Punaseid toone võib segi ajada musta või tumehalliga. Lillakad toonid näivad sinistena (vt lisa 1 joonis 3). Deuteranomaalia Nõrk rohelise värvuse taju. Rohelised toonid kalduvad pigem punase poole. Deuteranoopia Punast, oranzi, kollast ja rohelist värvi ei tajuta (vt lisa 1 joonis 4). Tritanomaalia Võimetus näha sinist ja kollast värvust. Esineb väga harva. Tritanoopia Sinise ja kollase värvuse tajumine moonutatult (vt lisa 1 joonis 5). Akromatopsia Akromatopsia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises. See tähendab, et inimene ei suuda eristada värve ja näeb maailma must-valgetes toonides (vt lisa 1 joonis 6). Üldiselt on akromatopsiaga inimestel väike nägemisteravus (u 10% normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus. Põhjused on seotud fotosetseptorrakus toimuva fototransduktsiooni (protsess, mille käigus silma võrkkesta valgustundlikkes rakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks) häirega.
Akromatopsia ehk täielik värvipimedus Organismi elutegevuse alused OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Akromatopsia Inimese võimetus eristada värve; Esineb sageli eurooplastel, harva asiaatidel ja aafriklastel; Umbes 1 inimesel 30 000-st Enamasti kaasasündinud, harvem traumade või silmahaiguste tagajärjel; Värvipimedus on X-kromosoomiga päritav haigus, mis avaldub valdavalt meestel; Värvide nägemine 3 eri liiki kolvikesi, mis reageerivad valgusele: sinine, punane, roheline; Akromatopsia korral kolvikesed ei registreeri valgust; Inimene näeb maailma halli
kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Akromatopsia Täielik värvitaju puudumine (esineb harva). TEKKEPÕHJUSED Geneetiline värvipimedus kaasasündinud vorm pärandub Xkromosoomi vahendusel värvile vastavaid kolvikesi on liiga vähe või on nende töövõime langenud Omandatud värvipimedus põhjustatud silma, närvi või ajukoorekahjustusest või kokkupuutest teatud kemikaalidega (nt peatraumad, UVkiirguse kahjustus) SÜMPTOMID Olenevalt vormist on häiritud teatud värvide nägemine ja eristamine.
Deuteranomaalia Nõrk rohelise värvuse taju. Rohelised toonid kalduvad pigem punase poole. (Facts about ... 2015). Deuteranoopia Punast, oranzi, kollast ja rohelist värvi ei tajuta (vt lisa 1 joonis 4). (Facts about ... 2015). Tritanomaalia Sinise ja kollase värvuse tajumine moonutatult (vt lisa 1 joonis 5). (Facts about ... 2015). Tritanoopia Võimetus näha sinist ja kollast värvust. Esineb väga harva. (Facts about ... 2015). 5 Akromatopsia Akromatopsia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises. See tähendab, et inimene ei suuda eristada värve ja näeb maailma must-valgetes toonides (vt lisa 1 joonis 6). Üldiselt on akromatopsiaga inimestel väike nägemisteravus (u 10% normaalsest) ja väga suur valgustundlikkus. Põhjused on seotud fotosetseptorrakus toimuva fototransduktsiooni (protsess, mille käigus silma võrkkesta valgustundlikkes
Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. 2. Millised muutused silmas põhjustavad järgmisi silmahaigusi: hüperoopia, glaukoom, maakula degeneratsioon, akromatopsia. Kirjeldage iga haiguse tagajärgi inimesele. 2 1. hüperoopia- kaugnägevus. Nägemishäire, mille puhul inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt. Umbes 25% inimestest esinev seisund, mispuhul valguskiired ei lõiku võrkkesta pinnal, vaid jõuavad selleni enne, kui nad on jõudnud koonduda ehk lõikuvad võrkkestast kaugemal. Selle põhjuseks on
Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Kaasasündinud värvipimedus akromatopsia kolvikesed ei suuda registreerida valgust 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus! Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud
mil moel info retseptorini jõuab. Info “moondumise” välised mõjutegurid: olulised on kontrastid - stiimulite vastastikmõju ajas (nt sensoorne adaptatsioon) ja vastastikmõju asukohas (nt lateraalne pidurdus). Lateraalne pidurdus – neuronite vahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Akromatopsia (värvipimedus): kaasasündinud (koonuste düsfunktsioon) või omandatud (ajukahjustus). Aisting (sensation) Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju - Psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine)
- Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid - Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse aladesse, säilinud on funktsioneerivad ’saarekesed’ kahjustunud piirkonnas, osa infotöötlusest toimub jba enne kui signaal jõuab nägemiskoorde - Tserebraalne akromatopsia – värvinägemise häire kortikaalse kajustuse järgselt (must- valge maailm hallides toonides). Selgitus: kahjustus v4 alas - Tserebraalne akinetopsia – liikumispimedus; kahjustus v5 alas; ei näe objektide liikumist vaid need tekivad ja hajuvad - Simultagnoosia – suutmatus tajuda korraga rohkem kui üht objekti. Dorsaalne tüüp – aju on koondunud ühele objektide, puudub teadlikkus teistest; ventraalne tüüp – taju suudab haarata mitut objekti ….
