Räägitakse maailma lõpust.Maailma tabavale katastoofile vastandati maailma parandamise hüüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool e kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline ajapikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vaba värsi ja proosa luuleni. FAKTID : · Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism. · Siurul impressionism · Tarapital ajaluules ekspressionism. · Siuru peateema armastus · Omapärasemad ajalaulikud A.Alle ja J.Barbarus. 13 LÜNKTEKST(õpetaja tehtud) Kirjanduses valitses eelkõige proosa (mis zanr?), esikohal oli ühiskonnakriitiline realism (milline kirjandusvool?). 1906. (millal?) avati esimene kutseline teater Vanemuise (mis teater?). 1907 asutati Eesti Kirjandusselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum
struktuurikindlam, rikas mõttevarjunditelt. Teravaraamiliseks sonetiks on vormitud piibli aineid ,,Aadam", ,,Deliila", ,,Maria-Magdaleena", ,,Taaveti kannel". Mitmekülgse sisurikka lüürilise ning lüroeepilise luule loojana tõusis Marie Under oma kõrgperioodil eesti värsiloomingu esirinda. Välja kujunenud oli individuaalne stiil. Kui Underi varasema lüürika stiil oli veel elektiline, realistlikud elemendid segunesid juugendlike sugemetega, ajaluules ekspressionistlike kujundiliialdustega, siis kõrgperioodiks olid erinevad kihid sulandunud ühtseks underlikuks väljenduslaadiks. Underi luulestiili iseloomustab suur, hoogne, poeetilist litsentsi lubav joon, värsi sisemine liikuvus, improvisatsiooniline toonus. Modifitseerides traditsioonilist vormi, kasutades ajuti ka vabavärssi, uusriime, püüdles Under oma sisenägemuse võimalikult täpsele väljendamisele. Sellega kaasnes pidev süvenemine eesti
Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. 1. Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism, Tarapita ajaluules ekspressionism. 2. Siuru luule peateemaks oli armastus(Under, Visnapuu) 3. Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele. 4. Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suits Sündis 20.nov 1883 aastal Võnnu kihelkonnas. Suri 23. Mai 1956. Sai kiiresti lugemise selgeks, aasta hiljem luges läbi piibli. Mängudele eelistas raamatuid ja ajalehti. 1895 lõpetas Võnnu külakooli. Isa suri 1890. 1895 sügisel läks Tartu 3
Romaan sai peale ilmumist populaarseks ning tõlgiti peagi ka saksa keelde. Tänaseks on see ilmunud üheksas keeles. Nipernaadi muutus rahva seas boheemluse sümboliks, tekkisid terminid nipernaadlus ja nipernaaditsema. · Eesti kirjanduse üldpilt 20-30ndatel (tähtsad tegemised, kuhu suunas kirjanduses mõeldi) 20ndad: IMS. Kirjutati alla rahulepingule, millega Eesti sai iseseisvaks. Uusromantika kannab nime ,,Siuru" rühmitus. Valitsevaks suunaks ekspressionism, mis avaldus ajaluules(luule, mis kajastab oma aja sündmusi), kajastati IMS traagikat, sõja mõttetust ja koledaid tagajärgi. Ajakiri ,,Tarapita" mille peamine eesmärk oli võitlus tõusiklusega. Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Alustas ilmumist ajakiri ,,Looming", esimene toimetaja Tuglas. 20 ndate lõpus kirjanduslik ajaleht ,,Kirjanduslik orbiit". Loodi kultuurikapital. ,,Looduse" romaanivõistlus pani aluse romaani viljelemisele ning tõi kirjandusse palju noori autoreid. 30ndad: Kirjanduselu keskuseks Tartu
all"1930 , "Kivi südamelt"1935 - elutarkus, oma loome eest vastutus, argine loodus fooniks; "Mureliku suuga" 1942 - viimane luulekogu , mis kodumaal, II MS käis ; "Ääremail" - välismaal ; "Sädemed tuhast" - 60ndate paguluses , 1954. Noore Underi luule on minakeskne,küllastatud armastusest,looduselamustest,tunnete siirus, harva nukrust. Looduslüürika - eelistab kirjeldada kevadist ja suvist loodust kui kõik tärkab.Varasem stiil impressionistlik. Jõuab oma ajaluules sotsiaalsetesse probleemidesse kui ka filosoofilisuse ulatava mõtte juurde.Ekspressionistlik stiil polnud talle andeomane (jäid kaootiliseks). Aga oli oluline periood , see juhtis ta avarasse ühendusse väljaspool minatoimiva maailmaga.Peale ajaluulet on keskmeks inimene oma õnneotsingutega , rõõmude , kannatustega.Peale seda eluvarjude luule.aine oma ballaadidele sai eesti rahvaluulest ja uskumustest, baltisaksa pärimusest ja piiblist. Lisandubpsühholoogiline töötlus. Ballaadide
