eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) Varud maailmas Metallurgia keskkonnaprobleemid Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Sulatamine Terasesulatus • Jaapan on üks suuremaid
Metalli tootmine on mitmeastmeline protsess, mis koosneb maagi tootmisest, tema ettevalmistamisest (rikastamine - osaline lisanditest puhastamine, särdamine - sulfiidsete maakide muutmine oksiidiks) sellele järgneb metalli tootmine ja selle lõplik puhastamine. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia tootmisel on omad keskkonnaprobleemid. Näiteks: Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid
Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja takistada näriliste ja putukate paljunemist. Kahjuks aga ei kao see igapäevane probleem vist kunagi. Põlevkivi kaevandamine tingib muutusi, millest osa on tehnoloogilisel, osa majanduslikel põhjustel vältimatud. Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine ladustatakse puistangutesse. Vanades "mägedes" on aegade jooksul ladustatud aherainet kokku 13 miljonit tonni. Eesti Põlevkivi töötavate ettevõtete aheraine puistangutes on kokku 138 miljonit tonni ainest. Tulenevalt tehnoloogiast alandatakse kaevandustes ja karjäärides põhjaveetase allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Vesi suunatakse peamiselt äravoolukraavide ja jõgede kaudu soome lahte. Nii kaotab eesti looduskaevanduse tõttuaastas üle 200 milj.m3. Välisõhu saaste on peamiselt Estonia ja Viru kaevanduste põlevkiviküttel
Eriti riigis nagu Eesti, kus tuumaenergeetika kasutuselevõtt oleks esmakordne. Olukorra parandamiseks oleks vajalik teha tevitustööd, mis tõstaks inimeste tolerantsust tuumaenergeetika suhtes. Kõikidel energiaallikatel on head ja halvad küljed. Paljud, kes eelistaksid põlevkivi kasutamise jätkamist Eestis, ei ole teadlikud selle traditsioonilise kütuse negatiivsetest omadustest. Põlevkivi saastab nii õhku, kui ka põhjavett ja tekitab hulgaliselt aherainet. Ka tuumaenergia puhul on kütusejääkidest vabanemine probleem, kuid selle tootmine on leebem atmosfäärile. Tuumaenergeetika suur miinus on töödeldud uraani hankimine. Eesti puhul oleks seda võimalik saada Venemaalt, mis aga muudaks Eesti energeetika idanaabritest sõltuvaks. Vaatamata sellele on tuumakütus palju energiaefektiivsem kui põlevkivi ning on seetõttu praktilisem. Kui uudse elektrijaama ehitamine Eestile üle jõu käib, on võimalik seda
· Vanametallist toodetakse 1/3 maailma alumiiniumist · Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on plii ja tsink, nende metallide tarbimisega seotud autotööstus (mis riigid on peamised plii ja tsingi tarbijad?) · Värviliste metallide maagid sisaldavad tavaliselt mitu metalli ( nn polümetallid), ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli Metallurgia keskkonnaprobleemid · Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud · Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks · Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist · Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti · Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid
MAAILMAKAUBANDUSES, OSALEMINE ENERGIA KAUDSELT (näit. Island, ERITI NAFTA JA KAUBANDUSES Norra sulatavad Al, mis on MAAGAASI PUHUL väga energiamahukas) TAASTUVENERGIA POSITIIVNE NEGATIIVNE UUENEV, EI LÕPE OTSA, EI KASUTAMINE SÕLTUB AMMENDU ASENDIST, LOODUS EI REOSTA LOODUST (ei teki LIKEST EELDUSTEST põlemisjääke, aherainet). TUULIKUD RIKUVAD ROHELINE ENERGIA MAASTIKU ÜLDILMET VEEHOIDLAD JÕGEDE POLE LISAKULUSID VOOLUREzIIMI SEOSES KÜTUSE VEOGA ENERGIAALLIKA HULK HIND EI SÕLTU MAA VÕIB KÕIKUDA PEAB ILMATURUST. PIKAS OLEMA KÕRVAL TEINE PERSPEKTIIVIS MADALAM ENERGIALIIK
nii taimedele, loomadele kui inimestele. Kukruse tehismäe süttimine 1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis ning tuli mööda hüljatud käike maa all edasi levis. Samas mäe külje all üle tee asunud elumajad mattusid paksu suitsupilve ning mööda maanteed sõitvatel autojuhtidel oli raskusi tee jälgimisega. Tuli vaibus alles aastaid hiljem. See kõik toimus sellepärast, et põlevkivi rikastamisel jäi järele suur hulk aherainet, milles esines kõrvuti lubjakiviga ka põlevkivi. Nii sattus omaaegsel käsitsirikastamisel suur hulk põlevkivi aherainemägedesse ehk terrikoonidesse. Need süttisid raudsulfiidi hapendumisel tekkivast kuumusest põlema ning reostasid õhku lehkavate utmisgaaside ja põhjavett toksiliste utmisvedelikega. Terrikoonidesisene põleng kulges aeglaselt, lubjakivi põles lubjaks, mis seejärel sademete ja õhuniiskuse mõjul aegamisi kustuma hakkas.
• Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. • Keskkonnaprobleemid: • Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud • Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks • Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti • Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid • Elukutsete esindajad, kellel on vaja teada metallide kohta: • autolukksepp • keevitaja • kullassepp • laevamehaanik • konstruktor
........... · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks
Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. Keskkonnaprobleemid: Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Elukutsete esindajad, kellel on vaja teada metallide kohta: autolukksepp keevitaja kullassepp laevamehaanik konstruktor
........... · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad
........... · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks
häirida linde, tekitavad häirivaid valgusefekte, rikuvad maastiku looduslikku üldilmet, vajavad kõrvale stabiilsemat lisaenergiaallikat. Tuumaenergia Poolt- ja vastuargumendid tuumaelektrijaama ehitamiseks Eestisse. Pooltargumendid: Eestis on energeetilisi ressursse vähe, samas energiavajadus suureneb. Põlevkivi on väikse kütteväärtusega ning kasutamisega kaasneb palju aherainet. Põlevkivi on taastumatu ja ammenduv energiavara. Põlevkivivarud asuvad lõuna suunas järjest sügavamal ning kaevandamine muutub kallimaks. Tagab energeetilise sõltumatuse ja energiajulgeoleku. Võimalus naabritele eksportida. Vastuargumendid: Avarii korral radioaktiivse saaste oht. Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja Eestis puuduvad selleks looduslikud eeldused.
. · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks
Näiteks firma Talter hakkab remontima Kiviõli ja Tallinna vahelist maanteed , kus vajatakse 40 tuhat tonni killustikku. Lisaks vajab killustikku ka Tallinn-Tartu maantee suurprojekt. 2008. aastal avatakse Estonias võimas killustikukompleks, kus on plaanis aastas tootma hakata 2 miljonit tonni killustikku. Lisaks sellele tahetakse tulevikus veel avada Narva karjääris ning Viru kaevanduses killustikukompleksid. Sellised plaanid meeldivad ka keskkonnaametnikele, sest kui aherainet suudetakse edukalt ära kasutada teedeks ja ehitusmaterjalideks, siis ei teki suuri kasutuid aherainemägesid. [] Lisaks tahetakse hakata vanasid kaevandusalasid täitma kivistuva täiteseguga põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjääkidest. Antud võimalus vähendaks maavara kadu tervikutes ja jäätmete hulka maapeal. Eesmärgiks oleks säilitada maapealsed objektid, garanteerida kaeveõõnte püsivus ja mäerõhu juhtimine. Kivistuva täidisega täitmise eelduseks on
........... Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad
radioaktiivse keemilise elemendi olemasolust uraanipigimaagis – raadium. [1] Keemikud aga soovisid, et nad ka valmistaksid raadiumi, sest kui pole olemas elementi ennast, ei saa mõõta tema aatomkaalu ning kui pole aatomkaalu, pole ka raadiumit. Töö, et saada kätte puhas raadium, oli aga töömahukas, aeganõudev ning kallis. Jällegi tuli leida ruum, milleks sai seekord Pierre’i töökohale kuuluv mahajäetud angaar. Kuna uraanipigimaak oli kallis, ostsid nad hoopis aherainet ning asusid tööle. Eraldamine oli ka füüsiliselt väga väsitav, proua Curie´l tuli pidevalt suures vannis keevat vedelikku segada ja tampida ning protsess kestis väga kaua. Nelja aastaga suutsid Marie ja Pierre saada raadiumi, mille aatomkaalu oli võimalik mõõta ja tulemuseks sai naine 225. [1, 3] Eduka uurimistöö kõrval oli nende endi elu aga raske. Raha oli vähe ning noorpaar kogus endale aina rohkem ja rohkem töökohustusi. Lisaks kõigele suri 1902. aastal Marie isa
Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja takistada näriliste ja putukate paljunemist. Kahjuks aga ei kao see igapäevane probleem vist kunagi.Põlevkivi kaevandamine tingib muutusi, millest osa on tehnoloogilisel, osa majanduslikel põhjustel vältimatud.Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine ladustatakse puistangutesse. Vanades "mägedes" on aegade jooksul ladustatud aherainet kokku 13 miljonit tonni.Eesti Põlevkivi töötavate ettevõtete aheraine puistangutes on kokku 138 miljonit tonni ainest.Tulenevalt tehnoloogiast alandatakse kaevandustes ja karjäärides põhjaveetase allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Vesi suunatakse peamiselt äravoolukraavide ja jõgede kaudu soome lahte. Nii kaotab eesti looduskaevanduse tõttuaastas üle 200 milj.m3.Välisõhu saaste on peamiselt Estonia ja Viru kaevanduste põlevkiviküttel olevate katlamajade heitgaasidest
Seda esineb maapõues 2,5-3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7-100 m sügavusel. Lääne-Viru ja Järva maakonnas paiknevad kihid aga sügavamal. Eesti põlevkivimaardla paikneb umbes 3000 km2 suurusel alal. Põlevkivi kaevandatakse nii maa-alustes kaevandustes kui ka karjäärides ehk avakaevandustes. Huvitav Põlevkivi põletamisel tekib rohkesti jääkprodukte ehk aherainet - tuhka ja poolkoksi. Näiteks lisandub Eestis aastas 5-7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi, millest kasutatakse edaspidi ära vaid väike osa (näiteks ehitusplokkide ja tsemendi valmistamiseks). Põlevkivi tootmisel on suur ka veekasutus, tonni põlevkivi kohta kulub 10-15 tonni vett. Sellise reostuse ja veereziimi muutmise tõttu on kaevanduspiirkonnas tugevasti kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põlevkivikihid on maapõues vaheldumisi lubjakivikihtidega
annaabi.ee 
