kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed- vanade inimeste portreed, kus näeolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. ,,Dr. Tulpi antoomia" ,,õine vahtkond"
Eelistatud zanrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: 26 Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669). Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. On ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed vanade inimeste portreed, kus näolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. Peale surma oli Rembrandt mitu sajandit unustuses. "Dr. Tulpi anatoomia"
Omane rahutu maalimislaad, jõuline pintslilöök, kõik lehvib-voogab. Ametlik kunst oli vaenulik ta vastu. Tuntuim töö ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" (kujutab Prantsusmaa 1830. aasta Juulirevolutsiooni, kui kuningas Charles X asemele tuli Louis-Philippe). Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist paatost. Vabadust kehastab naine, kes hoiab käes prantsuse rahvuslippu Delacroix viibis mõnda aega ka Põhja-Aafrikas, kujutas sealset eluolu, lõvijahti, araablasi. Aafrika-ainelistes töödes on eriti tugevad kontrastid, puhtad värvid, punase- rohelise koosmõju. Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Romantikud püüavad tabada looduses lihtsust, intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli * Camille Corot /koroo/. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda
Muusiak tugineb Catulluse, Sappho ja Kreeka tragöödiameistri Euripidese värssidele. Kuigi "Carmina burana", "Catulli carmina" ja "Aphrodite triumf" olid heliloojal mõeldud kantaadi ja balleti kombinatsioonina, esitatakse neid täanpäeval tavaliselt ilma lavalise liikumiseta. Ooperid moodustavad Orffi teoste teise suurema rühma. Ooperites "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943) lähtub ta saksa laulumängu tradistioonist. Kolmes lavateoses, Sophoklese-ainelistes ooperites "Antigone" (1949), "Türann Oidipus" (1959) ja "Prometheuses" (1967), püüdis Orff taaselustada antiiktragöödiat: kujundas analoogselt dialooge, kõnetekste ja kooristseene.
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks.
, " Tata valab vesi", aga pärast: " Mina mängin", " Mina lähen jalutama". Isiklikute tegevuste mõistmine on iseseisvuse uue plaksatuse aluseks ja valmistab järgmise murdeperioodi ette 3 aasta kriis. 1.3. Mängutegevus Sellel perioodil aineline-manipuleeriline tegevus muutub juhtivaks. Laps ei mängi, vaid manipuleerib esemetega, sealhulgas ja mänguasjadega, keskendudes nendega tegevustele. Aga vaatamata sellele, varase vanuse lõpus mäng oma esialgsetes (ainelistes) vormides ikkagi tekib. See on nii nimetatud lavastaja mäng, kus lapsega kasutatud esemetele antakse mängutähendus. Näiteks, õrisemisega veatud laua peal mänguklots muutub lapse silmis autoks. Sellised mängud on lühiajalised ja tekivad episoodiliselt, nendele on iseloomulik sündmustiku primitiivsus ja tehtud tegevuste üksluisus. Aga järgmisel vanuseetappil nemad muutuvad süzee-rollimängude üheks allikaks. Sellise mängu arenguks on tähtis
ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale. Efektiivsuse seadused: Tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Aja tegur tootmises: Lühiajaline periood- on see, kus kõikide tootmistegurite hulk ei saa muutuda. Pikaajaline periood- on piisavalt pikk selleks, et kõikide tootmistegurite hulk võiks muutuda. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda tootlikkuse kolm erijuhtu- püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus. Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. (See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm).
OMAHIND SÕLTUB TEHNOLOOGIA VALIKUST JA SISENDITE HINDADEST. Sotsiaalne ja keskkonna efektiivsus Sotsiaalset efektiivsust ei saa otseselt mõõta väärtussuhetes, vaid on kaudselt leitav (vaba aeg, tootmisvahendite kasutamise mugavus jne). Keskkonna efektiivsus kui kaudne näitaja peegeldab keskkonnale tekitatud minimaalset kahjumäära. 2.2. Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsese hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Tootlikkuse erijuhud Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda 3 erijuhtu: püsiv, kasvav, kahanev tootlikkus. (JOONIS) 1. Väheneva tootlikkuse seadus - Kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. 2. Muutuvate suhete seadus
nt Goethe, Tobler 2004). Loodusehuvi kõrval pöördus toonase haritlas- konna tähelepanu lihtsa inimese ja tema maailma poole. Humanistlikust ideaalist lähtuv mõttesuund tõi kaasa pärimusliku kultuuri uurimise mitmel pool Euroopas ning ootamatult sattusid vaatluse alla ka Euroopa servaaladel elavad ning selle ajani vähemalt kultuurilises mõttes küllalt- ki omaette olnud rahvakillud.1 Eestlase suhteid looduskeskkonnaga on oma maarahva-ainelistes kirjutistes puudutanud mitmed 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kirjamehed, nagu näiteks Otto Reinhold von Holtz, Otto Wilhelm Masing, Peter August Friedrich von Mannteuffel jt.2 Ka Kristjan Jaak Petersoni pastoraalides on aimatud püüdu edasi anda eestlaslikku loodustunnetust (Speek 2002). Eestlaste esimest rahvuslikku ärkamisaega 1860.–1880. aastail iseloo- mustavad baltisaksa kõrgkultuurist lähtuvate ja sellele vastanduvate eesti soost haritlaste identiteediotsingud
459 rav jutustamisanne, elav fabuleerimisvõme, osav dialoogiarendus ja elavate, meeldejä avate kujude loomise oskus. Ta pü uab kangelaste tegusid ja taotlusi psüholoogiliselt motiveerida, kujutada inimesi tõpäaselt, luua oma kindla individuaalsusega karaktereid. Kujude plastikas ja kirjelduste konkreetsuses võb tunda kunstniku silma ja kät. Seejuures tuleb kirjaniku loomingulises meetodis konstateerida arengut realismi suunas, mis on eriti ilmne tema kaasaja-ainelistes jutustustes. Bornhöe on oma loomingus väjapaistva oskusega käutanud keelelisi vahendeid, tema väjendusel on tugev individuaalsus, oma kunstiline erilaad (kuigi leidub kohati teatavat stiililist jäjekindlusetust, kus kirjanikul ei ole külalt õnestunud sulatada romantilisi, heroi-lis-traagilisi ja humoristlikke elemente üeks kunstiliseks tervikuks). Tema jutustustes näme pü udu võmalikule keelelisele tihedusele ja täsele