psühholoogiline saab kiita, kui on puhas) anaalne faas, 4 eluaasta falliline laps avastab suguorganite erogeense toime, kuni puberteedini latentne, kui midagi ei toimu, siis genitaalne suguorganite piirkond esikohal. Homoseksuaalsus tekib liiga tugeva emassekiindumisega. Väidab, et iga inimene sündides bi, siis muutub monoseksuaalseks. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" - libiido ja agressiivsustung juhivad, üks paneb looma teine hävitama. Inimese elueesmärk on alateadlikult surra ja inimene püüdleb algoleku poole tagasi. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria ,,Ego ja ID" ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6
enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud). Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3
enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud). Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3
anaalne faas (päraku piirkond füsioloogilne aspekt (laps tunneb rahulolu sittumisest kolmandal-neljandal aastal algab falliline faas (tunneb oma genitaalide vastu huvi, pärib suguelundite kohta, arstimängud) latentne faas (ükski kehapiirkond ei ole domineeriv) kuni puberteedini genitaalne faas puberteediiga (huvi vastassugupoole vastu Või toimuda ka regressioon stressi puhul varasemate faaside poole. Freudi meelest juhivad inimelu 2 tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Inimese elueesmärgiks on surm. Alateadlikult püüdleb ta surma poole. Freud kirjutab raamau ,,Tootem ja tabu". See on vastus Jungile, et ka temal on kultuuri ja religiooni valdkonnas , ühiskonnatasandil midagi öelda ja teooriaid välja pakkuda (nendes oli Jung tugev). Valiti välja tootem. See oli sümbol, mis sümboliseeris kukutatud isa (kelle vastu pojad mässasid). Sellega kaasnes alati tabu keeld teda tappa, ainult aastas korra saab seda looma tappa. Freudi
probleem ja nad hakkavad ideid välja käima- teiste ideid ei kritiseerita, nende ideid võib aga edasi arendada. 13. Motivatsioon. Uurib seda, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad. Faktorite kogum, mis paneb nii käituma v hoiab nii käitumisest. Kultuurilised, sotsiaalsed vajadused. Üksik põhjus- motiiv. Vanimaid teooriad on 1) instinktide (kaasasündinud käitumismudel) teooria. Freudi teooria- inimese panevad käituma 2 tungi sugutung ja surmatung (agressiivsustung- hävitav). Neid ei pooldata väga, kuna on kaasasündinud aga ka elu jooksul õpitud. 2) tunge taandavad teooriad. Organismi tasakaaluseisund- homöostaas. Kui see seisund ära võetakse, püüab organism sinna tagasi. Inimese panevad käituma teatud tungid ja inimene püüab neid taandada, kuid siia ei kuulu uudishimu v riskantne käitumine 3) ajendite teooria (nt sööd palju ja siis magustoitu peale, kuigi kõht tühi pole, see lihtsalt tõmbab)-
avalumist piiravate ja pidurdavate kontrollimehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja –tunne, hirm karistuse eest, süütunne. Instinktiteooriates eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Lorenzi teoorias esinevad siiski küsitavused: ürgkarjas oli jahimeeste ja korilaste kõrval ka sõdalaste tööjaotus, samuti on teada loomade „vennatappusid“ ja lastesöömist. Tekib hävitamis- ja agressiivsustung. Frustratsiooni-agressiooni teooria pärineb J.Dollardi ja N. Milleri „sulest“. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Tüüpilisek agressiooni vallandavaks sündmusteagelaks on järgmine: eesmärgipärase tegevuse teele ilmub ootamatu takistus, takistust tajutakse kellegi poolt ettekavatsetune, tekib järsk frustratsiooniseisund, vallandub agressiivne reaktsioon. Agressiivsuse sotsiaalse õppimise teooria
elutung & agressiivsus ehk surmatung. -) Raamat ilmus 1920. aastal ning enne seda oli just lõppenud esimene Maailmasõda ja sel ajal sõnastab ta ühe mõtte: ,,Inimese elu eesmärgiks on surm." ning selle seletab ta lahti nii, et kunagi on elu tekkinud eluta ainest mingitel kindlatel tingimustel ja ta usub, et see algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi saada. -) Seksuaal- ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas agressiivses teos võib olla jälg seksuaalsusest. Freudi ajal räägiti peamiselt seksuaaltungist, kuid pärast Freudi surma, on rohkem rääkima hakatud just agressiivsus tungist. -) Seksuaaltungi energia liibido; agressiivsustungil oma nime ei ole. * ,,Tootem ja tabu" sisuliselt vastus Jungile, et ka Freud suudab kirjutada Jungi meelis teemadel ehk Freud üritas seletada ühiskonna ja religiooni teket.
Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi.
Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi. Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi", kus põhirõhk on tungidel. Freud väidab, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung, tung luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi.Ta väidab, et inimene alateadlikult püüdleb surma poole. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus
annaabi.ee 
