JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks.
2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda, et vaimus ei ole enne ideid kui tulevad kogemused. Läbi enda kogemuste saab ta ideede varamu ja teadmised. Mille põhineb siis kogu meie teadmine. Ideede tekkimisel on suur osa ettekujutusjõul, see varustab vaimu mitmekülgsete ideedega. Meie arutulus ja teadmise materjal tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. SISU: Teadmise allikaid on kaks – aistimine ja reflektsioon. Nende abil saabki inimene kogemusi, millel põhinevad teadmised. 3) Kirjeldage, kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. See tähendab seda, et kogemused tekivad selle põhjal, mida me näeme, tunneme või kuuleme
See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 3.) Aistimine tekib, kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetades meie vaimu mitmesuguseid (omavahel) erinevaid asjade tajumusi, vastavalt neile erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Sellisel viisil me saame ideed,
“me ei ammuta tegu teost ega katset katsetest sarnaselt empiirikutele, vaid põhjuseid ja aksioome teost ja katsetest ning põhjustest ja aksioomidest uuesti teo ja katsed...” Looduse tõese tõlgenduse raskused: • Meeled – on küündimatud ja petlikud • Aru – sünnipärane loomus ja suunatus Metafoorid: ämblik, sipelgas, mesilane Locke: (1632-1704) 22) milles seisneb Locke`i tunnetusteoreetiline empirism (teadmine ja kogemus) Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Oletame siis, et vaim on niiöelda valge paber, kus pole ühtegi märki, [ja] millel puuduvad igasugused ideed. Kuidas ta siis täidetakse? Kust ta saab selle tohutu [ideede] varamu, mille inimese toimekas ja piiritu ettekujutusjõud [fancy] on peaaegu lõpmatu mitmekesisusega tema peale maalinud? Kust ta saab arutluse [reason] ja teadmise [knowledge] kogu materjali? Sellele ma vastan ühe sõnaga, kogemusest; sellel põhineb kogu meie teadmine ja sealt
Empirism lõdvendab õigustuse tingimust. Selleks, et midagi teada, 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)sul peavad olema head tõendid selle uskumuse jaoks (häid tõendeid võib saada ka kogemusest). Locke’i järgi omandame kõik ideed kogemuse kaudu. Idee – mõiste (ehk asja mõistmise viis) ja mõtlemise objekt (mõistmise käigus eristatud asjade aspektid). Kõik ideed või mõisted pärinevad ümbritseva maailma aistimisest ja refleksioonist omaenda vaimsete protsesside üle. Nii aistimine kui refleksioon kuuluvad Locke’il kogemuse alla. Fundatsionalism – uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et on baasuskumusest järeldatud. Kahte liiki baasuskumusi: empiirilised - kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus
Selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sul peavad olema head tõendid selle uskumuse kasuks Häid tõendeid võib saada ka kogemusest. Empirism: suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal Locke'i järgi omandatakse kõik ideed kogemuse kaudu. Idee mõiste (ehk asja mõistmise viis) ja mõtlemise objekt (mõistmise käigus eristatud asjade aspektid)Kõik ideed või mõisted pärinevad ümbritseva maailma aistimisest ning refleksioonistomaenda vaimsete protsesside üle. Locke'i jaoks kuuluvad need mõlemad kogemuse alla. Ka matemaatilised teadmised põhinevad kogemusel, matemaatilisel demonstratsioonil. Locke'i empirism "Kõik ideed pärinevad aistingust ja refleksioonist.Oletagem siis, et mõistus on, nagu öeldakse, valge leht, kuhu pole kirjutatudühtegi tähte, ilma igasuguste ideedeta, kuidas see leht täitub. Kustkohast omandab ta selle mõõtmatu
retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon. Väga paljud erinevad analüsaatorid võtavad aistimisest osa üheaegselt ja kombineeritult. See on üsna aktiivne protsess. Aistingud hoiavad töös kogu inimese psüühilist funktsioneerimist, sest need aistingud annavad maailmast informatsiooni. Seetõttu inimene kohaneb ümbritseva maailma muutustega. Uinumise ajal ärritajate intensiivsus kahaneb või need hoopis kaovad. Kuni magama jäämiseni inimene rahuneb. Psühholoogias ja neurofüsioloogias on sensoorse eraldatuse eksperimendid vägagi kuulsad.
retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon. Väga paljud erinevad analüsaatorid võtavad aistimisest osa üheaegselt ja kombineeritult. See on üsna aktiivne protsess. Aistingud hoiavad töös kogu inimese psüühilist funktsioneerimist, sest need aistingud annavad maailmast informatsiooni. Seetõttu inimene kohaneb ümbritseva maailma muutustega. Uinumise ajal ärritajate intensiivsus kahaneb või need hoopis kaovad. Kuni magama jäämiseni inimene rahuneb. Psühholoogias ja neurofüsioloogias on sensoorse eraldatuse eksperimendid vägagi kuulsad.
retseptoris ) vastavalt sellisele ärritusele, kuidas see muutub ja mis on selle tähendus. Muutused, mis on saadud, saadetakse uuesti aju keskustesse, mille alusel tekivad uued juhised. Korrektsioon teostub tsükklilise võimenduse või pidurdusena ja seetõttu on tegemist nagu küberneetilise tagasisidestatud süsteemiga, mille üheks omaduseks on iseregulatsioon. Väga paljud erinevad analüsaatorid võtavad aistimisest osa üheaegselt ja kombineeritult. See on üsna aktiivne protsess. Aistingud hoiavad töös kogu inimese psüühilist funktsioneerimist, sest need aistingud annavad maailmast informatsiooni. Seetõttu inimene kohaneb ümbritseva maailma muutustega. Uinumise ajal ärritajate intensiivsus kahaneb või need hoopis kaovad. Kuni magama jäämiseni inimene rahuneb. Psühholoogias ja neurofüsioloogias on sensoorse eraldatuse eksperimendid vägagi kuulsad.
annaabi.ee 
