Mis ühendavad abonendiastet grupilülitiga. Kontsentreerimisaste on vahemikus 10:1 kuni 3:1 ja oleneb abonendi andmevoo suurusest. Kontsentreerumisaste tähendab ajapilude hulka grupilüliti poole vastavalt 10% või 33% abonentide arvust. Kontsentreerumisaste oleneb abonendi tüübist (era- või äriabonent) Aeglülitil on üks siin sissetulevate ja üks siin väljaminevate ajapilude jaoks. Igal abonendil või mõnel teisel ühendataval seadmel on oma ajapilu siinil. Kui abonent alustab ühendust, täituvad tema ajapilud andmetega, muul ajal on need tühjad. Aeglülitil on kõnemälu ajapiludelt tuleva informatsiooni salvestamiseks. Juhtimisseade moodustab analüüsi tulemustena ajalise järjekorra, milles neid salvestusi tuleb lugeda ühenduste loomiseks. Sellekohased andmed salvestatakse juhtimismälusse. Grupilüliti Ühenduse loomist tagavat seadet nimetatakse seniajani grupilülitiks.
1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada
1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada
Pöördus TDMA / FDD NMT-kanali laius 25kHz; sagedusmodulatsioon(FSK); GSM Faasimodulatsioon(PSK) Juurdepääsumeetodid: FDMA (Frequency Division Multiple Access) kasut NMT. Iga kasutaja eraldi sagedusel, sag.spekter jaot kindla laiusega kanaliteks. Üks helikanal kasutaja kohta. Kõik kasutajad edastavad samal ajal. Kasutatakse eelkõige analoogsideks, digitaalside jaoks pole eriti efektiivne. TDMA (Time Div Multiple Access) Kasut GSM. Igal kasutajal oma ajapilu. Igal andmekanalil om positsioon ajapilu sees. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust. Iga kasutaja saab kanalis (mingil kindlal sagedusel) teatud ajahulga. WCDMA(Wideband Code Division Multple Access) Kasut UMTS(3G). Igal kasutajal oma spreading kood. Igal andmekanalil om ortogonaalne kood. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust ja aega. Kasutajale antakse unikaalne kood ja kasutada on talle terve sagedusriba. CDMA is a form of
ülekandmiseks kasutatav side käib kiirusega umbes 5,5 Mb/s, 54 Mb/s raadioliidese kiiruse puhul aga 27 Mb/s. Kasulik on teada ka tõsiasja, et uue standardi 802.11g paljukiidetud tagasiühilduvus standardiga 802.11b röövib samuti täiendavat ressurssi, kuna segarezhiimis (mixed mode) töötav 802.11g ühe raadioliidesega pääsupunkt suudab läbi lasta vaid 18 Mb/s. Süvenemata väga põhjalikult sideteooriasse, mainigem siinkohal vaid, et põhjuseks on edastuseks ettenähtud ajapilu kestuse erinevus (802.11a/g puhul on see 9 µs, 802.11b puhul aga 20 µs). Tagasiühilduvus saabki toimida vaid seetõttu, et 802.11g on suuteline töötama ka 20 µs pikkuse ajapiluga. CSMA/CA ei suuda aga siiski päriselt vältida nn varjatud raadiokliendi probleemist tulenevaid häiringuid. Tuletame lugejale meelde, et varjatud raadioklient on raadiovõrgus ,,nurga taga" paiknev raadioseade, mille olemasolu saatmist alustav raadioklient mingil põhjusel (näiteks otsenähtavuse
Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet – st et võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning , kel on soovi ja kui reserveerimispakett on terve siini läbinud suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini jälle reserveerimispaketikord jne. 29. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on 48. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti
GPRS kanalikasutuses mõningaid erinevusi, nimelt on GPRS-i Terminali multislot klassi järgi saab määrata kanali mahutavuse: oleks minimalne ja C/I suhe võrgus oleks maksimaalne. Sagedusplaneeringus võib vaadelda järgmisi aspekte: terminalid võimelised kasutama andmeside kiiruse suurendamiseks mitut ajapilu korraga: Ch_cap=DL TSnr * keskmine PDCH andmesidekiirus · sagedusriba jagamine makro- ja mikrokärgedele Gh_cap kanali mahutavus
Intensiivse laevaliiklusega rajoonides võib esineda kanali ülekoormatus, mille vältimiseks on kasutusel kaks kanalit 87B (162,025 MHz) ja 88B (161,975MHz). Teabe edastamiseks kasutatavat operatsioonimeetodit nimetatakse ajaline jaotus mitmese juurdepääsuga (time division multiple access – TDMA). põhimõtteliselt töötab operatsioonimeetod selliselt, et iga ajaminut jaotatakse 2250 ajapiluks (time slot), kestvusega 26,6 millisekundit ja igale laevale eraldatakse oma ajapilu. Laev edastab teavet iga 6 sekundi tagant, s.t. 10 korda minutis. Sellisel tingimusel saavad teavet edastada minuti jooksul 2250/10 = 250 laeva. Lülitumaks saatesse „kuulab” laeva AIS jaam eetrit, leidmaks vaba ajapilu. Seda ajapilu määramise meetodit nimetatakse iseorganiseeruvaks (self – organising) Laeva A AIS edastab ettenähtud teabe ja samal ajal broneerib järgmise ajapilu järgmise teabe jaoks. Laevade B ja C AIS jaamad teostavad sama protseduuri.
