7. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Näiteks mikrolaineahi (mikrolained). Küpsetusahjud, praeahjud. Põhjustab soojusenergia kadu ümbritsevasse keskkonda. 8. Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F? Soojusläbikandetegurist, soojushulgast, temperatuuride vahe toote ja agensi vahel. 9. Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. Küttepinna seina temperatuur on lähem selle keskkonna temperatuurile, kumma α on suurem. Näiteks radika pinna temperatuur on lähem radikas olevale vee temperatuurile, kui ruumi temperatuurile. 10. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust?
ega vedeliku hulgast. 16. Esitada 2 näidet hüdrodünaamiliste protsesside mõjust (olulisusest) teistele protsesside liikidele. Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt: aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 17. Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18. Miks tuleb vedelike (agensi või toote) töötlemisel soojusvahetites eelistada turbulentset voolureziimi? Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos põhjendustega). Langeva kilega vaakumaparaat ja setteaparaat, separeerimine. Kui separeerimisel oleks plaatide vahel
170 8,080 662,4 490,6 180 10,23 664,6 482,3 190 12,80 666,4 473,5 200 15,85 667,7 464,2 210 19,55 668,6 454,4 10 KESTTORUSOOJUSVAHETI (nt. boileri) ARVUTUS Juhend koos metoodikaga (arvutusvalemid, toote ja agensi tabelid jm.) ALGANDMED, ESITATUD TINGIMUSED Temperatuuride graafiku koostamine (vajadusel leida puuduvad temp.-d) Leida liikumapanev jõud t Leida toote keskmine temperatuur tkesk ja sellele vastavad toote (vee) omadused Määrata sobiv voolukiirus w, mis kindlustaks turbulentse voolu (Re 10 000) Leida aparaadi soojuskoormus Q (tootele üleantav soojushulk)
Need peamiselt füüsikalise toimega koostisained on tavaliselt orgaanilised molekulid, kus üks osa molekulaarstruktuurist on hüdrofiilne (vett "armastav") ja teine osa hüdrofoobne (vett hülgav). Sellised molekulid toimivad puhastusvahendis mustuse ja vee vahelise "sillana", tekitades füüsikalisi puhastusefekte emulgeerimise, sisseimbumise, märgamise ja vahutekitamise kaudu. Tavapraktikas segatakse vajadusel kokku erinevaid pindaktiivseid aineid, et agensi toimet parendada. Mitteioonsed pindaktiivsed ained: Kasutatakse põhiliselt pesemisvahendites m-PAA-id võivad sisaldada värvid , kosmeetika ja kiudainete tooted jne m-PAA-id kasutatakse seal, kus nende piirpindade märgamisvõime, vahustamine, emulgeerimine , dispergeerimine või solubilisatsioon võivad suurendada prtsesse saagist või kiirendada protsessi Lõhnaained Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või
ülaosas paiknevatest liitmikest. Mantli sees on vaheplaadid, mis toeta- vad aurustis olevaid torusid ja pikendavad vee liikumisteekonda mantlis. Aurusti on soojusvaheti, kus jahutatava keskkonna soojus antakse üle madalal temperatuuril keevale külmutusagen sile. Soojus ülekanne jahutatavalt keskkonnalt külmutus- agensile toimub läbi seina. Soojusvahetusele on iseloomu lik küllastustemperatuuriga auru eraldumine, kusjuures see vastab keeva agensi rõhule. Jahutatava keskkonna järgi jagunevad aurustid: vedela soojuskandja jahutami sega ja õhu jahutamisega (loomuliku õhuringluse korral aurustiks otseaurustus-jahutuspatareid, sundringluse puhul õhu jahutid). Neist esimestesse siseneb vedel külmutusagens al ja täidab üle 30% sti kogumahust. Teist liiki aurustisse voolab mahust sisse ülevalt ja täidab vähem kui 30% aurusti Põhiliselt oleneb soojusloovutus aurustis soojusülekan- dest jahutatava keskkonna (õhu,
Kõrge kriitiline temperatuur Aurustumisrõhk peaks olema kõrgem atmosfäärirõhust (või külmutusagensil peab normaalrõhul olema võimalikult madal keemistemperatuur) Võimalikult madal kondenseerumisrõhk 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 18 Külmutusagensside vajalikud omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Külmutusagensi aur peab olema hea elektriisolaator Head soojusülekandeomadused Agensi tihedus ja viskoossus peavad olema võimalikult väikesed Rahuldav õlilahustuvus Inertsus ja stabiilsus, st. agens ei tohi vedelikuna, auruna ega gaasina keemiliselt reageerida metallidega ega muude külmutusseadmetes kasutatavate materjalide ja ainetega näiteks õlide ja tihenditega. Agens ei tohi keemiliselt laguneda kõrgetel temperatuuridel seega lagunemistemperatuur peab olema kõrgem kui seda on
19. Dekanteri ehitus ja tööpõhimõte 20. Kestevpastöriseerimise seadmed 21. Torupastörisaatorid Torupastörisaatoris liigub töödeldav toode torus, mida kuumutatakse agensiga läbi toru seina. Lihtsama ehitusega on torupastörisaatorid, milles tootega torude kimp paikneb silindrilises mahutis, kuhu kuumutusagens juhiti torudevahelisse ruumi. Uuemad torupastörisaatorid on konstruktsioonilt toru-torus tüüpi. Kahesektsioonilise torupastörisaatori puhul saab toote ning agensi sisestust ja väljutust teostada pastörisaatori ühes otsas. 22. Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus. 7 23. Plaatsoojusvahetiga pastörisaatori kuumavee sõlm 24. Desodoraator 25. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin
tööpõhimõttelt ühesugused. Valmistajaks on SHA. Aurustid on samuti plaattüüpi turbulentsi kofreeringuga. Aurusti on alumiiniumist, torud vasest. Ventilaatoritega puhutakse aurustist läbi õhk, mis annab ära oma siseenergiat aurustile ja selle tagajärjel õhutemperatuur langeb. Kolbkompressoreid jahutatakse õhuga. Ressiiverid on vertikaalsed, neil on kaks veeklaasi, üleval ja all. Ressiiverid on mahus 38, 56 ja 98dm3. Ressiiveril on agensi sisenemisava, väljumisava ja nivooandur. Õlieraldaja on kompressorist väljuva külmaagensi liini peal. Tema ülesandeks on õli eraldamine agensi aurust, et vältida selle sattumist süsteemi teistesse osadesse. Õli läheb eraldist tagasi karterisse. Õli eraldamise efektiivsus sõltub gaaside kiirusest. Vedelikueraldi on siseneva agensi torul enne kompressorit. Tema ülesandeks on eraldada agensi piisad aurust, et vältida märga käiku kompressoris. Piisad
351 lehma lüpsmiseks kulub seega 146 minutit, mis tähendab 22 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 2900 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48]
28 lehma lüpsmiseks kulub seega 14 minutit, mis tähendab 2 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 231 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 462 kg piima siis mahutid peaks mahutama 1000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas D, joonistel D.1. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48]
Lause on eelkõige semantiline struktuur, süntaktilised parameetrid on teisesed. Samuti vaadeldi lause tasandil sünonüümiat, mida traditsiooniline keeleteadus seostab ainult üksiksõnadega. Semantika ei ole süntaktiliste struktuuride interpretatsioon, vaid semantika juhib ja kontrollib süntaktilisi protsesse. Ch. Fillmore eristab oma 1968 ilmunud artiklis "The case of Case" neli käänet (tegelikult küll rolli) - tegija (agens) ja kannataja (patens). Patens on see, kellele on suunatud agensi tegevus. Kolmas kääne on instrumentalis, see, millega agens opereerib. Neljas kääne on objekt - miks agens opereerib. See süsteem tuleneb lauseõpetusest (subjekt, predikaat, objekt). See süsteem olevat süntaksist sõltumatu. Fillmore eristab tegusõnu nende valentsuste järgi - on ühe - kuni kolmevalentseid tegusõnu (kuid esineb ka keeli, kus valentse on kuni kaheksa). Nt. ühevalentne - Mari jalutab; kahevalentne - Mari sööb; kolmevalentne - Mari müüb
