silmi olla, kuid piisab mõtlemisest, et me näeme ning siis ka eksisteerime. Kõik kaalutlused, mille alusel me otsuse teeme, aitavad meil vaimu loomust veelgi paremini mõista. Rääkides materiaalsete asjade olemasolust, arvab Descartes, et nad eksisteerivad, kui on matemaatika objektiks, kuna siis on nad selgelt tajutavad. Teised asjad peale kehalise loomuse on pigem meelte kaudu tajutavad ning see tõttu pole nii täpselt tajutud. Keha kuulub meie juurde ning kõiki tajutud ja aistitud asju oleme tundnud tema jaoks ja tema erinevates osades. Loodus on õpetanud meid tegutsema just nende tunnete järgi. Samas ei saa alati looduse õpetust usaldada, kuna vahel ajab see meid just sinna poole, millele meie mõistus on vastu. Seega ei sõltu aistingud meie tahtest. Meeltega haaramine on alati seotud meie mõtlemise ja aistimisega. Keha saab olla ilma nendeta, kuid need ei saa eksisteerida ilma kehata
mis on metafüüsika põhialused Keha ja vaim on omavahel tugevas seoses. Ilma kehata ei saa olla ka ideed. Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju. Loomus aga ei õpeta meile midagi nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on halb, kui tuntakse valu, keha mis vajab toitu või jooki. Seetõttu pole vaja kahelda,et kehad on olemas. Loomus õpetab meile, ka, et valu,nälja, janu jm tajude kaudu on keha meiega tihedalt seotud. Samuti õpetab loomus meile, et meie tervikuna, niivõrd kui koosneme
Samuti toob ta põhjuseks selle, et kuna me ei ole kõiketeadjad ja lõputud ning ei saa teadmisi omandada vaid iseendalt, peab olema mingi täiuslikum olevus. 7) Descartes’i sõnul meie teadmised pärinevad meeltest, kuna peale erinevate asjade aistmist, kompimist ja kogemist ta jõudis järeldusele, et me tajume asju, mis on meie mõtlemisest täiesti erinevad – nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad. Talle näis võimatu, et need aistitud ideed võiksid tulla inimesest endast – seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest ning jõudis järeldusele, et mu mõistuses [in intellectu] ei ole üldse midagi, mida enne poleks olnud mu aistinguis. Descartes seab kahtluse alla meeled kahel üldisel viisil : esiteks see, et kõike, mida ma usun tundnud olevat ärkvel olles, võin arvata tundvat vahel ka magades; ja kuna ma ei usu, et asjad,
oleks ühendatud nii, et ta võiks end omal suval tema poole suunata justkui jälgimiseks, siis on võimalik, et me just sellesama kaudu kujutleme kehalisi asju. Selline mõtlemise viis erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Descartes leiab, et järelikult kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib ja kuna ei ole ühtki teist viisi, mis oleks samavõrd sobiv seda seletama, siis ta järeldab siit, et keha tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt. Samas hoolikalt kõike järele uurides ei saa me siiski veel olla kindlad, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille me leiame oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib.
Esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet Mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku. Võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest. Esimene reegel: Tähtis on kõike eitada mida ei olda ise kogetud(aistitud). Üleliia ei tohiks arutleda ja omada eelarvamusi kahtluste osas. Liigne kahtlemine ei ole hea. Otsustustes peaks peituma ainult see, mis on selgesti arusaadav ja ei tekitaks kahtlusi. Oluline on igasugust informatsiooni saades, see küll nö ,,omaks võtta", kuid selles kahelda ja seda kindlasti analüüsida. Inimesed tõlgendavad erinevat informatsiooni erinevalt ja sellest võib tekkida hiljem problemaatilisi ebakõlasi. Kujundi pindala leidmisel, pean
Näiteks kujutleme kolmnurka, me ei mõista seda üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid näeme vaimusilmaga neid jooni justkui kohalolevaina ning seda nimetataksegi kujutlemiseks. Kui aga mõtleme tuhatnurgast, siis mõistame seda kui figuuri, mis koosneb tuhandest küljest, aga me ei suuda seda ette kujutada. Siit järeldubki, et kujutlemiseks on vaja mingit erilist vaimupingutust ja see näitab selget erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Descartes märkas, et aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad, kui need, mida ta teadlikult ja kaalutletult mõtles. Ta hakkas arvama, et need tulevad mingitest teistest asjadest, mitte temast enesest ning lõpuks tuli tal pähe, et asjad on ideedega samased. Ta otsustas ka, et keha, mida nimetab enda omaks, kuulub täielikult tema juurde ja ta ei saaks ennast sellest lahutada. Kõiki apetiite ja afekte tundis ta kehas ja keha jaoks. Põhjenduseks,
VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine * Salvestatud info liik: protseduuriline, semantiline, episoodiline Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus.
vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi: VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine * Salvestatud info liik: protseduuriline, semantiline, episoodiline 121 Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) 122 Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t.
ühendatud nii, et ta võiks end omal suval tema poole suunata justkui jälgimiseks, siis on võimalik, et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju; see mõtlemise viis [modus cogitandi] erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Mõistan tõesti kergesti, et kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib; ja kuna ei ole ühtki teist viisi, mis oleks samavõrd sobiv seda seletama, siis järeldan siit, et keha tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt, ja ka hoolikalt kõike järele uurides ei näe ma siiski veel, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille ma leian oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib.