peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku) kõige rohkem 15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama arupärimistele ja küsimustele, osalema valitsuse ülesandel seaduseelnõude menetlemisel ning muude küsimuste arutelul ja esindama Eestit oma pädevuse piires Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Minister juhib ministeeriumi iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Peaministril ega teistel ministritel ei ole õigust ministri vastutusalasse sekkuda. Kui peaminister leiab, et minister ei lähtu valitsuse kui terviku eesmärkidest, on tal õigus teha Vabariigi presidendile ettepanek minister ametist vabastada. Vabariigi Valitsuse ministrid Peaminister Taavi Rõivas Peaministri ja valitsuse tööd toetab Riigikantselei. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister juhib Sotsiaalministeeriumi.
ministriga kokku kõige rohkem 15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama arupärimistele ja küsimustele, osalema Valitsuse ülesandel seaduseelnõude menetlemisel ja muude küsimuste arutelul ning esindama Eestit oma pädevuse piires Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Minister juhib ministeeriumi iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Peaministril ega teistel ministritel ei ole õigust ministri vastutusalasse sekkuda. Kui peaminister leiab, et minister ei lähtu Valitsuse kui terviku eesmärkidest, on tal õigus teha Vabariigi presidendile ettepanek minister ametist vabastada. Minister on ministeeriumi juht. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaks olema eraldatud ja viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks
Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel . Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik- õiguslik juriidiline isik. Avaliku halduse kandjateks on: 1) avalik-õiguslikud ühendused (korporatsioonid) 2) avalik-õiguslikud asutused 3) avalik-õiguslikud sihtasutused Organisatsiooniliselt ja õiguslikult iseseisvad Teostavad ainuvastutavalt haldust Seotud riigiga - määrab ülesanded allutatus seadustele allutatus järelevalvele Avalik õiguslik ühendus Organiseeritud liikmeskonna alusel. Liikmetel on teatud kaasaotsustamise õigus ülesannete täitmisel Liikmete vahetumisest sõltumatult eksisteeriv Luuakse riikliku aktiga Täidab avalikke ülesandeid. 53. Territoriaalne liikmelisus füüsilise isiku elukoht, juriidilise isiku asukoht riik, linn, vald, valdade ja
Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 28 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. 1.2 Haldusorgan, mõiste, liigid. 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus
peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel . Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. 52. Avaliku halduse kandjad (3) Avaliku halduse kandjateks on: 1) avalik-õiguslikud ühendused (korporatsioonid) 2) avalik-õiguslikud asutused 3) avalik-õiguslikud sihtasutused Organisatsiooniliselt ja õiguslikult iseseisvad Teostavad ainuvastutavalt haldust Seotud riigiga - määrab ülesanded allutatus seadustele allutatus järelevalvele 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited Avalik õiguslik ühendus - Organiseeritud liikmeskonna alusel. Liikmetel on teatud kaasaotsustamise õigus ülesannete täitmisel
seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse
Näiteks: Keskkonnafond, Kultuurkapital. 5. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 6. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. (Vt. alapunkt ,,Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine"). 2. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus otsene riigihalduse riik täidab haldusülesandeid ise kaudse halduse riik delegeerib haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. 3. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Haldusorgan on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus
seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse
seisund on ka ülikooli teaduskondadel, kes ei ole iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid kellel on kindlad avalik-õiguslikud ülesanded ja vastutus. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid ülesandeid, mis riik annab, täidavad eraõiguslikud subjektid iseseisvalt ning ainuvastutavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud isikud ka avaliku halduse kandjateks. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Eesti õiguskorras on see uus nähtus, kui mitte arvestada kogemust, mis pärineb kolmekümnendatest aastatest. Nõukogude õigussüsteem kui totalitaarse riigi õigussüsteem midagi sellist ei tundnud. Seoses notariaadiseaduse vastuvõtmisega võib kehtiva õiguse baasil tuua ka esimese näite
seisund on ka ülikooli teaduskondadel, kes ei ole iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid kellel on kindlad avalik-õiguslikud ülesanded ja vastutus. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepinguga üle anda ka eraõiguslikele isikutele. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid ülesandeid, mis riik annab, täidavad eraõiguslikud subjektid iseseisvalt ning ainuvastutavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud isikud ka avaliku halduse kandjateks. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Eesti õiguskorras on see uus nähtus, kui mitte arvestada kogemust, mis pärineb kolmekümnendatest aastatest. Nõukogude õigussüsteem kui totalitaarse riigi õigussüsteem midagi sellist ei tundnud. Seoses notariaadiseaduse vastuvõtmisega võib kehtiva õiguse baasil tuua ka esimese näite
annaabi.ee 