B)? NB! Vt ka slaid 8 ja 15 (kannusvaos asub V1). Kadus nägemine vasakult poolt, hiljem osa ülemisest nägemisväljast taastus. Suutis keskkonnas toime tulla kuigi ütles et ei näe midagi. Testimisel viitas et tal on tunne et stiimul läheneb, sujuv või sakiline kuigi rõhutas et ei näe midagi. Ka stiimulite asukohti nägemisväljas arvas ära. Milliste häireteni võib viia kahjustus V4 alas (juhtum J.I) ja kahjustus V5 alas (juhtum L.M)? V4 - Värvitaju häire (tserebraalne akromatopsia), ei suuda töödelda värviinfot ja näeb must-valges. Nägemisteravus suureneb eriti hämaras, ei suutnud ka enam värve ette kujutada, kadus mälu värvide kohta. V5 – ei taju asjade liikumist nt kuidas vesi klaasi voolab Mis on agnoosia? Erinevad agnoosia tüübid (slaid 41, õpikust lk 336-338 5. väljaandes). - Simultagnoosia – suutmatus tajuda korraga rohkem kui üht objekti.
peale hakkavad) Anterior intraparietal Area (AIP) - Rohelises alas nende teede sees on erinevate juhtetee alafunktsioonid. (asukoht, liikumine, ruumilised transformatsioonid, ruumisuhted, silmade ligutamine) - On probleemid kortikaalsed, mitte meelelundi spetsiifilised. Miks me ei saa meelestatud pilti on seotud ajukoorega mitte meelelundiga. - Prosopagnoosia – nägude mitteäratundmise häire - Tesrebraalne akromatopsia – aju kortikaalset päritolu olev värvide mittetajumine - Akinetopsia – liikumise mittetajumine Alajaotused juhteteedes - Ettejuhtimise tee - Tegevuse planeerimise tee - Ventraalne tee – vorm ja värv Alajaotused dorsaalses tees Seotud mitte nägemise kvaliteediga vaid pigem tegevustega: - Haaramine - Sakaadilised silmaliigutused - Jälgivad silmaliigutused - Osutamine - Kogu keha liigutamine Koht kus tajutee läheb üle juhtimise teeks.
Dennett: kuidas teha kindlaks, kas nad räägivad õigust? Kui uurida nende aju empiiriliselt, siis loobume teesist, et kvaalid on vahetult tunnetatavad, sest siis saame kvaalide kohta teada kaudsel teel. Ei saa eristada kvaale nende mõjudest meie reaktsioonidele (vrd õllejooja intuitsioonipump). Reaalelu juhtumid. Dennett: Traditsiooniline kvaali mõiste pole koherentne ning ei suuda seletada mitmesuguseid tajuhäireid. Tserebraalne akromatopsia: Ühel patsiendil on ühes nägemisvälja pooles kvaalid kadunud ja ta on sellest teadlik; teisel patsiendil on värvuste nimetamise häire, millest ta ei olnud teadlik jne. Kui isik ei ole oma puudest teadlik, kas siis on ta kvaalid normaalsed ja viga on kvaalile reageerimises? Või ei ole ta lihtsalt märganud, kui viletsaks ta kvaalid on jäänud? Kui on teadlik puudest, aga läbib testid? Kas siis on kvaalid korras ja verbaalne probleem või on värvitaju hüpohondria, jne
võimetus esemeid ära tunda 2. prosopagnoosia: võimetus ära tunda geneerilise grupi spetsiifilisi liikmeid (näod, majad, Tasakaal autod) fissura calcarina pk. •Süsteem, mis lubab tasakaalu hoida, asub sisekõrvas 3.akromatopsia: võimetus värve tajuda •Süsteem on üles ehitatud poolringkanalitest ning sfäärilisest (sacculus) ja elliptilisest 4. aleksia : võimetus lugeda (vas.lingul.ja calcarina piirkond) (utricle) kotikesest, viimased tegelevad pea asendiga •Kiud tasakaaluretseptoreist kulgevad 8nda kraniaalnärvi kaudu ajutüve tuumadesse. Kuulmisagnoosia
annaabi.ee 
