Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une...
parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist.
Kuidas püüelda rahulduse poole ilma rahule jäämata. Rahulduse saamise ja rahuldamatusega püütakse asedada midagi muud Laul ütleb, et lääne ühiskond ei vaja kangelaseks ja määrab mehe saatuseks keskpärasuse. Kodunt lahkumise motiiv, teelolek(Kerouac Teel) ohtlik on see kui sa jääd rahule ja jääd seisma. Veerev kivi ei kogu sammalt. Ruumiline ahistamine sinu vabadus on piiratud ehk ruum ,kus sa liikuda saad(inimese peas k.a) . Sellest aitas üle saada LSD Masinlik agressivsus ja enesedisipliin kui kaitse kehalise nõrkuse vastu. liikumine, intensiivus, sõda Marinetti(futurist) tahtis luua inimese ilma emotsioonide, armastuseta ehk inimest ilma inimlike omadusteta. ; Sõda on kaunis, sest sellest saab alguse inimkeha oodatud metaliseerumine. Futuristid ei olnud masinatega samastujad vaid nende kummardajad. Masina konseptsioon oli täiesti teistsugune kui meil 20 saj industriaalajastul. Kiideti masinate hügieeni.
Välja hakkab lööma julgus teistest erineda ja üle olla (Kivisalu 2011). "Eelteismeeast võib rääkida kui perioodist, mil kohandatakse latentsiea mudeleid, mil primaar- ja sekundaarprotsessi piirid muutuvad taas paindlikumaks ja mil ei kaitse ega kontroll funktsioneeri enam nagu latentsieas" (Mangs ja Martell 2000; ref. Schedin 1977 järgi). Eelteismeealisel lapsel võivad tekkida kohanemisraskused nii kodus kui ka koolis. Nad on rahutud, kergesti ärrituvad ning suureneb ka agressivsus. Lapsi ei huvita enam täiskasvanute arvamus, ta ihaldab uusi kontakte, aga tihtipeale võib see osutuda raskeks ja tagajärjeks võib olla üksik eelteismeeas laps. Laps muutub karmimaks, võtab osa näppamisest ja avaliku korra rikkumisest. Eelteismeealiste poiste ja tüdrukute psüühiline areng on erinev, kuid mõned sarnased jooned siiski on. Ühiste joonte hulka kuulub üliaktiivusus ning uudishimu
Motiiv- enesekaitse (ohu vältimine ja ohu eemaldamine), käitumised – võitlus/põgnemine, emotsioon – hirm,viha. Motiiv – haigus, terivs (mirkoobide või parasiitide vältimine, uute toidu hankimine), käitumised- toidu valik, emotsioon – vastikus,huvi. 2. Paljunemine : Motiiv – partneri leidmine, käitumised – seks, flirt, paaritusrituaalid, emotsioon – iha, armastus, kurbus. Motiiv – partneri hoidmine, käitumised – valvamine, agressivsus rivaalide suhtes, emotsioon – armukadedus, kiindmus. Motiiv – järeltulijate kaitsmine, käitumised – füüsiline hoolitsemine, õpetamine, emotsioon- kiindumus, kaastunne. 3. Grupisuhted : Motiiv – koostöö (vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine, võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine, käitumine- grupireeglite täitmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha.
See võib olla konflikti põhiküsimuseks ja vallandajaks, aga ka tulemuseks ja kaasnähteks. See, kuidas inimesed reageerivad õiglusetusele, on seotud nende isikupäraga. 3.6 Isiksuslikud probleemid Inimeste käitumine konfliktisituatsioonis on isikupärane. Inimesed on erinevad ja seepärast mängib suurt rolli inimese enda alateadvus arusaamine iseendast ja toimuvast. Konfliktis saavad oluliseks isiksuslikud probleemid nagu agressiivsus, eneseimetlus või sõltuvus. Agressivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja intensiivistavad oma käitumisega konflikti arengut ja laienemist. Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsisstlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhjuseks on vähene lugupidamine nende isiku vastu. Kuid inimese käitumine ei ole ratsionaalne, vaid on juhitud ennekõike alateadvusest
elutu objekti vastu (suunatud sellele, kes ei vasta). Naise vallutamine, omandamine. 70ndatest Roxy Music üks vähem kehalisi bände rokkmuusikas. Naine koosneb kogu välisest ilust. Kujunduslikud aksessuaarid. Arvestus 1. pikem küsimus, loogiline seletamine, 1. nietsche ideed seoses popkultuuriga, üleinimese konseptsioon jne. 2. afroameerika kultuuri tähendus lääne kultuuriruumis. primitiivsuse kategooria, 3. mässaja arhetüübi seos rahulduse konseptsiooniga 4. masinlik agressivsus ja enesedisipliin kui kaitse kehalise nõrkuse vastu. liikumine, intensiivus, sõda 5. eneseneutraliseerimine inimlikkusest loobumise strateegia (spinosa, küberneetika) 6. elutu armastuse mudel popkultuuris. lacan jt. viimased loengud. kellegi armudiskursus
Võõrutus: düsfooria/depressioon, väsimustunne, psühhomotoorne pidurdus või rahutus, iha stimuleeriva aine järele, söögiisu tõus, insomnia või hüpersomnia, veidrad või ebameeldivad unenäod. Hallutsinogeenid. LSD, Fentsüklidiin, Ecstasy. Intoksikatsioon. Ärevus- ja hirmutunne, illusioonid või hallutsinatsioonid, paranoia, meeleolu labiilsus, hüperaktiivsus, tahhükardia, nägemishäired. Äge intoksikatsioon lenduvatest lahustitest. Apaatne olek, agressivsus, meeleolu labiilsus, tähelepanu- ja mäluhäired, seismisraskused, lihasnõrkus. Psühhootilised häired Psühhootiliste häirete klassifitseerimine · F20 Skisofreenia · F21 Skisotüüpne häire* · F22 Püsivad luululised häired · F23 Äge mööduv psühhootiline episood · F24 Indutseeritud luululine häire* · F25 Skisoafektiivne häire Skisofreenia epidemioloogia(levik) ja etiopatogenees(teke ja kulg) Skisofreenia on kõige sagedasem psühhootiline häire
Neo pi-r test- Costa, McCrae- ülemaailmselt hetkel mõjukaim test- dimensionaalne lähenemine isiksusele. Viis mõõdet. Ekstraverstsu, introverstsus, emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalsus, avatus kogemusele, vaimu distsipliin (vastutustunne, kohusetunne). Igal ühel ka allskaala. Testis on enesekohased väited. BIG-5 isiksusekontseptsioon? Sotsiaalsus: *usaldamine *sõbralikkus *osavõtlikkus Meelekindlus: *asjalikkus *korralikkus *sihikindlus Täiendavaid isiksuse seadumusi ja omadusi: Agressivsus (a. Teooriad: instinkti- (Lorenz- kes võidab, see saab partneri, see tagab oma pesakonnale head tingimused, teised tõrjutakse välja, Freud), frustratsiooni-, sotsiaalse õppimise (agressiivseks õpitakse), anonüümsus (anonüümselt on parem ja kergem viia halbu tegusid korda) ja deindividuatsioon (nii on kergem, kui teed teisest inimesest mingi jätise staatuse, et ta pole enam inimene), ülerahvastatus (kui isiklikku territooriumi rünnatakse), tiheliolek.)
- unenägude analüüs - käitumismaneerid – mitteverbaalne suhtlemine. - sünnijärjekord ja vennad/õed – noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps. Esimesena sündinud laps - kõrge konformsus, kõrge ärevuse tase, sagedamini liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus
annaabi.ee 
