¨ 1. Ariprotsesside funktsionaalsuse optimeerimine 2. ¨ariprotsesside kulude optimeerimine ¨ muudatuste juhitavus 3. Ari 4. Oskustega ja motiveeritud personali loomine ja t¨aiustamine ˜ • Oppimist ja kasvu puudutavad eesm¨argid 1. Oskustega ja motiveeritud inimesed 2. Toote ja a¨ri innovatsiooni kultuuri loomine - Moeateljee ”ANADI” eesm¨ark on unikaalse, harmoonilise ja kvaliteetse toodete loomine l¨ahtudes isiku soovist ja iseloomust. – On valmis ellu viia klientide loominguliseid ideid – V¨aljendada riietes kleindi individuaalsust – Originaalsete ideede pakkumine klientidele riiete o˜mblemises ja parandamises. 1.3 PROTSESSIDE LOETELU I. Teenuse ja/v˜oi tootmisega seotud protsessid on: • Kontakti loomine 3 • N˜ouanne andmine • Vastuv˜otule registreerimine • Konsulteerimine
lef f,2 = 6, 20 - - = 5, 90m (49) 2 2 Muutuva ja alalise koormuse suhe: qd 33, 5 = = 4, 43 (50) gd 7, 56 Dimensioneerin armatuur l¨ ahtudes j¨argmistest arvutulikest paindemomentidest: Esimeses avas: 2 2 MSd,1 = 0, 091 · pd · lef f,1 = 0, 091 · 41, 1 · 6, 18 = 142, 84kN m (51) Vahetoel: 2 2 MSd,B = 0, 071 · pd · lef f,1 = 0, 071 · 41, 1 · 6, 18 = 111, 45kN m (52) Keskmises avas:
Orjakirjaga , , (scribes' style) sarnast kirja on leitud juba S~odivate Riikide rahadelt [ 84, lk.309], mis toetab vanakirjaga paralleelse tekke h¨upoteesi. 181 Shirakawa [ 94, lk.899900] seletab m¨arki kui kurjategijast orjade t¨atoveeringut, kirjakuju esimesed n¨aited on leitud juba 4.saj. e.m.a. K¨asitlus orjakirjast kui Qin ajal alamklassi tarvis lihtsustatud m¨arkidest, ei vasta ilmselt t~oele. L¨ahtudes Shirakawa seletusest, olen, erinevalt inglise keelsest `kirjutaja stiil' terminist, kasutanud eestikeelse vastena orjakirja. Orjakirja peetakse p¨o¨ordepunktiks vanakirja muutumisel t¨anap¨aevaseks [ 84, lk.307]. Orjakirja hiilgeaeg oli k¨ ull hiline Han, aga kirjakuju leiab dekoratiivkirjana rohket kasutust veel t¨anap¨ aevalgi. Orjakirja rohked n¨aidiseid on s¨ailinud kivi graveeringutena , samuti
6. dz /dx = dz /dy * dy /dx ehk {g[f(x)]}' = g'[f(x)]f'(x). 21. Ilmutamata funktsiooni diferentseerimine. Olgu vaatluse all funktsioon y = f(x), mis on antud ilmutamata kujul v~orrandiga F(x,y) = 0. Funktsiooni f ilmutamiseks tuleb lahendada v~orrand F(x,y) = 0 muutuja y suhtes. ~ Onneks saab ilmutamata kujul antud funktsiooni diferentseerida ka nii, et teda ei ole vaja eelnevalt ilmutada. Tuletise v~oib arvutada otseselt, l¨ahtudes funktsiooni m¨a¨aravast v~orrandist F(x,y) = 0. Sealjuures tuleb aga arvestada asjaolu, et k~oik y-it sisaldavad liikmed selles v~orrandis on liitfunktsioonid, mille sisemiseks funktsiooniks on y = f(x) Üksühese funktsiooni pöördfunktsiooni diferentseerimine (sõnastada ja tõestada vastav teoreem). Olgu u¨ksu¨hese funktsiooni y = f(x) p¨o¨ordfunktsioon x = g(y). Siis kehtib valem g'[f(x)] = 1/f'(x) . T~oestus. Funktsiooni f argument on x ja s~oltuv muutuja y. Seega f'(x) = dy /dx.