Kujutati ka kaasinimeste viletsuse taustal saagitsevat spekulanti, marodööri ja tõusikut. Otsiti pääsu uude ja paremasse maailma. Ajaluuleõitseajal sündis "Tarapita", mis andis välja ka ühisväljaandena ajakirja, nad deklareerisid vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti tõusiklusega, esteetilistest piirangutest loobuti. Neile heideti ette isamaalise meelsuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. Ajaluules tuli luuletaja subjektiivsete tunnete ringist avaramate, kaasinimesi ja kogu ühiskonda erutavate probleemide keskele. `22'34: '22 loodi E Kirjanike Liit (kutseühing, mis koondas kõiki kirjanikke), mille peaülesandex oli hea seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega, ühelgi voolul eesõigust polnud. Pakilisimax ülesandex oli liitu esindava ajakirja asutamine'23 "Loomingu" 1
1922. · Järsk suunamuutus seletub kahe põhiteguriga. Ühiskonna elu murranguline areng nõudis mõtestamist ning lüürika, juba olemuselt ajatundlik, ei saanud aktuaalseid probleeme kestvamalt vältida. Teiseks mõjusid kaasa saksa ekspressionistliku luule eeskujud, mille stiil sai omaseks meiegi ajaluulele. Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus. · Ekspressionismimõjulises ajaluules on autorite hoiak selgesti ühiskonnakeskne. Luuletaja ei ole siin enam üksikisiku sisemaailma tõlgendaja, vaid inimeste, rahva ja rahvaste -- ühiskonna seisundi väljendaja. · Autori hoiak on aktiivne: luuletaja sõnub kadu kõigele, mis ühiskonnas ebaõiglane, ning kuulutab uut, inimväärset maailma, seda pigem aimates ja igatsedes kui vähegi selgesti kujutledes. Ainult osa meie ajalaulikuid (eelkõige J. Semper ja J
eesti luules valdaval kohal aastail 1919--1922. · Järsk suunamuutus seletub kahe põhiteguriga. Ühiskonna elu murranguline areng nõudis mõtestamist ning lüürika, juba olemuselt ajatundlik, ei saanud aktuaalseid probleeme kestvamalt vältida. Teiseks mõjusid kaasa saksa ekspressionistliku luule eeskujud, mille stiil sai omaseks meiegi ajaluulele. Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus. · Ekspressionismimõjulises ajaluules on autorite hoiak selgesti ühiskonnakeskne. Luuletaja ei ole siin enam üksikisiku sisemaailma tõlgendaja, vaid inimeste, rahva ja rahvaste -- ühiskonna seisundi väljendaja. · Autori hoiak on aktiivne: luuletaja sõnub kadu kõigele, mis ühiskonnas ebaõiglane, ning kuulutab uut, inimväärset maailma, seda pigem aimates ja igatsedes kui vähegi selgesti kujutledes. Ainult osa meie ajalaulikuid (eelkõige J. Semper ja J. Kärner)
Kujutati ka kaasinimeste viletsuse taustal saagitsevat spekulanti, marodööri ja tõusikut. Otsiti pääsu uude ja paremasse maailma. Ajaluuleõitseajal sündis "Tarapita", mis andis välja ka ühisväljaandena ajakirja, nad deklareerisid vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti tõusiklusega, esteetilistest piirangutest loobuti. Neile heideti ette isamaalise meelsuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. Ajaluules tuli luuletaja subjektiivsete tunnete ringist avaramate, kaasinimesi ja kogu ühiskonda erutavate probleemide keskele. `22-'34: '22 loodi E Kirjanike Liit (kutseühing, mis koondas kõiki kirjanikke), mille peaülesandex oli hea seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega, ühelgi voolul eesõigust polnud. Pakilisimax ülesandex oli liitu esindava ajakirja asutamine'23 "Loomingu" 1.nr, mida riik toetas majanduslikult, kuid looming oli võimust
annaabi.ee 
