Korrastamine sõltub kogude omaniku olemusest ja vajadusest kogusid kasutada. Sellest tulenevalt on juhendi sihtgrupiks: Kogumisel orienteeritud institutsioonid nagu muuseumid, raamatukogud, arhiivid, kus üldised sisemised korrastamisprintsiibid juba kehtivad Ühingud ja eraisikud, kelle tegevuse tulemusena on kogud tekkinud ja kes soovivad algteadmisi nende korrastamiseks Hindamine pikaajaliseks säilitamiseks Üldkehtivad seisukohad a/v aineses sisalduva informatsiooni hindamisel: Sündmuste kroonika, ühiskonna arengut jäädvustav info ( ajalugu, teadus, kultuur, majandus, haridus, etnograafia jne) ; Inimesed (teadlased, kirjanikud, kunstnikud, poliitikud jt); Kohad, nende areng ja muutumine (linna- ja loodusvaated, arhitektuur jm); Ühiskonna mõttelaadi peegeldanud ja mõjutanud meedia (seriaalid, dokumentalistika, helilooming jne). Hävitamise kriteeriumid
Kogu pronksi- ja rauaaja keraamika on valmistatud käsitsi, ilma ketra kasutamata. Pinnatöötlusviisidena olid vaadeldava ajajärgu jämekeraamikas levinud tasandamine, riipimine ja tekstiilivajutused, kusjuures küllalt tihti kasutati ühe ja sama nõu valmistamisel kahte või isegi kõike kolme varianti korraga. Savinõude ornament on küllaltki mitmekesine, vastavalt ornamendi eripärale jagatakse keraamikastiilid nöör- ja kammkeraamikaks. Muudest käsitööaladest on arheoloogilises aineses paremini esindatud puutöö ja luuesemete valmistamine. Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates. Matmiskombed
esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe. Vanemasse pronksiaega kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises aineses taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja
Juuksemood sotsiaalse näitajana Eesti muistses talupojakultuuris ning agraarühiskonnas kandsid tüdrukud pikki juukseid, abielludes lõigati naistel juuksed ära või kandsid nad neid punutult kuklas: juuksed olid naise sotsiaalse staatuse sümbol. Samuti arvati olevat kehakarvadel, k.a. juustel, maagiline jõud. Juuste maagiline jõud ning vägi avaldus rohketes tabudes, keeldudes ja vanarahva ütlemistes, mis on tänaseni meie folkloristilises aineses talletunud. Allpool mõned näited: Naiste rahvaste juuksid lõigatud lammaste raudega ja kui juuksed lõigatud saanud siis korjatud maha lõigatud tükid üles ja pandud vassakuma jala kinga sisse ja viidud lammaste lauta sõnnikusse seepärast etLilli Reismani ristiema hästi head juuksed kasvaks. Vana rahvas arvas et inimestel üles tõusmise ajal kõik asjad käes pidit olema. Kui juuksed ära tulid peast need topsid nad seina prao vahele et neid kätte saada kui taga noutakse [nõutakse]
Pidula linnused Loode-Saaremaal). Üks funktsioon ei välista siiski teist ning kindlustatud kultuskohta võidi koguneda ka vaenlase kallaletungi korral. 7 Päälda ja Mustla ringvall-linnuste kohta vt lisaks http://www.ai.ee/?pid=167, 10-11. Eelrooma rauaaegsed väikeste tarandikega kalmed (A) ja varased tarandkalmed (B) Eestis KULTUURIAREAALID EESTIS Alates pronksiajast avaldub arheoloogilises aineses selgelt Eesti jagunemine kaheks põhiliseks kultuuriareaaliks: Ranniku- ja Sise-Eestiks. Areaale eraldava mõttelise joone võiks tõmmata Eesti kirdeosast Edela-Eestisse. Mõistagi leidub nendes areaalides veel omakorda alajaotusi, omavahelisi sarnasusi ja üleminekuvorme. Üsna silmatorkavad erinevused kultuuriareaalides pole jälgitavad mitte üksnes arheoloogilises aineses, vaid ka etnograafilises, lingvistilises ning isegi antropoloogilises materjalis
1950. aastatel olid populaarsed näiteks nn. sõnaraamatutüüpi mehised naljad, mida kirjutasid soome sõdurid oma vihikutesse. 1970.-1980. aastatel soome koolitüdrukute hulgas levinud salmid ja ennustamismängud said populaarseteks ka eesti tüdrukute seas. Rahvusvaheliselt on levinud kriipsudega ennustamismäng, ingliskeelsed salmid armastusest, armastusvalemid. Eestis elavate vene koolitüdrukute salmikutes leiduv sarnaneb eesti salmikute ainesega. Vene salmikute aineses puudub rikkalik vanem naljatraditsioon, mis on tavaline eesti kaustikutes.( Kalmre 1999:109) Eesti koolitüdrukud nimetavad oma kaustikuid oraakliteks (ennustuskaustik), aga ka salakaustikeks. Teismeliste tüdrukute jaoks on see mitmekülgsete funktsioonidega kirjaliku pärimuse vorm. Need kaustikud koosnevad ennustustest, tõlgendustest, naljanditest, albumisalmidest, romantilistest juttudest, populaarsest teabest. Taoline liigiline koostis hakkas kujunema eelmise sajandi lõpus
1940. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lühikesed meloodiad ja temaatiline lakoonilisus, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse. Heliloojad: Igor Stravinski, Jean Cocteau, Erik Satie, Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc. Avangardism Stiili ja vormi puudutav mäss, kunsti institutsiooni kõrvaleheitmine. Uuenduslikkus aineses, vahendis, tehnikas, stiilis või suhtes kontekstiga. Aktsepteeritud kunsti normide 'paigast lükkamine' revolutsiooniliste, kultuuriliste või poliitiliste implikatsioonide kaudu. 19. saj. Lõpul ja 21 saj. Alguses ilmnenud mõtteviis, mis taotleb kunstis tavaks olnud väljendusvahendite eiramist ja eelkõige nn. Arengu eelväes olemist. Lähtub romantismi esteetikast. Avangardismi vaimus loodud teoseid on mõnikord nimetatud avangardistlikeks, kuid enamasti ikka modernistlikeks.
