Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu. Käsper, seevastu, oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane.
Üks õhtu varastasid Ahas ja Käsper kuulipilduja. Ühel hommikul saadi teada, et saksa okupandid on lahkunud ja inglastest abivägi on sattunud teel Tallinnasse vene miini otsa. Arvati, et abi ei tule. Tüli käigus visati Käämer klassist välja ning lahkus ka Ahas, kuna Käämerilt ei palutud vabandust. Ühel hommikul, nähes, et tänavad on tühjad, läks Ahas rongijaama ning seal sai ta teada, et koolipoisid olid tule avanud. Jaama sisenesid punased, nendega koos Käämer, kes kutsus Ahast enesega kaasa. Natukese aja pärast Ahas põgenes rongijaamast koos ohvitseri ja ühe teise mehega ning alustasid matka Viljandi poole. Kui Ahas lõpuks üksi koju jõudis valdas teda igavus ja süütunne,et on vanematele tüliks ning läks isaga linna klassivendi külastama. Klassivendade juures otsustas ta sõpradega jääda ning Eesti iseseisvust kaitsta. Sellest hetkest alates ei saanud Ahas magama jääda, kuna mõtles sellele kas tegi õigesti, et valge väkke astus
Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul. Shakespeare Chopin 2. Käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4
sissetungid ära märgistanud.Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi. Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks. Ahas ei saanud sellest aru. Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmt ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata
Raamat „Nimed marmortahvlil“ põhinevat autori Albert Kivikase enda kogemustele Eesti Vabadussõja päevilt. Autori prototüübiks peetakse raamatu peakangelast Henn Ahast. Samuti on raamat hinnatud ka ajaloolaste seas, sest põhineb tõestisündinud sündmustele. Raamatu esimene osa käsitleb 1918 aasta lõpuks välja kujunenud meelsust Tartu kommertskooli õpilaste näitel. Osa neist hoiab kommunistide poole ja pooldab vaeste aitamist või teisi kõidavad iseseisvus ja rahvuslikud ideaalid. Peategelane Ahas on kui kahe tule vahel. Sõber Käämer on kommunist, Ahase vanem vend on Venemaal punaste poolel ja isagi ootab
Kahtlus on küll korraks sunnitud Ahase hingest taanduma, kuid Ahas pole oma seisukohas ikkagi veel kindel. Romaani teises osas võitlevad koolipoistest sõdurpoisid surmahirmuga. Alguses poisse vallanud patriootlik meeleolu ja sõjavaimustus kaob esimestes lahingutes. Poisid taganevad paanikas juba enne vaenlasega lahingukontakti asumist ning hirmu tuntakse isegi põllul nähtud sõnnikuhunnikutest, mis pimeduses tunduvad kui "punaste ahelikud". Surmahirm vaevab Ahast pidevalt ning esimestel nädalatel ei julge ta isegi öösiti uinuda kartes vastaste öist pealetungi.Iga järjekordne paaniline põgenemine lahingust tekitab poiste ja rühmaülema Käsperi vahel tõsise konflikti ning algab vastastikku süüdistuste pildumine. Lõpuks aitab surmahirmu vastu võidelda ainult häbitunne, mida jooksikud tunnevad oma rühma- ja rindekaaslaste ees. Romaani kolmandas osas surmahirm asendub vaikselt surmapõlgusega. Järjepanu tabab poisse
sõda tuleb venelaste ja eestlaste vahel. Õppis siiski eestimaal. 5. Ta läheb eestlaste poolele üle, kuna ta pidas seda ainuõigeks otsuseks. 6. Nad ei kartnud venelastele vastu hakata. Olid julged ja tugevad. ( Alguses kardsid. Ntx Ahas jooksis hirmust paari poisiga ära aga hiljem võitlesid julgelt) 7. Poiste esimene lahing oli Kärstna alla. Seal said poisid võidu. Kohlapuu sai haavata. Ei tahtnud teisi lasta, kui tema pihta lasti ja ta kivikesega näkku sai. Ahast seal lahingus ei olnud. 8. Kuperjanovi pataljon 2 üksus. 9. Rahvas oli väga vaene . Inimestel ei olnud raha. Olukord oli ka väga kehv. Väga paljudel ei olnud oma maid ning nad orjasid mõisas. Asju ei olnud üldse saada. 10.Enn Ahase pere oli väga vaene. 11.Paljud neist poistest said lahingus surma . Ahas sai õlga haaavata(kuulihaava). Surma said näiteks : Käsper, Magur, Miljam, Kohlapuu) . Ahas jätkas õpinguid. 12.Miks ei tulnud Ahase vend nii pikka aega Ahasele külla?
Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi. Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks. Ahas ei saanud sellest aru. Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk.
Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi. Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks. Ahas ei saanud sellest aru. Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk
Aastatel 2002-2007 töötas ta Ugala teatris, aga praegu on tema kodu teatriks Tallinna Linnateater. Teatrirolle on tal küllaga. Näiteks "Niskamäe kired" Antt, ,,Aarete saar" Jim Hawkins ja "Lõõmav pimedus" Carlos. Ta on ka mänginud teleseriaalides. Üks kuulsamaid on "Buratino tegutseb jälle" kus ta mängis peosalist, Buratinot. Veel on ta mänginud seriaalis ,,Õnne 13" Markot. Ta on ka mänginud filmis "Nimed marmortahvlil" üht peategelastest Henn Ahast. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatri näitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Karol Kuntsel Karol Kuntsel sündis 21. augustil 1979. aasatl Tallinnas. Ta lõpetas 1995. aastal Orissaare Gümnaasiumi põhikooli osa ja 1998. aastal Kuressaare Gümnaasiumi ning 2002. aastal Kõrgema Lavakunstikooli. Alates 2002. aastast on taUgala teatri näitleja.
lasksin = lasin lehtima, kaikuma jäetud, maetud, peljanud, hüljanud, osanud olevik, tingiv kõneviis, käskiva kõneviisi murdsin (murdma), lootsin (lootma) ainsuse 2. pööre NIMEDE KÄÄNAMINE EESTI NIMED VÕÕRNIMED Veski, Veski, Veskit; Kapp, Kapi, Kappi Kirjutatakse nagu emakeeles, reeglil on Ahas, Ahase, Ahast; Jõgi, Jõgile; Tume palju erandeid. Liiv Venezuela – Soome, Peeter I. Roht, Kask ? Võõrnime käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Käänata nii, nagu teeb seda nime kandja. Chopin, Chopini, Chopini, (mitte Chopinit) Ülakoma on parem mitte kasutada. Nimi on parem kirjutada nimetavas Kui võõrnime lõpus on nn tumm häälik
kõht kannatas tohutu nälga, samuti oli tal sees ka tugev kartus. Kuid siis saabus teada, inglased olid siiski jõudnud ning Tallinnlaste tuju läks paremaks. Igalpool oli kuulda suutükivägede kõmmutamist, mis tuli justkui aina lähemale ja lähemale. Paljud inimesed tahtsid linnast lahkuda, kuid saadi teada, et rongi ei tulegi. Ahasel soovitati koolimütsiga mitte ringi käia öösel toimunud mässude pärast. Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati
mõttes ainult sihtmärk ning ta keskendus sellele 100% ning tänu sellele suutis ta ka eneseüle kontrolli hoida. 23. Sõda muudab inimesi tapamasinateks, kes tapavad halastamatult kõike ning nende sihtmärgiks on ainult vaenlane ja selle hävitamine. 24. Ahas tundis ennast nagu ta oleks teises maailmas ja õigest maailmast ära lõigatud, see oli tingitud suurest ehmatusest. Lõpuks, kui ta taipas, et Käsper oli surnud hakkas ta valjuhäälega nutma ning Käsperit leinama. 25. Vaenlane lasi Ahast püssiga õlga, ning Ahas arvas alguses, et seda tegi Eestlane. 26. Ahas saabus Tartusse rongiga. Inimesed võtsid teda õnnelikult vastu ning ta viidi sõjaväe haiglasse, kus ootasid teda juba ees tuttavad klassiõed. Ahas oli küll õnnelik, kuid ta haav tegi ikka suurt valu. 27. Kui Ahas klassi astus leidis ta selle tühjana. Talle meenusid äkitselt kõik sündmused mida ta oli läbielanud selles klassis ning kuidas ta seal oma sõpradega õppis. Kõik asjad olid omal kohal ning paigas,
tal sees ka tugev kartus. Kuid siis saabus teada, inglased olid siiski jõudnud ning Tallinnlaste tuju läks paremaks. Igalpool oli kuulda suutükivägede kõmmutamist, mis tuli justkui aina lähemale ja lähemale. Paljud inimesed tahtsid linnast lahkuda, kuid saadi teada, et rongi ei tulegi. Ahasel soovitati koolimütsiga mitte ringi käia öösel toimunud mässude pärast. Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist
{39103}{39163}Mina olen teise rühma juht,|kes jäeti üksinda lahingusse. {39168}{39231}Mina ei jooksnud esimesena. {39252}{39348}Aga mina olen teise rühma vabatahtlik|ja ei salli, kui minu peale karjutakse. {39352}{39427}Siis ära plaga nagu jänes!|- Seda kuradi jänest sa veel kahetsed! {39431}{39458}Poisid, poisid! {39481}{39560}Käsper, kuula ometi,|mina jooksin esimesena. {39675}{39733}Ma ei tea isegi,|kuidas see juhtus. {39750}{39810}Mina panin alles peale Ahast. {39818}{39945}See oli viimane kord. Enne suren,|aga enam ma ei jookse. {40090}{40195}Ärge pange pahaks, vennad,|näete isegi, läksin endast välja. {40364}{40426}Kurat, see oli esimene jooks elus,|mille ma kinni panin! {40519}{40609}Kurat, ma lidusin nii,|et pekk pani üles-alla. {40830}{40911}Kurat, ilusa kruusi lõhkusid ära. {40985}{41047}Mehed, lähme nüüd pataljoni juurde. {41059}{41111}Lähme ühekaupa, nii ei märgatagi. {41115}{41191}Ütlesime, et eksisime ära
annaabi.ee 
