Riigi neljas võim - kas meedial on liiga palju või liiga vähe mõjuvõimu (0)

Riigi neljas võim - kas meedial on liiga palju või liiga vähe mõjuvõimu? Kaasaegses   maailmas   on   meediat   nimetatud   võimude   lahuse   printsiibi   läbi seadusandliku,   täidesaatva   ja   kohtuvõimu   kõrval   neljandaks   võimuks.   President   Toomas Hendrik   Ilves   on   oma   kõnes   öelnud,   et   demokraatia   ei   ole   ilma   vaba   ajakirjanduseta võimalik. Meedia peaks   ideaalis oma ülesande täitmiseks olema võimalikult erapooletu ja andma   tõest   teavet   meie   ümber,   olgu   selleks   siis   kohalik   tase   või   ühiskond   üldisemalt, toimuvast. Meedial on võimalik suunata fookus enda huvides olevatele teemadele ja kajastada neid lähtuvalt oma vaatepunktist. Meedia võib mõjutada meie mõttemalle ja maailmavaateid . Võib väita, et kui mõnda poliitilist erakonda kajastatakse enne valimisi positiivsemas võtmes, aga teiselt leitakse luukered kapist, on esimese tõenäosus võita kindlasti suurem.  Minu arvates saab meediat liigitada. Esiteks  kiirmeediaks, näiteks kõmuuudised kuid ka   sotsiaalmeedia   postitused,   nende   tarbimine   annab   meile   kiire   huvide   rahulduse   ja tavapäraselt mingit pikaajalist protsessi meis esile ei kutsu. Teiseks liigiks pean kaalukamat meediat, mille tarbimise viis muudab seda, mida ja kuidas me mõtleme. Siin lasub meedial suur roll, et uudised, mida nad kajastavad, oleksid erapooletud ja tõesed. Inimesed saavad mõelda ja rääkida vaid sellest, mida nad teavad. Meediat on raske täielikult vältida kuna see ümbritseb meid kõikjal, kuhu läheme, kuid enamasti mõeldakse meediale mõeldes massimeediat. Inimesel on vähesel määral ka endal   võimalik   otsustada,   millises   uudisteruumis   ta   liigub   ja   kui   teadlik   on   ta   uudiseid lugedes   ja   sünteesides.   Milline   uudisteportaal   sobib,   peab   inimene   ise   lähtuvalt   oma vaadetetest  valima.  Meedia üheks ülesandeks on kaitsta rahva huve ja täita poliitikute üle järelevalvet ning aidata avastada võimu ärakasutamist. Valimiste eel aitab ta inimestel otsustada, kelle poolt valida. Eetilise ajakirjanduse juurde kuulub erinevate vaadete kajastamine, seejuures olles   täielikult   erapooletu.   Ajakirjanduses   avaldatud   uudislugude   tõttu   on   oma   ametist lahkunud mitmed spetsialistid, kaasa arvatud ministrid. Viimati juhtus nii Mailis Repsiga, kes jäi ajakirjandusele vahele  kasutades ministeeriumi varasid oma eraelus. Palju räägitakse meedia kallutatusest, Eestis toob seda teemat eriti teravalt esile Eesti Konservatiivne   Rahvaerakond.   Ekre   väidab,   et   niinimetatud   peavoolumeedia   on   tugevalt kallutatud  opositsiooni poolele ja edastab pooltõdesid,  mis ründavad ja suunavad rahvast nende poliitikute  vastu. Eriti  suur vastuolu on EKRE ja Eesti Rahvusringhäälingu  vahel, nimelt   väidavad   ekrelased,     et   sealsed   ajakirjanikud   suunavad   intervjueeritavaid   vastama


nende   poliitika   vastaselt   ja   on   üldse   oma   töös   ebakompetentsed.   Probleem   on   jõudnud sinnani,   et   rahandusminister   ja   EKRE   esimees   Martin   Helme   on   ähvardanud   ERR   uue telemaja rahastuseta jätta, samuti lahvatas skandaal, kui EKRE liige, tollane ERR nõukogu esimees Urmas Reitelmann kutsus ETV saate Ringvaade saatejuhte solomiitideks. Probleemi lahenduseks on nad loonud oma meediakanali Uued Uudised ja raadio Tre oma põhimõtete ja hääle kandjaks.   Meedia ei ole Eestis kindlasti saavutanud sellist mõjuvõimu kodanike üle, nagu on Põhja-Koreas või Valgevenes. Põhja-Koreas on teoreetiliselt ajakirjandus- ja sõnavabadus, kuid praktiliselt on kogu meedia riikliku kontrolli all ja valitsus lubab edastada vaid uudiseid, mis   kajastavad   valitseva   Töölispartei   põhimõtteid   heast   küljest.   Valgevenes   on meediamaastik   monopoliseerunud   riigimeedia   kasuks,   sõltumatute   ja   opositsiooniliste vaadetega   väljaannete   levitamine   on   keelatud,   kuid   lubatud   on   edastada   Vene   päritolu meediat. Eestis on säilinud ajakirjandusvabadus, mida iseloomustab sisupakkujate rikkus ja see, et meedia konsernidel on õigus ise oma sisu üle otsustada,  oleme ajakirjandusvabaduse indeksi   järgi   14.   kohal.     Meil   ei   ole   kogu   uudiste   edastamine   monopoliseerunud   ühe meediamaja kätte.  Mina arvan, et meediat saab kindlasti nimetada neljandaks võimuks, sest see suudab ühiskonnas   esile   kutsuda   suuri   protsesse.   Arvan,   et   hetkel   on   ajakirjanduse   mõjuvõim tasakaalus ja mõistusepärane. Siiski tasub silmad lahti hoida ja tutvuda erinevate allikatega, enne kui ajakirjanduse järgi suuri seisukohti võtma hakata.