atsetüülkoliin elektriliste signaalide saatmist ajukoorde. (Norepinefriin ja serotoniin on vajalikud ka informatsiooni jäädvustamiseks pikaajalisse mällu, mis võib seletada, miks me suurema osa unenägudest unustame. Et need kaks kemikaali on unenägude nägemise ajal pärsitud, ei saagi unenägusid pikaajalises mälus säilitada.) Ajutüve neuronid alustavad hipokampuses ka siinuslainet (sarnaneb siinuskõverale), mida tuntakse teetarütmi nime all arvatakse, et see merihobukujuline ajustruktuur salvestab ka mälestusi. Sel ajal lõpetavad töö närvid, mis tavaliselt kannavad informatsiooni välismaailmast. (Guiley 2009: 7-8) 1.2. Miks me näeme und Enamik teadlasi on ühel meelel, et unenägudel - vähemalt REM-unenägudel on roll õppimisprotsessis (Guiley 2009: 8). Unenäod erinevad selle poolest, millises unefaasis nad esinevad kas REM-unes, kui uni algab (neid tuntakse hüpnagoogiliste unenägudena) või siis NREM-une ajal (Guiley 2009: 8).
Kuidas suudavad inimesed sellisest piirangust hoolimata langetada tähtsaid otsuseid ja leida uuenduslikke ideid? Aju kasutab ajusisest mõtteühikute pakkimist. Mõtteühik võib olla erineva suurusega ja vahel mahutada tohutult palju sisu. Mõtteühiku maht on suhteline ja muutub õppimise käigus. Kui me alles hakkame mingit valdkonda tundma õppima, on üks mõtteühik üsna väikese mahuga (näiteks üksik fakt ajaloost, mõni valem, teadmine, et ajustruktuur hipokampus on seotud mäluga), ekspertidel aga on ühes ühikus palju rohkem sisu (näiteks “teadmised Staliningradi lahingu kohta", mis sisaldab paljusid fakte). Seega saavad väikesed teadmistekillud õppimise käigus seotud suuremateks kontseptsioonideks. Ajus luuakse uusi ühendusi ideede ja teadmiste vahel, mis võimaldavad korraga ligi pääseda rohkemale teabele. Nimetagem seda protsessi pakkimiseks. Huvitaval kombel hoolib aju ainult mõtteühikute koguarvust
tähelepanuga. Tähelepanu suunab ja keskendab psüühilise tegevuse mingile objektile, millel on tajuja jaoks oluline tähendus. 6.2.8. Kohanemine ehk adaptsioon Tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt. inimese kohanemine valgusenergia hulgaga (pupilli suuruse muutumine). 6.2.9.Õppimine Mingil määral on vormitaju kaasa sündinud, kuid mitte täielikult. On olemas kriitiline iga, mille jooksul meeleorganid ja ajustruktuur on valmis teatud tajuvõimeid välja arendama. Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on (varases nooruses) adektvaatne stimulatsioon hädavajalik, Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. Taju on kombinatsioon füsioloogiliste struktuuride küpsemisest ja elukogemusest. Taju õppimine on ja oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. 7. Mälu
1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. Mitmete funktsionaalsete süsteemide närviringid läbivad ühtesid ja samasid ajustruktuure. Näiteks paljud sensoorsed süsteemide perifeersed retseptorid proijtseeruvad ühele või mitmele piirkonnale seljaajus, ajutüves ja talamuses. Talamus saadab projektsioonid esmasesse sensoorsesse koorde, mis proijtseerub teistesse ajukoore piirkondadesse. Sellepärast üks ajustruktuur võib sisaldada mitmete funktsionaalsete süsteemide komponente. Igal tasemel toimub informatsiooni transformatsioon ja ühe tasandi väljund funktsionaalses süsteemis on sama, milline oli sisend. Informatsioon võib võimenduda või nõrgeneda süsteemi ühel kindlal tasandil sõltuvalt looma virgeoleku tasemest. Igal tasemel saavad neuronid sisendi tuhandetest presünaptilistest närvirakkudest, nende mõjude summeerumine on faktoriks, mis juhib neuroni väljundit järgmisele tasemele
vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi). DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA I plokk: Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3
puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - …. Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Skeem mis hõlmab kogu ajukoort ja basaalganglionite struktuure Basaalganglionid - Saavad sisendi kõigist ajukoore piirkondadest aga ka dopamiini rakkudest mustaines - Saadavad projektsiooni läbi kahkjaskeha ja ventraalse taalamuse premotoorsesse koorde. Motoorne koor jagab omakorda ühendusi…. - Olulne ajustruktuur implitsiitse mälu puhul - Huntingtoni tõbi – rakkude degeneratsioon basaalganglionites – ilmnevad raskused implitsiitse mälu ülesannetes (nt peeglis joonistamise katses) samas ei ole probleeme sõnade tunmisel ehk eksplitsiitse mälu ülesannetes - Parkinsoni tõbi – kahjustuvad ajutüve dopaminenergiliste rakkude projektsioonid basaalganglioniteni – samuti implitsiitse mälu häired nt raskused lülitist tule kustutamisel jne Motoorne koor
kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad. Viipekeeltel on ka murder geograafilised variandid Viipekeeled muutuvad, arenevad, hääbuvad ja tekivad (nt Nikuraagua viipekeel). Sama juhtub ka kõneldud keeltega. Neurolingvistika http://peaasi.ee/ajustruktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt. Arvati, et need on ainukesed keelepiirkonnad, aga siis selgus, et nii ei ole (õnnetuspool ajukeel on ununenudõpib keele uuesti). Broca on mõlemas aju poolkeras, kuid kõnevõimet seostatakse juhtiva ajupoolkeraga Keele töötlus toimub neuronite voolus ajus.
MacLean). See on mõistlik ja põhjendatud teooria, mida on ka kolmainsa aju hüpoteesiks nimetatud, see lähtub sellest, et evolutsiooni käigus süsteemid mitte ei vahetu, vaid täienevad arengu käigus. Tehakse kõrgematasemelisi uuendusi, mille käigus tekivad kihiti üha kõrgematasemelised keskused, mis on neuroolgiliselt erinevad, aga omavahel seotud. Mida primitiimsem on käitumifunktsioon, seda hilisem on ajustruktuur, mis seda vahendab. Hilisem süsteem hakkab kontrollima endist süsteemi, allutades see enda põhimõtetele. Aju areng jaguneb teooriast lähtuvalt alljärgnevalt: Vanim süsteem on reptiivsetel liikidel (konnad, sisalikud ja maod), mis võimaldas reageeringuid, mille põhieesmärkideks oli enesekaitse, liigi arendamine, käitumine on rutiinne ja ennustatav ning liigisiseste isendite käitumistes suuri vahesid pole. Reageeringud on enamjaolt automaatsed
motiveeritud ning emotsionaalset käitumist. Selles paiknevad ka nn. naudingukeskused, mille elektriline stimulatsioon tekitab patsientidel naudingulisi elamusi. Üks osa limbilisest süsteemist kannab hipokambi (merehobukääru) nimetust. Hipokamp omab olulist rolli õppimise ja mälu funktsioonide kontrollil. Suurim tähelepanu emotsioonide närvimehhanismide uurimisel on tänapäeval pööratud mandeltuumale. Endokriin- ehk sisenõresüsteem Sissenõresüsteem pole ajustruktuur, vaid närvisüsteemiga võrreldav paralleelne juhtimissüsteem. Ta on teiseseks kehasisese (keemilise) kommunikatsiooni süsteemiks närvisüsteemi kui esmase kõrval. Sisenõrenäärmed (kõhunäärme saarerakud, neerupealise koor ja säsiollus, ajuripats e. hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, harknääre, munasarjad ja munandid) vallandavad oma hormoonid vereringesse, juhtides teiste organite talitlust kaudselt, vere- ja lümfiringe vahendusel. Endokriinsüsteemi juhib hüpofüüs
annaabi.ee 