Lause on eelkõige semantiline struktuur, süntaktilised parameetrid on teisesed. Samuti vaadeldi lause tasandil sünonüümiat, mida traditsiooniline keeleteadus seostab ainult üksiksõnadega. Semantika ei ole süntaktiliste struktuuride interpretatsioon, vaid semantika juhib ja kontrollib süntaktilisi protsesse. Ch. Fillmore eristab oma 1968 ilmunud artiklis "The case of Case" neli käänet (tegelikult küll rolli) - tegija (agens) ja kannataja (patens). Patens on see, kellele on suunatud agensi tegevus. Kolmas kääne on instrumentalis, see, millega agens opereerib. Neljas kääne on objekt - miks agens opereerib. See süsteem tuleneb lauseõpetusest (subjekt, predikaat, objekt). See süsteem olevat süntaksist sõltumatu. Fillmore eristab tegusõnu nende valentsuste järgi - on ühe - kuni kolmevalentseid tegusõnu (kuid esineb ka keeli, kus valentse on kuni kaheksa). Nt. ühevalentne - Mari jalutab; kahevalentne - Mari sööb; kolmevalentne - Mari müüb
genoomi seostumist HBsAg-ga virioni moodustamiseks. Patogenees. Levib vere, seemnevedeliku ja tupesekreetidega. Ta saab replitseeruda ja haigust põhjustada ainult aktiivse HBV-ga inimestel. Kuna need tekitajad levivad samu teid pidi, võib inimene koinfitseeruda; kroonilise HBV põdeja võib ka delta-agensiga superinfitseeruda. Tõsisem ja kiirem kulg toimub teise puhul, kuna koinfektsiooni puhul peab HBV esmalt infektsiooni tekitama, et HDV replitseeruda saaks. Delta-agensi replikatsioon põhjustab tsütotoksilisust, maksakahjustust. HBV kandjatel tekib tihti püsiv HDV infektsioon. Delta- agensi vastu tehakse antikehi, aga kaitse tuleneb ilmselt immuunvastusest HBsAg vastu, kuna see on partiklis väljaspool. HDV-l on otsene tsütopaatiline efekt, HBV lisab immuunpatoloogia juurde. Haigused. Muudab HBV-infektsiooni tõsisemaks, fulminantne hepatiit areneb delta-agensiga infitseeritutel suurema tõenäosusega kui teiste hepatiidiviiruste puhul
Sellele järgnev täht tähistab freoonil töötavate külmutute õlisid, täht A aga ammoniaagil või süsihappegaasil töötavate külmutite õlisid. Järgnev arv näitab viskoossust (näiteks XA-30 X 12 18). Rahvusvahelises liigituses tähistatakse viskoossuseklasse ISO järgi ja need on 22, 32, 68, 100, 150. Saksamaal tähistatakse kompressoriõlisid tähtedega XK ja lisatakse viskoossuse tähis. Näiteks XKH 46 on poolsünteetiline külmutuskompressoriõli agensi ammoniaak korral. XK 100 ja XK 250 on soojuspumpade kompressoriõlid. Isolatsiooniõlid Nende õlide põhiülesanne on tõsta elektriseadmetes isolatsiooni takistust ja jahutada neid. Nõutav on niiskuse ja mehhaaniliste lisandite täielik puudumine, madal hangumistemperatuur, väike viskoossus ning kõrge leektemperatuur. Nad jagunevad kolme põhiliiki: · trafoõlid; · kondensaatoriõlid; · kaabliõlid.
Sellele järgnev täht tähistab freoonil töötavate külmutute õlisid, täht A aga ammoniaagil või süsihappegaasil töötavate külmutite õlisid. Järgnev arv näitab viskoossust (näiteks XA-30 X 12 18). Rahvusvahelises liigituses tähistatakse viskoossuseklasse ISO järgi ja need on 22, 32, 68, 100, 150. Saksamaal tähistatakse kompressoriõlisid tähtedega XK ja lisatakse viskoossuse tähis. Näiteks XKH 46 on poolsünteetiline külmutuskompressoriõli agensi ammoniaak korral. XK 100 ja XK 250 on soojuspumpade kompressoriõlid. Isolatsiooniõlid Nende õlide põhiülesanne on tõsta elektriseadmetes isolatsiooni takistust ja jahutada neid. Nõutav on niiskuse ja mehhaaniliste lisandite täielik puudumine, madal hangumistemperatuur, väike viskoossus ning kõrge leektemperatuur. Nad jagunevad kolme põhiliiki: · trafoõlid; · kondensaatoriõlid; · kaabliõlid.
annaabi.ee 