# Mobiilside standardid. Esimene põlvkond 1G NMT, 2G GSM, GPRS, EDGE, 3G UMTS (W-CDMA). 1G NMT: nordisk mobiltelefoni, 80ndad, esimene täisautomaatne analoogmobiilseade, B=25kHz, kärje raadius 2…30 km, raadiokanaleid 180 tükki, mis oli vaja ära jagada kärgede ja operaatorite vahel, FM sagedused, lihtne oli pealt kuulata 2G GSM: global system for mobile communications, 90ndad, esimene täisdigitaalne mobiilseade, kaheksa ajapilu (TDMA), B=200kHz GPRS: 2,5G, natuke internetti (WAP leheküljed), e-mail, MMS sõnumid, 56...114 kbit/s EDGE: GPRSi edasiarendus, väga suur kiiruse kasv (470 kbit/ s), inimesed tahavad internetti palju rohkem kui kõneaega 3G UMTS: 5MHz lai riba, allalaadimise kiirus 14Mbit/s, üleslaadimise kiirus 6 Mbit/s, parem kõnekvaliteet, hajaspektrimodulatsioon (kõik kasutavad sama kanalit järjest) Mobiilsidevõrgu ehitus, mobiilterminal, juurdepääsu- ja
Iga saatja hakkab saatma siis, kui tal on mida edastada. Juhul, kui samaaegselt hakkavad andmeid edastama mitu saatjat, tekib kokkupõrge ja mõlemad katkestavad saatmise. Seejärel valivad suvalise arvu ajapilusid, mis nad ootavad ja proovivad uuesti. Eelneva viisi nimetus on Slotted ALOHA. On olemas ka Pure ALOHA, kus ajapilud puuduvad ning iga saatja alustab saatmist, siis kui talle saabusid andmed, mida saata, mitte ei oota ajapilu algust. Pure Aloha puhul kokkupõrgete tõenäosus suureneb. Kuna kõik saatjad saadavad suvalisel ajal ja paralleeleslt, siis peab saatja tegema monitooringu, kas pakett jõudis kohale või mitte. // EHK Slotted ALOHA plussid: detsentraliseeritud, lihtne, üks sõlm saab pidevalt andmeid saata kanali täiskiirusel. Miinused: kokkupõrked- pilude raiskamine, tühjad pilud. Kõige paremal juhul on efektiivsus 37%
ajapiludeks. Iga saatja hakkab saatma siis, kui tal on mida edastada. Juhul, kui samaaegselt hakkavad andmeid edastama mitu saatjat, tekib kokkupõrge ja mõlemad katkestavad saatmise. Seejärel valivad suvalise arvu ajapilusid, mis nad ootavad ja proovivad uuesti. Eelneva viisi nimetus on Slotted ALOHA. On olemas ka Pure ALOHA, kus ajapilud puuduvad ning iga saatja alustab saatmist, siis kui talle saabusid andmed, mida saata, mitte ei oota ajapilu algust. Pure Aloha puhul kokkupõrgete tõenäosus suureneb. Kuna kõik saatjad saadavad suvalisel ajal ja paralleeleslt, siis peab saatja tegema monitooringu, kas pakett jõudis kohale või mitte. // EHK Slotted ALOHA plussid: detsentraliseeritud, lihtne, üks sõlm saab pidevalt andmeid saata kanali täiskiirusel. Miinused: kokkupõrked- pilude raiskamine, tühjad pilud. Kõige paremal juhul on efektiivsus 37% ==> CSMA (carrier sense multiple Access/ collision detection) on justkui
Turvalisuse auk on see, kui keegi C esineb A-le B-na ning B-le A- see luba tema käes olla. Enne igat edastamissessiooni käib terve siini läbi reserveerimispakett, mis on täpselt nii pikk kui palju aega na. On olemas veel Diffie-Hellman protocol. kulub signaali levikul siini ühest otsast teise. See välistab kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja , kel on soovi ja 52.Digitaalallkiri kui reserveerimispakett on terve siini läbinud algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on jälle reserveerimispaketikord See on krüptograafia tehnika, mis on analoogne käsitsi kirjutatud allkirjaga. Saatja allkirjastab dokumendi digitaalselt ja sellega ta jne. kinnitab, et tema on dokumendi omanik/ looja. Vastuvõtja saab teha kindlaks, et ainult see kindel saatja allkirjastas dokumendi 42
