KONTERTARVUSTUS Käisin 23. novembril Endla teatri kohvikus kuulamas Jazziklubi poolt korraldatud kontserdit ,,Novembriõhta aknaklaase rõhus", mille esitajad olid Tuul Velling ja Teet Velling. Artistide sõnul oli tegemist erinevate Eesti muusikute loomingutega, millest olid nad mõned palad välja võtnud ja lauludesse pannud. Lisaks sellele oli kuulda ka palju teisi kuulsaid lugusi nagu Céline Dion ,,My Heart Will Go On." Kontsert algas õhtul kümnest ning see oli minu esimene kord Jazzklubis. Teiste pealtvaatajate silmist võis näha, et rahvast oli üllatavalt palju, sest istekohtadest jäi puudu päris mitmetele.
Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks? Statsionaarne konditsioneer Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel: Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine? Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab. Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele. Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga.
paneele, vaheseinu valatakse vundamente, lagesid ja põrandaid. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Nii ehitusel, laboris kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), marmor (CaCO3) ja valge kvartsiliiv (SiO2). Lähteained segatakse ja sulatatakse kõrgel tempeatuuril(1400°C ja rohkemgi) Klaasist valmistatakse: aknaklaase, mosaiike, pudeleid, pokaale, vaase, kausse jne.
talgutöid, peab pidusid ja korraldab väljasõite. Tegutseb külaselts, tähistatud on tähtsaid paiku ja välja antud kroonikaraamat. See on koht mida peab kogema… 3. Maardu keemiakombinaat Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi,reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; •
Mida teeb üks töötav inimene valesti, et on sattunud just sellisesse kitsikusse, nagu on seda kodutud. Nad veedavad oma päeva võimalikult palju raha hankides, et endile süüa osta, nad küsivad raha ainult oma viimases hädas, sest nälg näpistab. Aga enamik inimesi oma madala mätta otsast ei võta seda nii ja kõnnivad nälgas kodutust lihtsalt mööda. Ma endiselt istun oma mätta otsas ja vaatan huligaanitsevaid noori, kes lõhuvad bussipeatuseid, prügikaste ja loobivad aknaklaase sisse. Mis rahuldust see neile pakub? Kas see on võimalus tähelepanu saada? Kas on silmaga ilus vaadata seda, mida nad selle rüüstamisega saavutanud on? Nemad lihtsalt on nii madalal ja ei vaata, mis ümberringi toimub. Vaatan ringi, vanalinnas. Tänaval kõnnivad mehed mustas, valges, roosas. Keegi neist ei kõnele eesti keelt. Nad on välismaalased ja tulnud siia oma silmaringi laiendama. Kas nemad on siis need õiged inimesed kes samuti jälgivad maailma iseeenese ''mätta'' otsast
muuta. Esimest korda seati sisse ka nö. Politseiametnikud, keda nimetati kreisifoogtideks. Eesti ala kandis Rootsi kuningriigis tinglikku nime. Rootsi Kunngriigi viljaait.Talupoja koormised olid sellised, et ta sai ka ise hakkama. Tööstuse areng, esimesed manufaktuurid, kus oli ka mehaniseeritud lubja ja tellise tööstus. Esimene uus ettevõte oli klaasikoda. (esimene Hiiumaa Hüti klaasikoda, tehti pudeleid, klaase ning aknaklaase) Hulk manufaktuure rajati Narva : · lina ja kanepi tööstuse manufaktuur. Lina toodi Venemaalt · vaseveskid. Toorvasest: 1) vaseplekk 2) vaseplaadid · suur hulk saeveskeid. Inglismaalt toodi. Tehti planke aga ka laudu 1664 hakati Tallinnas kaltsudest tootma paberit 1695-1697 suur näljahäda. Oletatavati suri nälga u 75 000 inimest. Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati
õmmelda,kas kalevist või siidist ja ääristada-vooderdada kallite karusnahkadega. Feodaalilinnuseid rajati looduslikult hästi kaitstud paika:sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale,järve keskele asuvale saarele või raskesti ligipääsetavale poolsaarele. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast: kõige pealt olid nad suuremad,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem. Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled nagu ka seda katsid talupoegadel. Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Pealmiseks joogiks oli
Järelikult oli keskajal talupoegadel väga raske elu, neil puutusid igasugused isikuvabatused ja nad pidid tegema väga palju tööd, et maksat oma isandale koormisi. Ma arvan, et talupoegade elu oli isegi vanalajal parem, kuna siis said nad vähemalt valida oma isandad rahvakoosolekute kaudu. Võrreldes talupoja ja feodaali eluruumi, oli viimase oma muidugi uhkem. Feodaalide eluruumid olid suuremad ja seinad olid ehitatud kivist, aknaklaase asendasid pärgamendi või seapõiega. Savipõrandat katsid õled, soojuse mõttes. Algselt oli kütekolle toa keskel ja suits tungis välja aknast ja uksest. Hiljem võeti kasutusele juba korstnaga küttekolded. Mööblit oli isegi feodaalide lossis vähe. Feodaalide eluruumid olid muidugi suuremad ja ka vastupidavamad talupoegade omast.. Olgugi, et mõne jõuka talupoja maja võis vastu pidada sadu aastaid, kuna need olid ehitatud kindlalt ja hoolega. Ehitusmaterjaliks valiti
