ülitihe HDF plaat. c)aluskiht e stabiliseeriv kiht- laua stabiilsust tagav kuusepuu või männi spoon. Naturaalset väärispuidust kulumiskihti kaitseb õhuke, kuid äärmiselt vastupidav lakikiht. Spoonparketina on saadaval paljud haruldased puiduliigid, mida naturaalse puitparketina ei tooteta. Laud- e kihtparkett: Kahe või kolme kihiline tehases viimistletud parkett. Väärispuidust pealiskihi paksus 4 mm. Alumised kihid on vähem väärtuslikust okaspuidust ja asetsevad üksteise suhtes risti (see tagab parketi suurema stabiilsuse). Viimistletakse UV kindla laki või õliga. Laudparketid on ühelipilised, võivad olla äärefaasiga. Sobivad paigaldamiseks nii ujuvana kui liimituna aluspõrandale. Eeliseks: lihtne paigaldada, hooldada, eluiga u 40 aastat. Liistparkett: Neljast küljest soon ja punniga lehtpuidust parkett.
Hapnik muudab värvkatte hapraks ja põhjustab tuhmumist. Pindaktiivsed ained suurendavad värvide koostisainete nakkumist aluspinnaga. Tuntumad pindaktiivsed ained on silikoonõli, rasvhapped, rasvhapete soolad, trietüülamiin. Värvide liigitus Veevabad värvid õlivärvid , lakkvärvid, pulbervärvid Vesivärvid liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid Emulsioonvärvid polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid, stüroolbutadieenvärvid Õlivärvid Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidele vaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril
Hapnik muudab värvkatte hapraks ja põhjustab tuhmumist. Pindaktiivsed ained suurendavad värvide koostisainete nakkumist aluspinnaga. Tuntumad pindaktiivsed ained on silikoonõli, rasvhapped, rasvhapete soolad, trietüülamiin. Värvide liigitus Veevabad värvid õlivärvid , lakkvärvid, pulbervärvid Vesivärvid liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid Emulsioonvärvid polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid, stüroolbutadieenvärvid Õlivärvid Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidele vaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
