INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...
Hiina keeles artikleid ei ole, seega peab selgelt väljendama, kas peate simas määravat või umbmäärast artiklit. LõunaKorea kirjakeel hangual baseerub unikaalsel aasia tähestikul, mis annab sümbolitele hääliku ja nii moodustuvad korea kirjakeele sõnad nagu läänes. Enamik koerealasi ei valda inglise keelt. Tai keeles pole artikleid ega ajavorme . Juhtunu antakse edasi konteksti või abisõnade kasutamise teel, mis määravad ajavormi. Kultuuris, kus rõhk on harmoonia ja väärikuse säilitamisel ning suur osa suhtlemisest on seetõttu väga kõrge kontekstiga ja peenetundeline, välditakse vastust, mis viitab probleemile. Indoneesia ametlik keel on bahasa. Topelt eitusega on lood sarnased nagu Tais. · Inimeste tutvustamine Jaapanis tuleb alati oodata kuni teid tutvustatakse...
Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme : ma-tegevusnimi (Infinitiv), lihtminevik (Imperfekt) ja mineviku kesksõna e. -nud, -tud kesksõna (Partizip II). Nõrkadel verbidel(reeglipärastel verbidel) moodustakse need järgnevalt: fragen - fragte - gefragt antworten - antwortete - geantwortet studieren - studierte - studiert (puudub ge-; studieren on võõrsõna) Imperfekti vormis lisatakse verbi tüvele -te, partitsiip II tuleb tüvele ette liide ge- ja tüvele liitub -t....
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine...
samayAarsest liht:r., lauqesr, mi> on Uhendatud >emikooioni r 0i rinna:- tava sides6naga and. but. or 1t. They fished ull doy. thel didnl catch a rhinp. Theyfithed oll doy. hut 1they1 diJni rrrch o Ihing. o Pdhiverbid (Muin verbs) on tiiisliihenduslikud: pla-r, write jt. o Abiverbid (Auriliury verbs) be, do, htrve, shall, will aitavad moodustada ajavorme . IIe i,s pltqting I hoye vritlen tt leller. . Modaalvcrbid (Modal verbs'1 can, nlay, nzrst jt niiitavad k6neleja suhtun.rist infinitiiviga viiljen- datud tegevusse. I tnt;l work hard (kohustus). You may coue in (ltba'. Verbi pdhivormid Reeglipiirased ja ebareeglipiirased erbid...
Tüüpiline kolmeaastane kasutab mitte ainult nimisõnu nagu rääkima õppimise ajal, vaid lisaks ka omadus-, tegu- ja eessõnu. Näiteks võib ta öelda "ma tahan oma mõmmit" grammatiliselt täiesit korrektselt. Ta hakkab kasutama sõnu nagu "all" ja "peal" ning on mõnikord võimeline ainsusest mitmust moodustama (kuigi see võib valesti välja tulla, näiteks "käsid" ja "jalgad". mitte "käed "ja "jalad"). Veel veidi aja pärast õpib ta õigesti kasutama ajavorme (minevik, olevik ja tulevik). · Hääldus. Maimik kasutab enamikku keeles esinevaid kaas- ja täishäälikuid, kuigi need ta mõnikord segadusse ajavad. Teatud sõnade sarnased häälikud kipuvad sageli segamini minema. Nende täiesti tavaliste vigade peale võid sa naerma kippuda, kuid parem ära tee seda. Igal juhul on lapse kõne nii selge, et enamik teisi lapsi ja täiskasvanuid seda mõistavad. Kuulamisoskus...
- Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...