Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Impressionism 4 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Sissejuhatus Impressionism on 19.sajandi kunstistiil, mis sai alguse 1860ndatel Prantsuse maalikunstis, kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionism on lihtne, aga samal ajal ka keeruline. Puudus suur rõhk traditsioonilisele kompositsioonile, ning tähtis oli pildi tehniline pool. See oli ametliku, akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi, mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike kirjandust, muusikat ja lavakunsti. Impressionism Impressionism sai alguse väga lihtsalt
impressioon (mulje). Põhitunnused • Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte. • Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega • Varjutamisel ei kasutata musta värvi • Värvide segamisel kasutati valget – pildid olid heledamad • Detailid olid hägused, kaugelt vaadates tundus visandina Ajalugu • Alguse sai 1860. aastal Pariisis kunstnike vabast ühendusest • Peamiseks tekkepõhjuseks oli see, et ei oldud rahul akademistliku kunstiga – see oli liiga kuiv • 1874 aastal korraldas kunstikriitik Louis Leroy esimese impressionismi näituse • Leroy oli ka esimene, kes võttis kasutusele sõna impressioon Miks ? • Sellel ajal domineeris Prantsusmaal kunstiakadeemia, mis seas karmid nõuded • Hinnati rangelt ka maalide sisu • Kunst ei tohtinud jäljendada kunstniku emotsioone ja isiksust • Noorte kunstnike protest Claude Monet • Elas 1840 – 1926
Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. Aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab ,,muljet", voolu nimetuseks sai see tänu Claude Monet´ esimesel impressionistide näitusel välja pandud maalile ,,Impressioon. Tõusev Päike" . Tol ajal ei leidnud kunstnikud tunnustust, üksnes mittemõistmist ja pilkamist. Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. Aastatel, kui voolu kõrgaeg oli juba möödas. osa noori Prantsuse kunstnikest polnud rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid
väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. Tallinnas maalis kunstnik mõned lähemate tuttavate portreed, näiteks “Tšerkessi poiss”. Näo elav ilmestus annab tunnistust vaieldamatust portretistivõimekusest, ent samal ajal kõnelevad üldlahenduse vormirangus, joonistuslik selgus ning värvikäsitluse iseärasused päris selget keelt akademistliku suuna domineerimisest.Laikmaa tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Austriasse ja Soome ning asutas 1903. a. ateljeekooli (Tallinnas esimene Eesti Kunstiõppeasutus) ja 1907. a. Eesti Kunstiseltsi.Samuti korraldas ta näitusi ja vanavara ainelist kogumist. 1907-09.a oli Laikmaa maapaos ja töötas peamiselt Soomes.Ta reisis 1909-13.a Lääne-Euroopa kunstilinnades ning elas 1910-12 .a Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt") ning lõi neil
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Tumtuimad kirjanikud: 1. Friedebert Tuglas 2. Villem Grünthal-Ridala Sümbolism Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena (näiteks ankur on lootuse sümbol).
tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või tavalisi inimesi, kuid tunnustas kõiki teoseid, mis kujutasid midagi imepärast või müstilist, hoolimata nende stiilist. Mitu rahvusvahelist tuntud, enamasti akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti olid pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (18531918) ja eriti hollandlane JAN TOOROP (18581928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (18271901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (18561910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus.
Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Põhitunnused • Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte. • Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega • Varjutamisel ei kasutata musta värvi • Värvide segamisel kasutati valget – pildid olid heledamad • Detailid olid hägused, kaugelt vaadates tundus visandina Ajalugu • Alguse sai 1860. aastal Pariisis kunstnike vabast ühendusest • Peamiseks tekkepõhjuseks oli see, et ei oldud rahul akademistliku kunstiga – see oli liiga kuiv • 1874 aastal korraldas kunstikriitik Louis Leroy esimese impressionismi näituse • Leroy oli ka esimene, kes võttis kasutusele sõna impressioon Miks ? • Sellel ajal domineeris Prantsusmaal kunstiakadeemia, mis seas karmid nõuded • Hinnati rangelt ka maalide sisu • Kunst ei tohtinud jäljendada kunstniku emotsioone ja isiksust • Noorte kunstnike protest Claude Monet • Elas 1840 – 1926 • Üks impressionismi rajajaid
Nii tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks. Sel ajal tekkinud kõiki kunstivoole on raske ühe nimetaja alla panna, seepärast vaatame siin ainult kõige üldisemaid suunitlusi ja tendentse. * Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast" oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. * Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja
impressionistid olid juba kõik vanad mehed. ii tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist. Selle tagajärjel muutus sõltumatu kunsti üldpilt üha kirjumaks. Sel ajal tekkinud kõiki kunstivoole on raske ühe nimetaja alla panna, seepärast vaatame siin ainult kõige üldisemaid suunitlusi ja tendentse. Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast"oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti.
tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või tavalisi inimesi, kuid tunnustas kõiki teoseid, mis kujutasid midagi imepärast või müstilist, hoolimata nende stiilist. Mitu rahvusvahelist tuntud, enamasti akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti olid pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (Päev I, Väljavalitu, Tormist üllatatud) (1853-1918) ja eriti hollandlane JAN TOOROP (1858-1928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar, Villa mere ääres, Püha hiis) (1827-1901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon, Luik-tsaaritar) (1856-1910) kujutab inimhinge siseheitluste
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind.
Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Michelangelo Buonarroti oli suurima itaalia skulptor 16 . sajandil. Paavstid kuhjasid ta üle suurte tellimustega ja Michelangelo võttis need kõik vastu ning kavandas tellitud tööd veel eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist. 2. Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressionism - (pr k-s impression - mulje); 1860-1870 aastail prantsuse maalikunstis tekkinud ametliku, akademistliku kunsti vastane vool, mis asetas rõhu põgusate, looja eripärast, vaateviklist, hetkemeeleolust sõltuvate muljete ja elamuste jäädvustamisele. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. 1860-ndatel tekkis ametliku, akademistliku kunsti vastu opositsiooniline liikumine, millest kasvas välja impressionistide rühmitus. Realist Courbet oli rääkinud, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail