Kui siis olnuks olemas rahvuslipp, küllap ta oleks toa taga vardasse tõmmatud." ,,Vili on see jumal, mille pärast siin rühitakse, inimesi ja loomi piinatakse, kell kolm tööle tõustakse ja südaöösel voodisse heidetakse." ,,Niipea kui inimese kohta hakkab üht-teist selguma, tuleb uus sündmus, uus ajakeeris, mis näitab teda hoopis teises, eelmisega risti käivas valguses." ,,Nad on elanud selles talus nagu vabahärrad, nagu maa vangid, ja selles ongi nende mälestus." ,,Aiastel on naised alati meeste varju jäänud, lambaid püganud, ube kõdritsenud ja vaikselt hingusele läinud." ,,Ka viljamoolok nõuab ohvreid, lähemalt ja kaugemalt on alatasa kuulda, kuidas üks või teine allalaskja huugavasse trumlisse kukkunud ja masin õlesasi seas õnnetute püksiharusid või pintsakukäiseid välja sülitanud. Ta ei pea midagi eneses nagu meri, vaid jahvatab kõik ühesuguse ägedusega sasiks."
endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma) Nende omavahelised suhted: Jüri ei saanud oma perega väga hästi läbi, tundus nagu ta oleks kõigi peale kade. Näiteks ta vihastas vanema venna peale, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab. Ning isaga tekkis tal ka rüselus, kui ta rääkis, et ta tahab karjatüdrukut Roosit endale naiseks võtta. Taavet armastas Roosit, kuid mitte üleliia
loob sobiva miljöö. Lisaks meeldib mulle, et autor kujutab sündmustikku justkui pealtvaatajana, kes ühtaegu teab, mis inimestest edasi saab, kuid samas ei tea ka. Näiteks ütleb ta paar korda peatükkide lõpus, et mõnda tegelast ei näe me enam kunagi, kuid samas ei ütle, miks. Ta kujutab külainimeste elu igas peatükis umbes samal ajal ning eestlaste jaoks olulises pöördepunktis ja seob kõik selle ka väiksemale, isiklikule tasandile. Nii kirjeldab ta, kuidas rehepeksu ajal juhtub Aiastel alati midagi erilist, kuid samas iseloomustab Aiastel juhtunut ümbritsenud asjaolud praegust olukorda eestlaste jaoks üldiselt. Näiteks on talumehed aurukatla ümber kord vabad, kord sõja ajal ja kord võõra võimu all. Aurukatelt sümboliseerides näitab ta, kuidas aeg kõike muudab ja kuidas miski sellest puutumata ei jää. Üldjoontes annab teos väga hea pildi eestlaste elust teatud ajahetkeil ning loob neist õiglase ja otsekohese pildi, olles samas kergesti loetav ja kaasahaarav.
Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tuleb enampakkumine, sellepärast, et ta rumala peaga venna(Kaareli) rahahädas sõpru aitas ja vekslile alla kirjutas, nüüd oli ise rahadega jännis.(Käo Paul ja Taavet aasivad üksteist kogu aeg...Paul tõsisemalt ja Taavet naljaga pooleks vastab. Paul arvab, et Taavet liiga uhke olemisega.) Taavet lasi sulasel kodus katust hakata maha võtma, et see asendada uue plekkkatusega. Aurukatelt oodati Aiastele. See jäi savisse kinni ja Käo Paul lükkas selle sealt välja(et eputada oma jõuga)
pärast tapsid perepojad Jüri ja Taavet ka ühe oina. Jüri otsustas talust lahkuda pidev töö "ei millegi" nimel oli teda ära väsitanud. Isa lubas talu poja nimele kirjutada. Kohaselt sõideti talu poja nimele kirjutama (katkend raamatust, lk 30) Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus on toimunud põlvkondade vahetus. Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema nooramale vennale Taavetile ja Roosile. Aiastel pidi tulema enampakkumine. Taavet sai kokku Pauliga, kes hakkas halvustama laastukatuseid. Koju jõudes käskis Taavet sulasel laastukatuse maha võtta ja läks ise otsima mehi, kes aitaksid plekkkatust peale panna. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Teine tants Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli kuivemasse kohta nihutada. Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja rehepeks või alata. Puhkepausil sai sulane Eedi loa õhtul salaja