S endale oli vastukaaluks miimidele ja atellaanidele klassikalise tragöödia nõudmised. Apuleius, ,,Kuldne eesel": isel tegelasi, kirj tegevustikku, mõtesta teose sõnum 2. sajandi anekamaid kirjanikke Apuleius, Rooma kirjanik ja filosoof, 124-84 p.kr, Põhja-Aafrikast. Teos ,,Metamorfoosid, Kuldne eesel" räägib tuntud legendust. Luciuse nimeline noormees, tahab saada linnuks, aga saab eesliks. Oluline, et originaalsus ei seisne aineses, vaid kuidas ta seda räägib. Ladus väärikas stiil, proosa meenutab tänapäeva kirjandust. Kasutab muinasjutu elemente. Süzee punktid tuttavad. Peetakse romaaniks, aga tegu tegelt romaani eelkäijaga. Mitmes eriloost kokku põimitud. Metoodikalt sarnaneb Dekameroniga. Kui Dekameron annab ülevaate 14.saj Itaaliast siis Apu eesel ainestikult oma ajastu dokument. Kehvas seisus lihtinimene, orjade halvad tingimused, rikaste omavoli, ülevad teemad vahelduvad satiiriliste olukirjeldustega
Vaimulaadi seadus. "KÕIK ON VAIM". KÕIK on olemuslik reaalsus, mis on aluseks kõikidele välistele ilmingutele, mida me empiiriliselt tunnetame. Materiaalne universum, ilming, aines, energia ja kõik see on nähtav meie materiaalsetele aistingitule. Vaim on defineerimatu, tundmatu ja universaalne, lõpmatult elav. Antud seadus seletab energia, võimsuse ja ainese tõelist olemust. Universum on vaimne olemuselt ja vaimne muutus on kunst, mille käigus muudetakse universumi seadusi nii aineses, jõuliinis kui ka teadvuses. Mateeria aatom, jõu ühik, inimese teadvus ja peaingel on üks mõõde ühes kaalus ja põhiolemuselt ükssama. Erinevus on ainult astme tähtsuses ja vibratsiooni astmes. Kõik on KÕIGE looming ja eksisteerivad koos Lõpmatu Teadvusega ainult. 58. Imede seadus. See seadus on kättesaadav kõigile, kes teab, et loome tuumaks on valgus. Meister on võimeline oma jumalikku tarkust valguse ilmnemisest nähtavaks projekteerima kõikjaleulatuvatele valguse
seaduspärase leviku, tuvastades üheselt õigusjärgse omaniku, ostja või volitatud kasutaja. Erirakenduste ehk niinimetatud "ämblike" (ingl "spiders") süsteem võimaldab otsida ja jälitada kaitstavat ainest, mis on kultuuriüksuse veebisaidilt alla laaditud vajaliku loata. Vesimärgi lisamine ei tohiks siiski halvendada andmete kvaliteeti ehk teisisõnu see ei tohiks põhjustada nähtavaid muudatusi algupärases aineses. Vt ka MINERVA intellektuaalomandi õiguste töörühm 1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine Kultuuriüksused peavad olema Internetis avaldatava materjali pikaajalise säilitamise heade tavade ja normide levitamisel esirinnas, et tagada informatsiooni ja tänapäeva pärandi säilimine tulevikus. Kõikides valdkondades on Internet praegu peamine informatsiooni levitamise, töötlemise, otsimise ja säilitamise kanal. Kui pikaajalise säilitamise kavasid ei rakendata,
annaabi.ee 