Kasutatakse juhtmeta võrkudes Wireless LAN näiteks. Selle puhul ongi märgitud CA ehk üritatakse kokkupõrkeid vältida. Kuna juhtmeta võrgu puhul pole võimalik saatmise ajal kanalit kuulata. Ennem saatma minekut aga kuulab kas kanal on vaba. Kui tekivad samaaegselt soovivad saatjad siis käsitakse neil kõigil oodata mingi random aeg ning kelle random aeg on lühem ongi ,,võitja" ja hakkab oma andmeid koheselt edastama. Samamoodi nagu Slotted Aloha puhul võib saatele minna ainult ajapilu alguses (vähendab kokkupõrkeid). 46. ATM + ATM (Asynchronous Transfer Mode) võrk on kommuteeritud võrk. Ta põhineb pakettedastusel, virtuaalahelatel ning suudab tagada ajalised nõuded heli, video jms edastamisel. ATM võimaldab vaid kindla pikkusega pakette(5+48 baiti), kusjuures ned paketid on suhteliselt lühikesed võrreldes varasemate edastusviisidega. ATM on ühendusele orienteeritud. ATM loob fikseeritud kanali või ruudi (rout) kahe punkti
Kanalid ja ajastus kasutatavad Allalüli 960MHz...935MHz (1...124) tugijaamad ,vaiksemad tugijaama tekitavad levi Üleslüli 815MHz...890MHz (1...124) majade vahel Iga GSM kanal on 200kHz lai. kuhu on kolmanda kihi tugijaama levi kehv. Iga 200kHz kanal on jaotatud kaheksaks ajapiluks (TDMA slots). GSM handshaking. Iga ajapilu on 0.577ms ,seega kogu TDMA kaader Mobiiltelefon skaneerib umbritsevaid levialasid uhel sagedusel ,ning lulitab on 4.614ms. end koige tugevama FCC signaaliga tugijaama Ajastamine kulge ja saadab talle konealustus marguande. Tugijaam omakorda WCDMA kasutab 5MHz bandis kandevsagedusi edastab ja sagedusjaotusega
o Modulatsioon: FM, FFSK kuni 1200 bit/s o Kõned olid vabalt pealtkuulatavad 2G GSM – ajapõhine juurdepääsuviis, kiirust oli palju, probleemiks kuidas kiirust kätte saada. o Täisdigitaalne mobiilside o Alates juunist 1991 Soomes o Töösagedused (FDMA) 900 ja 1800 MHz o Kõige rohkemate kasutajatega lahendus o Ribalaius 200kHz o Bitikiirus 270.833 kbit/s o Kaheksa ajapilu, kestusega 0.577 ms. o Saab vajadusel krüpteerida, pole väga turvaline – siiani kõik lahti murtud GPRS/ EDGE – Õnnestus mõistlikuse piirides ressurssidega nö kantav televiisor – tekkis mobiilne internet. Otsustati GSMis paketina andmeid üle kanda, sest kõnena oleks see väga kallis olnud. Vaja ümber teha tugijaamad, umbes kaks korda rohkem seadmeid. Telefonis on midagi enamat kui
Seejärel valivad suvalise arvu ajapilusid, mis nad ootavad ja proovivad uuesti. o Plussid: detsentraliseeritud, lihtne, 1 sõlm saab pidevalt andmeid saata kanali täiskiirusel. o Miinused: kokkupõrked, pilude raiskamine, tühjad pilud. Kõige paremal juhul on efektiivses 37%, ehk suurtel koormustel pole väga hea. Pure ALOHA: o ajapilud puuduvad ning iga saatja alustab saatmist, siis kui talle saabusid andmed, mida saata, mitte ei oota ajapilu algust. o Pure Aloha puhul kokkupõrgete tõenäosus suureneb. Kuna kõik saatjad saadavad suvalisel ajal ja paralleeleslt, siis peab saatja tegema monitooringu, kas pakett jõudis kohale või mitte. o Teele pandud kaader võib ära rikkuda eelmise kaadri lõpu või järgmise kaadri alguse. CSMA (carrier sense multiple Access)– kuulatakse kanalit enne kui saadetakse midagi. Kui kanal on tühi, siis saadetakse
Kasutatakse juhtmeta võrkudes Wireless LAN näiteks. Selle puhul ongi märgitud CA ehk üritatakse kokkupõrkeid vältida. Kuna juhtmeta võrgu puhul pole võimalik saatmise ajal kanalit kuulata. Enne saatma minekut aga kuulab kas kanal on vaba. Kui tekivad samaaegselt soovivad saatjad siis käsitakse neil kõigil oodata mingi random aeg ning kelle random aeg on lühem ongi „võitja“ ja hakkab oma andmeid koheselt edastama. Samamoodi nagu Slotted Aloha puhul võib saatele minna ainult ajapilu alguses (vähendab kokkupõrkeid). 46. ATM ATM (Asynchronous Transfer Mode) võrk on pakettedastus tehnika mida kasutavad telekommi võrgud, mis kasutavad async TDM (aeg muximine) et andmed kodeerida väikestesse, määratud pikkuseda pakettidesse. Ta põhineb pakettedastusel, virtuaalahelatel ning suudab tagada ajalised nõuded heli, video jms edastamisel. ATM võimaldab vaid kindla pikkusega pakette(5+48 baiti), kusjuures need paketid on suhteliselt lühikesed võrreldes
annaabi.ee 