kellelt ostis ja kellele müüs. Tsunftikord eksisteeris edasi, aga toimus tsunftide sulgemine (uusi liikmeid, eriti eestlasi, vastu ei võetud). See tähendas, et linnaühiskonnas ei olnud võimalik eestlastel kõrgemaks kui alamklass saada. 17. sajandisse jääb manufaktuuride tekke (maale, sest linnas eksisteeris tsunftikord). Üks olulisemaid manufaktuure 17. sajandil oli Hiiumaa Hüti manufaktuur, mis tootis, aknaklaase, pudeleid ja klaasnõusid. Narva lähedal oli ka vasemanufaktuur, mis tegeles vaskplaatide, vaskplekki, vaskpottide valmistamisega. Jhering kirik SKYTTE kubermangfTartu ff
püsisid seal kuni Renessansiajastu alguseni. Renessansi perioodi klaasitootmise märkis üles, D.W.Horne. Ligikaudu 1000 aasta jooksul valmistati klaasi Rhinlandi metsa vabrikutes, kohalikku puitu kasutati sulatusahjudes tule tegemiseks ning kaasivalmistamiseks vajalikku järelejäänud tuhka kaaliumkarbonaadi segus. Klaasisulatusahjude kohta teatakse niipalju, et esimesed kasutamiskõlblikud toodeti 13 sajandil Inglismaal ning samal ajal hakati seal valmistama ka aknaklaase ja toidunõusid. Veneetsias hakati valmistama esimest kristallklaasi umbes 1550 aastal ning oma toodangut eksporditi Inglismaale. Et konkureerida Itaalia kristalliga, töötasid inglise klaasimeistrid 1676 aastal välja kristalli vormi mida tehti purustatud flintkivist - see oli esimene flint klaas. Aja möödudes hakati klaasi rohkelt tootma Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Selle tagajärjel muutus klaas üldiselt kättesaadavaks ning klaasist tehtud
Nende soojendamisega oli tükk tegemist, näiteks põhja pool kasutati selleks õhkkütet. Linnuse keldris aeti suur leiliahi hästi kuumaks, siis visati kividele vett ja avati kõik uksed, et soe õhk kõrgematele korrustele pääseks. Puid kulus küll palju, aga sooja saadi piisavalt. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omadest: kõigepealt olid nad suuremad, seinad olid kivist ja ruume lossis rohkem. Ent õled olid põrandakatteks ka feodaalidel, aknaklaase asendas pärgament või seapõis ning mööblit oli lossiski üsna napilt. Lemmikajaviiteks oli jahipidamine, kust ülikud said liha oma toidulauale. Kõrgelt hinnati küttimist hagijate ja jahikullidega, eriti viimastega, sest lindu oli märksa raskem välja õpetada kui jahikoera. Väga levinud olid turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi: täies relvastuses rüütlid püüdsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa.
alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Tavaline aknaklaas ei hoia nõuetele vastavalt sooja ka kolmekordselt, mistõttu esialgne kokkuhoid akna hinnalt tuleb hiljem küttele kulutada. Eestis on ammusest ajast kasutatud tavalisi aknaklaase, mis talvel neelavad suure osa toa soojusest ning vale tihenduse puhul kattuvad jäälilledega. Loomulikult on tulnud selliste akende alla rasked radiaatorid sättida. 14 Päikesekaitse klaas Päikeseenergia poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõus ning UV-kiirgus võib kahjustada ruumi interjööri. Selle vältimiseks ja soojuskiirguse reguleerimiseks võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase.
põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300. Kuuendal sajandil hakati valmistama metall- ja tinaraamides aknaid kirikutele. Keskajal saavutas kunstilise klaasi alal meisterlikkuse Veneetsia. Aastal 1699 leiutati uus lameklaasi valmistamise meetod: õpiti klaasi vertikaalselt sulast klaasimassist välja tõmbama. Üks viimaseid leiutusi klaasitehnoloogia alal on nn float klaasi valmistamine, kus klaasipinna mõlemapoolne siledus saavutatakse valamisega sulatinale.
Järgnevas on tema meenutused seal kogetust. "Õpetajaid oli sinna õppima ja praktiseerima tulnud üle maailma: Argentiinast, Lõuna-Aafrikast, Hollandist, Saksamaalt, Kasahstanist, Inglismaalt, Eestist jne. Lisaks tundide andmisele kuulub selle kooli õpetajate töökohustuste hulka öövalves ja kasvatajaks olemine. Kooli asukoht valiti eesmärgiga, et läheduses asuksid mäed ja voolaks vesi. Lai jõgi oli näha kooliteelt. Mäed aga paistavad kogu aeg, klassiruumidel ei ole isegi aknaklaase. Mägede taustal kulgeb seal inimeste igapäevaelu. Mägesid kutsutakse austavalt "vanaisadeks", nad meenutavad inimestele igavikku. Sealse koolielu alus on Sathya Sai Baba inimväärtuste haridusprogramm. Põhikooli baasil õpib internaatkooli tüüpi õppeasutuses ligemale 200 last. Enamasti on need endised probleemsed lapsed. Paljud õpilased aga pärinevad jõukatest ja eeskujulikest perekondadest. Nende vanematel on kindel
annaabi.ee 
