· Ka tema pojast Peetrist sai maalija. Looming · 1427 hakkas Robert Campini juures maalikunsti õppima · 1435 sai ta Brüsseli linnamaalijaks. · Rogier van der Weyden rikastas madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. · Juba tema ainestik on teistsugune, see haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost · Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. · Vastavalt ainestikule oli Rogieri käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni "Kristuse ristilt võtmine" · Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a. Escorialis · Ristiltvõtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada.
Kirjanik Meriheina mõte- töö on elus tähtsamaid asju ja seotud armastusega. ,,POISS JA LIBLIK" miniatuur, kõige impressionistlikum. Lugu väikesest poisist, kes püüab aasal liblikaid ja märkab siis, et on hulga lilli maha trampinud. Mõte- selleks, et midagi saavutada trambime teised jalge alla. ,,KUNINGAS JA ÖÖBIK" tuntuim kunstmuinasjutt. III PERIOOD: Eelkõige psühholoogiline realism. Domineerivad zanrid romaan ja näidend. ,,JUUDIT" näidend. Tugineb piibli ainestikule, Tammsaarel üks sügavamaid käsitlusi. Juudit on valitsejanna, kelle kodulinn on vaenlaste poolt ümberpiiratud. Oma rahva nimel kõigeks valmis, ta läheb vabatahtlikuna vaenasle leeri, et nende pealik Olovernes ära võrgutada. Õnnestub, kuid Juudit armub mehesse. Kas käituda kui naine või valitseja? Juudit otsustab viimase kasuks ja tapab Olovernese raiudes tal pea maha. Rahvas ei pea nii julma tapmist õigustatuks. Rahva poolehoid, mida Juudit ootab jääb tulemata.
kodanlikud eelarvamused.1920-ndail aastail jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel.
7 loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel.
on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. Hüperrealismi peetakse maalide ja skulptuuride loomisel kasutatavate tehnoloogiate järgi fotorealismi edasiarenduseks. Terminit kasutatakse eeskätt 21. sajandi algusest alates välja kujunenud sõltumatu kunstiliikumise ja -stiili kohta Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Hüperrealismi tunnused Võrreldes fotorealismiga koondab hüperrealistlik stiil oma rõhku enam detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Selle asemel kasutatakse täiendavaid ning tihti vaevumärgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida tegelikult ei ole olemas või ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid,
sajandi algusest alates välja kujunenud sõltumatu kunstiliikumise ja -stiili kohta Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Teemaderingi kuuluvad portreed, kujutav kunst, natüürmordid, maastikud, linnavaated ja lugu jutustavad stseenid. Hilisem hüperrealistlik stiil on fotorealismiga võrreldes täpsem ning seda rõhuga ühiskondlikel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel. Võrreldes fotorealismiga koondab hüperrealistlik stiil oma rõhku enam detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused või kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Selle asemel kasutatakse täiendavaid ning tihti vaevumärgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida tegelikult ei ole olemas või ei ole võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke,
,,Legendaarne",4.sümf ,,Lüüriline"), eesti esimene mütoloogilisel ainetikul põhinev lavateos-ballett ,,Kratt" , ooper-,,Barbara von Tisenhusen", ,,Reigi õpetaja", kammermuusika(klaverilie, viiulile, flöödile), soosolaulud, ,,Reekviem langenud sõdurile"-metsosopranile, meeskoorile,orelile,löökpillidele,trompetile. Pärast tema surma alustas Neeme Järvi tema sümf teoste plaadistamist. 22. EESTI ESIMENE BALLETT: E.Tubin ,,Kratt", esietendus 1943 Vanemuises, mütoloogilisele ainestikule tuginev(kratt-ül oma peremehele varandust kokku tassida, kes on lepingu sõlminud vanakurja endaga, müües oma hinge, vanarahvas mõistab hukka rahaahnuse ja saamahimu ja on nõus müüma südametunnistuse ja au), rajatud rahvamuusikale(30 rahvaviisi) 23. V.TORMIS: M.Saare ja C.Kreegi traditsioonide jätkaja rahvaviiside seadmisel.folkloorsed tsüklid-,,Eesti kalendrilaulud"(kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud:
Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat.Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Ta suutis poeetilise tunnetuse anda kõige igapäevasemale ainestikule, J. Liiv luuletas tavalistest elunähtustest, ei otsinud loodusest erakordselt ilusaid või võimsaid objekte, nagu see oli omane romantikutele. Tema loodusluules on kirjaniku lähema ja kaugemakoduümbruse tüüpilisemad maastikudetailid. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Ta on loonud luuletusi kõigist aastaaegadest. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja
nähtuse äärmusi selgesti eristada. Autori loomingulises tegevuses panevad end maksma mitu tungi: autor tahab midagi südamelt ära ütelda, autor võib-olla tahab seda ühiskondlikult kuidagi rakendada ja autor peab lõpuks teadlikult või alateadlikult silmas pidma lugeja huvi äratamist. Just selle viimase eesmärgiga on tarvis sündmustikku muuta pinevamaks, tuua üllatusi, hoolitseda efektsete kohtade eest. Ei ole küllalt sellest, et autor keskendub üksnes valitud ainestikule ja pingutab seda võimalikult täiuslikumal kujul väljendama, vaid ta peab piiluma ka lugejat. Tal on tarvitada rida sabloonilisi võtteid, mis on teinekord üle 300 a. vanad, aga ta peab hoolitsema ka uudse eest, sest efekt ja üllatus tuleb peamiselt nende viimaste kaudu. Ja siin on tarvis plaanitseda, leiutada. Tihtipeale seda uut ehitusvõtet ta peab alustama kuidagi külgepookivalt, juhuslikult, otsitult, kuid siis see sulab muusse, hakkab mõju
1920. aastatel jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit" (1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees" (1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel.
a päris esimene, Zelteri asutatud eksklusiivne Liedertafel). Meenutagem, et Bachi Matteuse-passiooni kandis 1829. aastal Berliinis 20-aastase Mendelssohni dirigeerimisel ette just see lauluakadeemia (ja oma kaunis klassitsistlikus stiilis saalis, mitte kirikus). (Mõistagi ei olnud piirid lauluakadeemia ja teiste kooriühenduste vahel eriti range, ja haritud seltskonda oli kõikides ühendustes.) Nii ilmalik kui ka vaimulik oratoorium oli 19. sajandil kontserdimuusika, aga vastavalt ainestikule (kas ilmalik või vaimulik) võis esineda stiilierinevusi. Näit Mendelssohni ,,Pauluses" (1836) on kasutatud koraale. (Mõned tollased kriitikud panid pahaks, et kontserdisaalis kõlavad koraalid!) Siinjuures meenutagem seda, et 19. sajandil oli haritud kiht veendunud, et religiooni põhiolemust on võimalik edasi anda kunstis ja et üheks kogu sajandit iseloomustavaks ideeks ongi kunstireligioon. Kontserdisaal oli nagu kirik ja publik nagu kogudus, seda ka instrumentaalteoste (sümfooniad!)
,,Tuulte Põõris" näidendite võistluse võitja. Kitzbergi näiendite tipp 1912 ,,Libahunt" klassikaline draama. Tegevus toimus 18- saj Eestis. Päris orjuse mõttelaad. Teine tipp teos oli ,,Kauka Jumal"(1912) lavale 1915. ,,Libahunt" Osades: Tammaru peremees ja perenaine Nende poeg Margus Nende kasutütred Tiina ja Mari Sulased Jaanus ja Märt See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma
" Libahunt " kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest. Osades: Tammaru peremees ja perenaine, poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, Jaanus ja Märt See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud ''nõia'' tütar ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma
annaabi.ee 
