INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppima. Naabrinaisel olevat olnud 10 kassi. Tunnuseks on vat. · Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3.pöörde vormist, mis laienenud kõikidele pöördevormidele; Olgu ta pealegi varem rumalusi teinud, nüüd on kõik korras. Ajad: · Olevik öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme) · Lihtminevik välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud. ( Nad matkasid sel suvel Lõuna-Eestis.) · Täisminevik välj. seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud)
n!nad kahest v6i rqitmest. samayAarsest liht:r., lauqesr, mi> on Uhendatud >emikooioni r 0i rinna:- tava sides6naga and. but. or 1t. They fished ull doy. thel didnl catch a rhinp. Theyfithed oll doy. hut 1they1 diJni rrrch o Ihing. o Pdhiverbid (Muin verbs) on tiiisliihenduslikud: pla-r, write jt. o Abiverbid (Auriliury verbs) be, do, htrve, shall, will aitavad moodustada ajavorme. IIe i,s pltqting I hoye vritlen tt leller. . Modaalvcrbid (Modal verbs'1 can, nlay, nzrst jt niiitavad k6neleja suhtun.rist infinitiiviga viiljen- datud tegevusse. I tnt;l work hard (kohustus). You may coue in (ltba'. Verbi pdhivormid Reeglipiirased ja ebareeglipiirased erbid
Kõik hiina keelevormid on toonkeeled, mis tähendab, et sama sõna teise kõlaga võib tähendada midagi muud. Hiina keeles artikleid ei ole, seega peab selgelt väljendama, kas peate simas määravat või umbmäärast artiklit. LõunaKorea kirjakeel hangual baseerub unikaalsel aasia tähestikul, mis annab sümbolitele hääliku ja nii moodustuvad korea kirjakeele sõnad nagu läänes. Enamik koerealasi ei valda inglise keelt. Tai keeles pole artikleid ega ajavorme. Juhtunu antakse edasi konteksti või abisõnade kasutamise teel, mis määravad ajavormi. Kultuuris, kus rõhk on harmoonia ja väärikuse säilitamisel ning suur osa suhtlemisest on seetõttu väga kõrge kontekstiga ja peenetundeline, välditakse vastust, mis viitab probleemile. Indoneesia ametlik keel on bahasa. Topelt eitusega on lood sarnased nagu Tais. · Inimeste tutvustamine Jaapanis tuleb alati oodata kuni teid tutvustatakse
Minevik perf. aspekt 2001 . See maja on ehitatud 2001.a. . Maja oli eriprojekti järgi ehitatud. Tulevik perf. aspekt . Hotell on/saab kevadeks valmis ehitatud. w Passiivi mineviku kesksõna lühivormid Kasutamine Neid vorme kasutatakse tavaliselt passiivilausetes öeldisena. Kesksõna lühivormid ei käändu, kuid ühilduvad põhisõnaga soos ja arvus ning ajavormi täpsustamiseks kasutatakse tegusõna eri ajavorme. Passiivi mineviku kesksõna tõlgitakse eesti keelde tud-kesksõna abil. Moodustamine Tegusõna algvormi tunnus asendatakse lõpuga, mis vastab põhisõna soole ja arvule. Meessoost vorm on lõputa. Algvorm M N K Mitm Tõlge asutatud kaotatud
· Grammatika. Tüüpiline kolmeaastane kasutab mitte ainult nimisõnu nagu rääkima õppimise ajal, vaid lisaks ka omadus-, tegu- ja eessõnu. Näiteks võib ta öelda "ma tahan oma mõmmit" grammatiliselt täiesit korrektselt. Ta hakkab kasutama sõnu nagu "all" ja "peal" ning on mõnikord võimeline ainsusest mitmust moodustama (kuigi see võib valesti välja tulla, näiteks "käsid" ja "jalgad". mitte "käed "ja "jalad"). Veel veidi aja pärast õpib ta õigesti kasutama ajavorme (minevik, olevik ja tulevik). · Hääldus. Maimik kasutab enamikku keeles esinevaid kaas- ja täishäälikuid, kuigi need ta mõnikord segadusse ajavad. Teatud sõnade sarnased häälikud kipuvad sageli segamini minema. Nende täiesti tavaliste vigade peale võid sa naerma kippuda, kuid parem ära tee seda. Igal juhul on lapse kõne nii selge, et enamik teisi lapsi ja täiskasvanuid seda mõistavad. Kuulamisoskus
2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme: ma-tegevusnimi (Infinitiv), lihtminevik (Imperfekt) ja mineviku kesksõna e. -nud, -tud kesksõna (Partizip II). Nõrkadel verbidel(reeglipärastel verbidel) moodustakse need järgnevalt: fragen - fragte - gefragt antworten - antwortete - geantwortet studieren - studierte - studiert (puudub ge-; studieren on võõrsõna) Imperfekti vormis lisatakse verbi tüvele -te, partitsiip II tuleb tüvele ette liide ge- ja tüvele liitub -t.
- Anoomiline – ei suud animetada visuaalselt v taktiliselt objekte, kõne voolav kuid pausid. MITTE-VOOLAV - Broca – häiritud kõne ja kirjutamine, motoorne nõrkus, Apraksia - Dünaamiline – kalduvad kordama sõnu ja fraase, vb häiritud nimetamine, sõnade leidmine vestluses, ühepoolne motoorne nõrkus, Apraksia - Globaalne – agrammaism kõnes ja kirjas, jätavad ära sidesõnu, ei kasuta õigeid ajavorme. PUHTAD - Aleksia – ei suuda lugeda oma kirjutatud kirja, ei suuda kategoriseerida, häired arvutamisel, agnoosia, väride äratundmise häire - Agraafia – suuline veerimine säilinud akalkuulia, vb sõrme agnoosia, parema-vasaku eristamise häire. Düstria – kõnega seotud kõrilihaste häire, lihasnõrkus, halb koordinatsioon. Iseloomulik süstemaatilised häälikute moodustused. Afaasia puhul ebasümmeetriline häälikute segiajamine, ringipaigutamine
annaabi.ee 
