On perekonnas see tõbi emal või isal esinenud, on 10-50 % risk kunagi haigestuda ka lastel. Aga kõigil järgneva põlvkonna esindajail ei pruugi see haigus ometi avalduda. Miks see nii on, sellele ei ole veel põhjendust leitud. Kindlasti on suur osa ka välisteguritel. Kas on siiski muid eeldusi peale pärilikkuse, mis suurendavad riski haigestuda Alzheimeri tõppe? Need on elu jooksul esinenud ajutraumad, näiteks ajuvapustus ja ajupõrutus, mis kahjustavad ajukudet. Aju füüsilise põrutuse puhul hukkub teatud hulk närvirakke, mistõttu väheneb aju plastilisus ja kompensatsioonivõime. Riski suurendab naissugu ja vanuse kasv. Riski vähendab parem haridustase ja mälutreening. Mis on esmased Alzheimeri tõvele viitavad tunnused? Nagu öeldud, on tõve põhiliseks sümptoomiks dementsuse kujunemine. Sagenevad mäluaugud lähiminevikus toimunud sündmuste kohta. Inimene unustab kokku lepitud kohtumised, jutustab korduvalt sama uudist
8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima · Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse · Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht.
lühikeseks ajaks): 1) Pane kannatanu lamama küliliasendisse. 2) Kutsu kiirabi. Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei kaasunud teadvuse kaotust: 1) Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. 2) Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. 3) Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks. AJUPÕRUTUS Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: 10 1) Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. 2) Jälgi hingamist ja pulssi. 3) Kontrolli teadvuse taset. 4) Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes.
*SELJAAJU ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju vedelikust võetakse proove. Sagedasemad seljaaju kahjustused: Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu Seljaajusisesed või välised kasvajad Seljaaju verevalandus Seljaajupõletikud(müeliidid) Amüotroofne lateraalskleroos(ALS) Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired. Insult TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID Meningiit e. ajukelmepõletik Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit Müeliit e. seljaajupõletik Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil.
Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud: Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks. AJUPÕRUTUS Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. TEGUTSEMINE AJUPÕRUTUSE KORRAL: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED
Laboratoorsed analüüsid on mõnikord vajalikud, et välistada progresseeruvad ehk järjest süvenevad ainevahetuse ja muid haigusi, mille sümptomid on sageli sarnased PCI-ga. MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia tehakse kõigile PCI-lastele, et tserebraalparalüüsi diagnoosis kindel olla ja selgitada võimalikult täpselt aju kahjustuse olemus. Imikueas, kui lapse pealõge on veel avatud, on võimalik ajukudet ja vedelikuruume jälgida ultraheli abil. Krampide esinemisel tehakse aju biovoolude uuring ehk EEG (elektroentsefalograafia), mille abil võib samuti selgitada ajukahjustuse täpsemat kohta. Kirjelda PCI ravipõhimõtteid. Ravi valimisel on oluline lähtuda personaalselt igast lapsest eraldi – tuleb kokku panna tasakaalustatud ja parim kombinatsioon füsioteraapiast, medikamentidest ja kirurgilisest sekkumisest. Ravi eesmärk on arendada kehalist liikuvust ja lihaskonda nii, et
· Pane kannatanu lamama küliliasendisse. · Kutsu kiirabi. Juhul kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud: · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks. Ajupõrutus Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. · Jälgi hingamist ja pulssi. · Kontrolli teadvuse taset. · Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. · Kutsu kiirabi. Kutsu kindlasti kohe kiirabi kui: · Jutt on segane · Tekivad teadvuse häired
- Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri - …. ….. V LOENG – OIMUGSAGARAD JA OTSMIKUSAGARAD Oimugsagarad e temporaalsagarad - Mälu - Auditoorne ja visuaalne Oimusagara ühendused - Hierarhiline sensoorne juhtetee – info liigub primaarselt ja sekundaarse auditoorse ja visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus - Viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - Sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine suu liikumine) - Visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - Kategoriseerimine Kuulmisinfo töötlus Primaarne kuulmisinfo töötluse keskus – Heschli käär, tonotoopiliselt organiseeritud,
VII LOENG Oimusagarad (temporaalsagarad): Oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Rollid: auditoorne sisend (kuulmisinfo analüüs ja töötlus), nägemistaju ja visuaalne töötlus (objektide identiteet ja äratundmine), mälu. Ühendused: temporaalsagarasse, kiirupiirkondadesse, frontaalsagarasse Erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Ülemine temporaaljäär ja ülemine temporaalvagu – suur osa ajukudet, mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega. Kuulmis ja kõneinfo töötlus, viipekeele ja žestide töötlus, visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine, kategoriseerimine - Keskmine temporaalkäär – tajuinfo töötlus, nägude äratundmine, sõnade tähenduse töötlus lugemisel - Alumine temporaalkäär – ventraalse visuaalse töötluse suuna lõppsiht, obekti tunnuste töötlus, nägude äratundmine,
annaabi.ee 
