reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed. Locke esitab küsimuse, et kuidas paber täidetakse, kust ta saab arutluse ja teadmise kogu materjali? Locke vastus sellele on, et kogu meie teadmine põhineb ning tuleneb kogemusest. 2. Aistmise objektid on üks ideede allikas. Aistmiseks nimetab Locke allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub ainult meie meeltest, ja mis meie meelte poolt arusse viiakse. Ta seletab seda nii, et kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, siis vastavalt sellele, kuidas objektid meie meeli mõjutavad, toimetavad meeled mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi meie arusse
orgaanilise elu probleemid kõige laiemas ulatuses. Tema tähelepanekud puudutavad nii anatoomilisi, füsioloogilisi ja arenemisõpetuslikke küsimusi. Aristoteles määratleb elu kui niisugust põhiliselt iga elusolendi võimet end iseseisvalt liigutada. Ent iga liigutamine eeldab vormi ja ideed. Elusolendi juures on liikumapanevaks vormiks hing. Kõige madalama eluvormi moodustab taimne elu: siin piirdub kõik üksnes toitumise ja sigimisega. Loomne elu omandab sellele lisaks juba aistmise ja võime asukohta muuta. Inimlik elu sisaldab peale eelnevate veel lisaks mõistuse ja mõtlemisvõime, mis teda oluliselt eraldab madalamatest eluvormidest. Aristoteles arvab, et loomne keha koosneb teatud spetsiaalsetest aineosadest, nn. "homoiomeeridest", mis omakorda on üles ehitatud neljast algainest. Igal organismi koostisainel (liha, veri, luu jne.) on omad erilised funktsioonid: liha näiteks on aistmise ja tajumise kandja, veri aga hinge asupaik. Hinge kujutati
kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista. Aru kategooriad- 12 tki. Kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistuslik käsitlemine. Aru kategooriad puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses. Mõistuse ideed- aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida teaduslikult ei saa põhjendada ega tuletada kogemustest. Tradits metafüüsika kriitika- Kanti visioon on tugev ja võimas. On ühtmoodi vale väita, et on olemas ’’algne põhjus’’, kui esitada, et sellist ei ole. Maailm tervikuna ei saa olla
2 tsooni: on-center cells ja off-center-cells. 15. Haistmine kui kontaktne ja mittekontaktne meel 16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (positiivne, negatiivne, selektiivne)! Miks on adaptatsioon oluline? Mis juhtuks ilma selleta? Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt olulise ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustes ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline 1) Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon, kuumisadaptsioon vaikuses viibimisel. Konkreetne näide: Keskööl jalutades ei pruugi alguses kuulda L appihüüdeid Emajõe kaldal. Kuid pärast
kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Tahab olemasolevast TEADA SAADA, mitte kohut mõista. Aru kategooriad 12 tk, kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistusliku käsitlemine. Puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses Mõistuse ideed aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida ei saa põhjendada ega tuletada kogemusest. Tradits metafüüsika kriitika Kanti visioon on tugev ja võimas. On vale väita, et on olemas ,,algne põhjus", kuid ka see, et seda ei ole. Maailm ei saa olla meie kogemuse objekt, me ei saa mõista maailma tervikuna, ega ka sellest midagi teada
3) KNS struktuurid ja seonduvad suuraju (sh ajukoore) osad. Maitsmise puhul toimib laialdane sensoorne interaktsioon ja adaptatsioon. Mõjutavad: lõhn, temperatuur, harjumuspärasus, suitsetamine, teised maitsed, vajadused (nälg!). Adaptsiooni bioloogiline mote on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritjate aistmise inteniivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptsioon võib olla kahesuunaline: positiivne ja negatiivne. Aistingute vastastikune mõju ja seostatus ilmneb veel süntesteesianähtuses. Süntesteesia on mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. See on on seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega.
tundlikkusemuutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (nt silmade kohanemine pimedusega, või pikaaega viibides täissuitsetatud ruumis nõrgeneb haistmismeele tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute , veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptatsioon võib olla kahesuunaline: 1) Positiivne adaptatsioon tundlikkuse suureneminem tavaliselt nõrga ärritaja toimel nt pimedusadaptatsioon;kuulmisadaptatsioon vaikuses viibimisel. 2) Negatiivne adaptatsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu,
tundlikkusemuutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (nt silmade kohanemine pimedusega, või pikaaega viibides täissuitsetatud ruumis nõrgeneb haistmismeele tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute , veel töötlemata signaalide tarvis. Adaptatsioon võib olla kahesuunaline: 1) Positiivne adaptatsioon – tundlikkuse suureneminem tavaliselt nõrga ärritaja toimel – nt pimedusadaptatsioon;kuulmisadaptatsioon vaikuses viibimisel. 2) Negatiivne adaptatsioon – aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu,
Nt Jumala mõiste on puhta mõistuse idee üks küsimus on, kas Jumal on olemas ja tõestatav või mitte, sootuks teine küsimus on, et meie moraalitaju põhineb Jumala ideel. Jumala mõiste on üks ,,puhta mõistuse mõistetest", mis määravad kogu meie mõtlemist ja tegevust, kuigi nad viitavad meie tunnetuslikust aparaadist väljapoole. Sellised ideaalmõisted juhivad, lihtsustavad ja liigendavad meie teadvuse tegevust, kuid ei viita reaalsele ega olemasolevale (ega kogemusele). Aru ja aistmise valdkond on tunnetus, puhta mõistuse valdkond on usk. Inimese arusaam heast ja halvast ei pärine kogemusest, vaid (moraal) on antud kui puhta mõistuse põhimõte, milles me oleme kindlad enne kogemust, a priori. Kehtib ka siis, kui keegi ei koge, keegi ei järgi. Inimene on mõistuslik olend ja annab ise endale seadused. On autonoomne vaba kuuletuma enda kehtestatud seadustele. Valgustatud. Allutatud ja autonoomne subjektiivsus.
annaabi.ee 