Punkti rist- ja po- laarkoordinaatide vahel on seosed: x = cos , y = sin , y = x2 + y 2 , tan = (x = 0). x Funktsiooni y = f (x) (x X) graafikut xy-tasandil k¨asitletakse kui punktihulka {(x, y) : x X y = f (x)} . Seda punktihulka saab m¨a¨arata ka polaarkoordinaatide abil, l¨ahtudes v~ orrandist sin = f ( cos ), mis seob kahte muutujat ja . Olgu nende v¨a¨artuste hulk, mille korral suurus on m¨a¨aratav v~ orrandist sin = f ( cos ). Tulemuseks saame funktsiooni = g () ( ) , joone y = f (x) esituse polaarkoordinaatides. Illustreerime eel¨oeldut diagrammi abil juhul kui x > 0 x = arctan(y/x)
6) Afiinset ruumi, mille vektoritel on defineeritud skalaarkorrutis, nimetatakse eu- kleidiliseks ruumiks. Seega on Rm eukleidiline ruum. Vektorite skalaarkorrutis rahuldab j¨argmist seost, mida nimetatakse Cauchy- Schwartzi (ehk Cauchy-Bunjakovski) v~orratuseks: |u · v| |u| |v| . (6.7) Antud v~orratus muutub v~orduseks, kui u ja v on samasuunalised. T~oepoolest, kui v = u ja > 0, siis l¨ahtudes skalaarkorrutise definitsioonist u · v = u · (u) = u1 u1 + u2 u2 + . . . + um um = (u21 + u22 + . . . + u2m ) = |u|2 = |u| |u| = (6.8) = |u| |u| = |u| |v|. Vektori ek = (0, . . . , 0, 1, 0, . . . , 0) suunalist nullpunkti l¨abivat sirget nimetatakse k-1 × xk - teljeks ruumis Rm ja vektorit ek xk - telje suunaliseks u
ja lim y = lim (2xx + x2 ) = 0, x0 x0 st pidevuseks tarvillik ja piisav tingimus on t¨aidetud, u ¨ksk~oik milline argu- mendi x R v¨a¨artus fikseerida. J¨arelikult on funktsioon y = x2 pidev kogu m¨a¨aramispiirkonnas. Teiseks kontrollime funktsiooni y = sin x pidevust. Siinusfunktsioon on samuti m¨aa¨ratud k~oikide reaalarvude hulgal. Fikseerime suvalise x R, l¨ahtudes sellest punktist anname argumendile muudu x ja leiame sellele vastava funktsiooni muudu x + x - x x + x + x y = sin(x + x) - sin x = 2 sin cos 2 2 x x = 2 sin cos x + 2 2 x Kui - < x < , siis | sin x| < |x|
LO ¨ 2 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 42 22 11 ✄ ✂指事 ✁Kaks horisontaalset kriipsu—annavad kokku number kahe. Luu- ja pronks- kirjas olid kriipsud veel u¨ he pikkused. 〔説文〕seletab m¨arki l¨ahtudes yin–yang いんよう えき 陰陽 ja 易 m˜otteviisist: kaks 二 on maa 地 arv 數, seletus on palju hilisem kui かいざん arvutuslikust s¨umbolist m¨ark. V˜oltsimiste 改竄 v¨altimiseks kasutatakse keerulise- mat esitust: 弐・貳. 6 異体字 異体字
u ¨ks¨uhene ning tal on olemas p¨o¨ordfunktsioon. Eksponentfunktsiooni y = ax p¨ o¨ordfunktsioon on logaritmfunktsioon x = loga y , kus a on logaritmi alus. Nii nagu eksponentfunktsiooni korral eeldame, et a > 0 ja a = 1. Vastavalt valemitele (1.2) kehtivad seosed loga [ax ] = x ja aloga y = y. Kuna p¨o¨ ordfunktsiooni v~otmisel m¨a¨aramispiirkond ja v¨a¨artuste hulk va- hetavad oma kohad, siis l¨ahtudes eksponentfunktsioonist (vt §1.3) n¨aeme, et funktsiooni y = loga x m¨a¨aramispiikond ja v¨a¨artuste hulk on vastavalt X = (0, ) ja Y = R. Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 erinev (joonised 1.6 ja 1.7). V~orreldes graafikuid joonistel 1.4 - 1.7 n¨aeme, et y = loga x graafik on y = ax graafiku peegeldus sirge y = x suhtes. Arkusfunktsioonid. Trigonomeetriliste funktsioonide p¨o¨ordfunktsioonid on nn. arkusfunktsioonid.
u ¨ks¨ uhene ning tal on olemas p¨o¨ordfunktsioon. Eksponentfunktsiooni y = ax p¨o¨ordfunktsioon on logaritmfunktsioon x = loga y , kus a on logaritmi alus. Nii nagu eksponentfunktsiooni korral eeldame, et a > 0 ja a = 1. Vastavalt valemitele (1.2) kehtivad seosed loga [ax ] = x ja aloga y = y. Kuna p¨o¨ordfunktsiooni v~otmisel m¨a¨aramispiirkond ja v¨a¨artuste hulk va- hetavad oma kohad, siis l¨ahtudes eksponentfunktsioonist (vt §1.3) n¨aeme, et funktsiooni y = loga x m¨a¨aramispiikond ja v¨a¨artuste hulk on vastavalt X = (0, ) ja Y = R. Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 erinev (joonised 1.6 ja 1.7). V~orreldes graafikuid joonistel 1.4 - 1.7 n¨aeme, et y = loga x graafik on y = ax graafiku peegeldus sirge y = x suhtes. Arkusfunktsioonid. Trigonomeetriliste funktsioonide p¨o¨ordfunktsioonid on nn. arkusfunktsioonid.
annaabi.ee 
