KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste ( 1772,1793 ja 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidentati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena
sajandi lõpul", milles esitatud avameelne seisukoht Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju · 1797 - eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma. · 1797 keelustas Paul I väärtkaupade sisseveo Eesti sadamatesse (lubatud vaid Riiga ja Peterburi) · 1802 Tartu ülikooli taasavamine · 1802 - Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes. · 1802 ilmus Johann Christop Petri tuntuim töö ,,Eestimaa ja eestlased", mis analüüsis eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda · 1804 - Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud.
privileegide kaotamist ja Vene seaduste jõustumist Eestis ning Eesti ala ühendamist Vene kubermanguga. Jakobson saatis 1881. aastal märgukirjas keiser Aleksander III-le hulga nõudmisi: taotleti maaomavalituse reforme nii, et eestlastel oleksid sakslastega kubermangudes võrdsed õigused(esindus jms), Vene haldus-,politseid ja kohtukorra sissetoomist, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises, rahvakoolide vabastamist mõisnike ja kirikuõp kontrolli alt, agraarsuhete reguleerimist valitsuse poolt eestlaste huvides. Tema ideaaliks oli jõukas taluperemees. Pidas maha ka 3 isamaakõnet. Sinna kuulusid veel J.Köler, Mihkel Veske jt. 4 tähtsat rahvuslikku üritust: 1. Üldlaulupidu 2. Eesti Aleksandrikooli rajamise katse - loodi raha korjamiseks komiteed, eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega(Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald,Köler). Igal aastal korraldati EAK
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja
1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma 1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes 1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool 1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud 1806 esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht"; suleti peagi tsensori korraldusel 23
Tolerantsuspantent Olulise tähtsusega oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi, kuid andis neile ka õiguse saada linnakodanikuks, tsunftimeistriks, pidada akadeemilisi, adminstratiivseid jt ameteid. Piirangud jäid kehtima juutide ja muhameedlastele. Katoliku kiriku mõju vähendas mõnede munga- ja nunnaordude kaotamina ning osa kloostrite likvideerimine. Valgustatud reformid agraarsuhete vallas algasid 1770. aastatel, kuid välja anti patent teotöö piiramise kohta kolmele päevale nädalas. Pöördelise tähtsusega olid kahtlemata 1781. a välja antud patent alamatest, millega suuremas osas riigist kaotati pärisorjus. 1785. a sai see teoks ka Ungaris. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi nende õigusi kärbiti. Seetõttu on Austria riigikorda nim ka valgustatud despootiaks
1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone. Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik. 19. SAJAND I POOL Talurahvaseaduste 3 blokki: (Eestimaal/Liivimaal) 1802 avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv I (1802/1804) ,,Iggaüks", mis tähistab agraarsuhete Loodi vallakogukonnad. Talude kasutusõiguse pärandamine. reformimise algust Balti kubermangudes. Teokoormiste normeerimine (aint Liivimaal) 1802 taasavatakse Tartu Ülikool II (1816/1819) 1804 Eesti-ja Liivimaa talurahvaseadused Kaotati pärisorjus. Teotöö säilimine rendivormina. Maa jäi 2/10/1805 ulatusliku talupoegade vastuhakk
Oli Laiuse pastor ja ajaloolane. Ka tema poeg oli pastor. Valgustatud teoloogi seiskohast uuris kombeid. Tema esimene kirjutis 1781 „Kombed ja aeg“ Leidis et on vaja talurahvast valgustada ja harida, et nii aidata majandusliku olukorra parandamisele. Ei olnud pärisorjuse pooldaja, vaid mõõdukas. 1786 „Orjuse ajalugu“ – peateos. Seab ülesandeks näidata kuidas tekkis pärisorjus, millised valitsejad selle olukorra korrastamiseks on midagi ette võtnud. Sisuliselt agraarsuhete ajalugu. Hiljem asehalduskorra lõpus on valitsejate tellimusel ilmunud teos Eesti – ja Liivimaa ajaloost, kus agraarajalugu on tagasi tõmbunud. Wilhelmn Christian Friebe. Tööstuse, kaubanduse ja põllumaade uurija. Kokku on pannud käsiraamatu (pigem taskuraamatu) Eesti,-Liivi,- ja Kuramaa ajaloost. Tarvitamiseks kõigile. Leiame sarnaseid jooni Jannauga, palju tähelepanu aadli ja talurahva õiguslikele suhetele ja õigustele läbi ajal. Merkel
19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste- lätlaste muistsetest õigustest rääkinud, toetuvad rahvuslikuajaloo kirjutamist. Valgustuslik-antikvaarne suund, nt J. G. Arndt. Valgustuslik-kontseptuaalne suund, nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist. Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism) kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja. Tullaksegi Saksast pooliku
· Talupoegade vara olevat samuti, nagu talupoeg isegi, mõisniku täielik pärisomand. Talupoeg ei saavat endale midagi hankida, vaid ainult mõisnikule. Mõisnikud võivad talupoegade varaga talitada oma suva järgi. · Mõisnikud olevat õigustatud talupoegi oma suva järgi karistama. Samad seisukohad olid ka Eestimaa ülemkohtu vastuses. Seega võttis keskvalitsus talupoegadelt ära igasuguse kaitsevõimaluse mõisnike vastu. Agraarsuhete reformimise katsed 18.sajandil. Olukord paranes mõnevõrra Katariina II võimuloleku ajal. Katariina II ülesandel nõudis Liivimaa maapäev 1765. aastal, et talupoegade olukorda tuleb parandada, anda neile õigus muretseda endale vallasvara. Samuti nähti ette viia koormised kooskõlla talusuurusega, piirata kodukariõigust ja talupoegade müümist. Liivimaa aadel, tuginedes Roseni deklaratsiooni
annaabi.ee 
