Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
(Barca 2009) USA ja Euroopa populatsioonist hinnanguliselt 2% aastas teeb läbi peatrauma. Tüsistusi esineb 6-10%-l ning kirurgilist sekkumist vajab 0,4-1%. (Asser 2010). Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge kontusiooni tagajärjel. Kontusioon e. põrutus on löögi või kokkupõrke (väline jõud) järel tekkinud vigastus, mille korral nahk on terve, kuid näha võib olla kudede verejooksust naha alla tekkinud hematoom (Birkenfeldt 2005). Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavatele traumadele. Fokaalsed neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired, afaasia (Nursi 2011). Joonis 1. Keskmise ajuarteri paiknemine ajus. Joonis 2. Keskmise ajuarteri piirkonnad häiruva funktsiooni järgi. 2. PEAAJUTRAUMA ESMAABI · Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu.
1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib veresoone sulgeda ka embol (veresoont ummistav võõrkeha, mis koosneb tavaliselt verehüüvetest või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest). 2. Ajusisene verevalandus Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk. 3. Subarahnoidaalne verevalandus Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud
verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest Ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult tekib ajuarteri lõhkemise tulemusena. Sageli on verejooksu riskiteguriks kõrge vererõhk, mille tulemusel tekkinud verejooks põhjustab verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu ajukahjustuse. Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk subarahnoidaalne hemorraagiline insult tekib, kui veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud aneurüsm ehk kotjas väljasopistis. Nimeta insuldi sümptomid
jääva ruumi adekvaatne tajumine. Neglekt. Erinevatel insuldi vormidel on erinevad tekkepõhjused: Isheemiline insult(infarkt)80% - Transtoorne e. mööduv isheemiline atakk(TIA) miniinsult alla 24 tunni, ühe kehapoole nõrkus Ajutromboos –ajuarterid on ummistunud ja ahenenud Ajuemboolia-rütmihäired,klapirikked, kõrgevererõhk jne Hemoraagia 20%(verevalandus ajus) HEMORRAAGIA(VEREVALANDUS AJUS) Intratserebraalne hemorraagia(ICH)15%- Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks.(kõrgevererõhk, peavalu) Subarahnoidaalne verevalandus(ämblikkesta) (SAH)5% -Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm.(äkki tekkinud väga tugev peavalu, teadvushäired) 3 meetodit aneurüsmi kirurgiliseks raviks: koljuavamine ja kolde eemaldamine, kiirgusega, kus juhitakse verevool kahjustunud kohast mööda. Uuringud;
1) Silmaarter läbistab koos nägemisnärviga nägemisnärvikanali ja tungib silmakoopasse, kus annab harusid silmamunale , pisaranäärmele, silmalihastele, otsmiku piirk. pehmetele kudedele (silmakoopaüline arter). 2) Eesmine ajuarter käändub ümber mõhnkeha (мозолистое тело) ja annab harusid peamiselt suuraju poolkera med. küljele.Parema ja vasaku eesmise ajuarteri vahel on anastomoos-eesmine ühendusarter. 3) Keskne ajuarter (a.cerebri media) suundub peaaju külgmisesse ajulõhesse ja annab harusid otsmiku, oimu ja kiirusagarale (теменная доля). 10. Rangluualune arter: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, asetus, peamiste harude nimetused 1) Rangluu arter (a.subclavia) on paremal pool õlavarre-peatüve vasakul aordi haru, mis kulgeb kaela piirk.-s üle pleurakupli.
