Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Akna restaureerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kitt, kiti, kruntvärv, värvida, kruntimine, värvimine, klaasid, lihvi, kriidist, ronib, pragu, pesuvahend, lihvpaber, ettevalmistustööd, märkimine, puidutööd, lihvimine, viimistlustööd, kittimine, aknalt, akende, tõmba, värvikihi, imbu, tapid, metall, restaureerimine, tööriistad, marker, näpitsad, peitel, höövel, saag, puiduliim, haamerAKENDE RESTAUREERIMINE Praktika aruanne Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2012 1. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD · Marker · Pesuvahend · Kaabitsad · Kuumaõhupuhur · Näpitsad, kruvikeerajad · Peitel, höövel, saag · Puiduklotsid, puiduliim, · pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) · Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3
Kui ei, siis märgitakse peale millisest kohast on vaja puitu maha hööveldada ja millisesse kohta on vajadus paigaldada lisapuitu. See tegevus on oluline selle pärast, et aken peaks tuult ja sooja paremini ja saaks vabamalt liikuda. Samuti parandab see akna visuaalset osa. 3.2 Akna suluste eemaldimne Enne akna lihvimist ja klaasi eemaldamist tuleks eemaldada aknalt kõik metallist osad ehk sulused. Akna sulused hoolitsevad akna sulgumise eest. Vana värvi, kiti ja klaasi eemaldamine Vana värv eemaldatakse selle pärast, et saaks hiljem akna uue värviga üle värvida. Mõni kord ei olegi vana värvi eemaldamine vajalik, aga see on nii vaid sellisel juhul, kui vana värv ei ole lahtine ja halvas seisukorras. Selle jaoks, et vana klaas kätte saada tuleb enne eemaldada kitt, mis hoiab klaasi aknaraami küljes paigal. Puidu paranduste tegemine Puidu parandusi tehakse juhul kui aknaraamilt on küljest ära tulnud puidukild voi on
paikade sulatamiseks puidupinna aukudesse ning vigastatud profiilide parandamiseks. Šellak tardub üsna kõvaks ning seob hästi puitu, tõmbudes väga vähe kokku. Šellakit võib pinna tasandamiseks kasutada peaaegu kõikide viimistlusmaterjalide all. Puidukitt on puidutolmu ja liimi segu, mida on traditsiooniliselt kasutatud ebatasasuste täitmiseks. Kasutusel ka tänapäeval. Ühekomponendiline puidukitt (pastana tuubis või purgis). Eraldi on kitt sise- ja välis-tingimuste jaoks. Kuivanud puidukitt jääb piisavalt elastseks, et puidu niiskusmuutustega kaasa mängida ning seda saab hööveldada, lihvida ja puurida samal viisil nagu ümbritsevat puitu. Kahekomponendilist katalüütkitti kasutatakse suuremate paranduste tegemiseks. Kuivab kõvemaks kui tavaline kitt. Liiga paksu kihti ei tasu kuhjata kuna hiljem selle tasaseks lihvimine on vaevarikas. Nitropahtlit kasutatakse aukude täitmiseks enne pinna värvimist
Kasutusaeg: 15-20 min vee lisamisest. Materjalikulu: 1 mm = 1,7 kg/m² Säilitamine: 6 kuud tootmise kuupäevast kuivas ruumis 4. Erisegud Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid, mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad. Valikus on ka värvilised põrandakattesegud. Erisegude hulka kuulub ainuke tasandussegu, mida lubatakse värvida või katta epo-vaikudega ning laevaremondiks sobiv segu, millel on kõik vajalikud sertifikaadid tööde teostamiseks. WEBER.VETONIT 4655 Kulumiskindel isevalguv alustasandus tööstus-, lao- ja üldkasutatavate betoonpõrandate tasandamiseks enne epoksü- või polüuretaankatete paigaldamist. Suure kulumiskindlusega, võib ka üle värvida. Käsitsi või pumbaga pinnale kantav. Suure kulumiskindlusega ja ei vaja seetõttu katmist. Kihipaksus: 5-20 mm
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast materjalist katikutega kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne). Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega. Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 38 muudavad puidu raskeltsüttivaks. Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab puidule kooriku, õhuhapnik ei ole enam puiduga kokkupuutes. Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse puidu pinnale 2—3 mm paksuse kihina. 3.8. Puidu kuivatamine Enne kasutamist peab puitu vajaliku niiskuseni kuivatama. Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised: Õhkkuivatamine. See toimub tavaliselt välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi
II. Koristustehnoloogia + foorum „Kasutuselevõtupuhastus“ Moodle keskkonnas 2.1 Põrandakatted 2.1.1 Puitpõrandad Puu on kuivade ruumide põrandakate. Kasutatakse massiivpuidust ja parketina, kodudes, võimlates, lasteaias, restoranis. Laudpõrandaid valmistatakse männist, kasest, kuusest või tammest. Parketti tammest, saarest, kasest, vahtrast. Joonis 1. Laudpõrand, mänd, osaliselt lihvitud. Foto L. Padu Joonis 2. Lippparkett. Foto L.Padu Pinnatöötlus: lakkimine, värvimine, õlitamine, vahatamine. Tänapäeval kasutatakse taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti õlitatakse tavaliselt tehases. Õlitatud puitu puhastada “Linoliga”, Samett´ga”. Ära kaitse kunagi musta pinda! Peale õlitamist üks nädal ei tohi kasutada vett! Joonis 3. Osaliselt õlitatud puitpõrand. Foto L. Padu Hooldus veel baseeruva õliga või lahustil baseeruva õliga. Läigestamine on oluline
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Võivad põhjustada allergiaid. Hoonete ohutus Piirdetarindite ja nende detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja hoonest möödujate turvalisuse. Hooneteosade lahtipääsemine peab olema välistatud ka juhuslike mõjude tõttu. 13 Ohutuks klaasiks võib lugeda klaase mis on karastatud, lamineeritud, karastatud ja lamineeritud klaasid. Müratõrje ja heliisolatsioon Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele. Müra kahjustav toime oleneb: heli intensiivsusest dB, hali sagedusest Hz, müra kestusest ja jaotusest, kumulatiivsest müraekspositsioonist. Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu, tähelepanuvõimet, põhjustada peavale jne.
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. lakkimine, värvimine 8. konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga 14. Tardkivimid Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged.
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