Roosit perenaisena. Tüdruk on küll virk ja hakkaja, kuid mis see loeb, ta on paljas kui aialatt. Eesneri poeg 6a; rebase- ja mägraurud; tuleb aeg, kus teda hakkavad huvitama inimeste eluasemed, ta püüab sinna uut elu pookida, nagu oskab; Nad on elanud selles talus nagu vabahärrad, nagu maa vangid, ja selles ongi nende mälestus. - TEINE TANTS Taavet on juba aastaid Aiaste peremees. Isa on kuus aastat surnud (Otepää surnuaed). Aiastel pole enam endist meelekindlust, tõsidust ja karskust, arvavad mõned. Taavet käis sõjas riiki teenimas. Juba poisikesest saati jättis Taavet külarahvale kerglase mulje tal logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab, arvatakse. Perenaiseks on Soola Leenu tütar Käo saunast Roosi (kiitsakas puupaljas plika). Ennatliku naisevõtu pärast eelkõige peetakse Taavetit kerglaslikuks. Roosi on käredam, nõudlikum. Asjalik, kuid sellegi poolest pole aktsepteeritav, et sohilapsest sai perenaine
Jürile sõjaväekutse. Jüri läks sõtta ja teda ei nähtud enam kunagi. Teine tants: Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Aastaid oli Aiaste talu peremees Taavet. Ta käis seltsimajas koosolekutel ning oli palju vabameelsem talu asjades kui seda oli olnud ta isa Mats. Taavet on abielus Soola Roosiga, kes täidab talus perenaise rolli. Talus on asjad halvasti, kohtutäitur käis varandust arestimas ( lambakari, püss, põllutööinventar) ning Aiastel tuleb enampakkumine. Taaveti Ja Köo Pauli vahel käis võitlus, et kumba talu on parem. ( Nt: Paul ostis enampakkumisel olevad asjad ära ja siis ütles Taavetile, et ta võib need endale jätta, et ta aitas peremeest. Andis märku, et tema olukord on parem kui naabrimehe oma). Taavet lasi sulasel laastukatuse maha võtta ja plekkkatuse peale lüüa. Talus algas uus rehepeksu aeg. Seekord juhtub aga õnnetus. Eedi kukkus trumlisse. Kolmas tants: Küla on töökätest tühjaks jäänud
Tal on kahju, et poeg Edgar ei jätka Aniluikede sugu, et tal pole ühtegi järglast. · Kolhoosi oinas ründab Taavetit ning mees vihastub niivõrd, et käsib Miilil valida, kas tallu jääb alles tema või oinas. · Eesneri Eedi on vahetanud ametit, temast on saanud elukindlustaja, Arvo Saaremäe on kombainer. · Vana aurukatla ümber lõpeb viimane tants, mil oinas ründab äkitselt Eesneri Eedit. Alati on Aiastel juhtunud midagi aurukatla lähedal, nii juhtub ka see kord.....
Roosiga abiellunud. Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas
Samuti anti Jürile sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Taavet oli nüüd Aiaste peremees, sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas
Neljas tants Nüüdseks on läbi ka teine suur sõda. Valitseb nõukogude võim on moodustatud koloosid. Ei ole enam peremehi ei sulaseid. Kõik inimesed peaksid olema võrdsed. Aga maa on inimestest pooltühi. Vanad taluperemehed on saadetud kaugele Siberisse asumisele, enamik nooremaid mehi kaotanud elu sõjatandril. Jäänud on naised, vanurid ja verinoored kellel puudub õige töökogemus. On taas Sügis ja vanale Aiaste taluõuele veetakse aurukatel. Puudub nüüdseks Aiastel peremees. Taavet on saadetud Siberisse. Majapidamise üle vaatab endine Virtin Milli. Talu hooned kuuluvad nüüdseks juba kolhoosile. Arvo tunneb end selles ametis väga ebakindlalt. Kõik tööd põldudel on jäänud hilja peale. Inimesed ei ole enam täie hingega tööde juures kuna arvavad, et vaene kolhoos ei suuda neile tehtud töö eest palka maksta. Aurukatlaga saabub ka vana masinist Lusiksepp. Ta pahandab Arvoga, et viimane pole mõelnud katla jaoks puidki muretseda. Arvo
Muuseas sai Jüri ka kutse sõjaväkke minekuks. 2 Nüüdseks olid ajad muutunud. Jüri oli sõjaväkke läinud ja seal surma saanud ning Poolas maetud. Ka isa ning ema olid siit ilmast lahkunud ja Otepääle sängitatud. Aiaste peremeheks sai seega Taavet, perenaiseks oli saanud Roosi. Taavet ei põdenud asjade pärast nii palju ning võttis kõike talus toimuvat rahulikumalt, kui teine vend Mats. Restorani seinalt, mis asus alevis, luges Taavet teadet, et Aiastel läheb enampakkumiseks. Taavet ja Käo Paul olid mehed, kes üksteise üle pidevalt nalja heitsid Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga ja Taavetit Kaval-Antsuga. Ühel hetkel läks Taavet linna Karlile, kellel ülikool pooleli jäi, külla. Vend viis ta kuskile veidrasse korterisse, kus ka neide oli. Üks neist tegi talle ka ettepaneku, et minna restorani. Seal lähenesid neile kaks meessoost isikut, kes väidetavalt pidid Karli koolivennad olema ja neil oli raha vaja
annaabi.ee 