vaid passiivne,mis omakorda tingib minutimahu vähenemise keskmiselt 25-30% võrra. Seetõttu hemodünaamika halveneb ning katab organismi vajaduse vatsakeste müokardi rahuldava kontraktiilsuse korral vaid puhkeolekus. Kehalise pingutuse korral tekib kohe vereringe vaegus, mis avaldub hingeldamises või ajuvereringehäiretena. Kodade virvendusega võib kaasuda teisi rütmihäireid - ventrikulaarsed ekstrasüstolid, Hisi kimbu sääre blokaad. Kodade virvenduse tõsiseks tüsistuseks on ajuarteri emboolia (insult), mille esinemissagedus sõltub põhihaigusest. Vaatamata koormustaluvuse vähenemisele võivad virvendusarütmiaga haiged elada aastaid ja aastakümneid. Kodade laperduse tunnuseks on kodade suur sagedus ning seda eristatakse kodade ektoopilisest tahhükardiast, mida esineb vähe nii südamehaiguste korral kui ka tervetel inimestel. Kodade laperduse peamisteks põhjusteks on südame isheemiatõbi, reumaatiline südamekahjustus või kardiomüopaatia
haigusnähtude taandarengut. Kas haigel on kokkupuuteid toksiliste ainetega, nagu alkohol, raskmetallid, süsinikmonooksiid (CO); kas toitumine - muu hulgas vitamiinide hulk - on olnud adekvaatne; kas on olnud eelnevaid infektsioone ning kuidas neid on ravitud; kas haigel on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale.
vasakult ei aja. (kujutlusvõime). Parempoolne kahjustus häirib nende kujutistega manipuleerimist. • Haigusteadvus puudub. • Topograafiline puudulikkus parempoolse kiirusagara kahjustusest (PG ja ÜTV) aga ka • Kehv klotsidest ehitamine, kopeerimine, ruumisuhted joonistustel valed. tagumise ajuarteri, seega parema kuklaoimusagara ja hippokampuse kahjustus. • Topograafilised raskused. • Taastumine kahefaasiline- hakkab reageerima ärritustele vasakul, ent nii, nagu need oleksid paremal pool. • Järgmine faas: simultaanne ekstinktsioon: reageerib õigesti, tingimusel, et tervel poolel samaaegselt teist ärritust ei tule. Kontralateraalse neglektiga patsiendi kopeerimistesti tulemused: kopeeriti paremal poolel olev info.
veresoontes. Eristatakse 3 tüüpi: isheemiline, intratserebraalne hemorraagia, subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal - Transitoorne isheemiline atakk – lühiajaline verevarustuse häire, sümptomid mööduvad vähem kui 24h pärast Hemorraagiad Hemorraagia – veritsus ajukoes. U 20% insultidest hemorraagilised - Ühe kehapool enõrkus - Tundlikkuse ja nägemise häired - Afaasia - Tavalised on teadvusseisundi häired, tugev peavalu - Põhjuseks on kõrge ererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalselld defektid jne Ajutraumad
- Portsessid mida saab kasutada et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises - Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsagara alasid - Oimusagara struktuurid on keskseks struktuuriks – seovad teadmised, integreeriv keskus, aitab suunata Insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Ajukoore ala mis jääb külgvao alla, kaetud operculumiga. Jaguneb anterioorseks ja posterioorseks, jagatud ajuarteri järgi. Funktsioonid: - Vistseraalsed signaalid, kehaseisundite tuvastamine ja interpreteerimine, interotseptiivne teadlikkus, representeerib somaatilisi markereid - Südamelöökide kontroll ja subjektiivne teadlikkus nende kohta - Valuaistingute töötlus ja interpreteerimine - Meeleolu ja tahteaktiivsus - Isu kontroll - Ärevusreaktsioonid, emotsionaalse info töötlus - Sotsiaalse info töölus - Emaliku seose teke - Kuulmis ja maitsmisinfo
tasemel. 42. Kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Mitmesugused nägemisega seotud häired: visuaalne agnoosia; ·prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid; ·aleksia - võimetus lugeda; ·hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised, ·derealisatsioonihäired? ·palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine teadvuses ka pärast objekti kadumist; ·Anton'i sündroom - enamasti tekib tagumise ajuarteri bilateraalse oklusiooni tagajärjel ja väljendub nägemise kaotuse ja selle eitamisega (sagedasemad põhjused: hüpoksiline kahjustus, entsefaliit, trauma, leukodüstroofia); Balint'i sündroom - optiline ataksia (jäsemete liigutuste anormaalne visuaalne juhtimine); Kahjustused võivad olla põhjustatud sellest, et kahjustada on saanud funktsioon või vajalikud tingimused selle läbiviimiseks aju vastav osa. Kahjustuste tekke põhjuste juures omavad tähtsust kahjustuse lokaalsus, peaaju
annaabi.ee 
