Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Üks Athena sümboleist on öökull, keda tänapäevalgi seostatakse tarkusega. Afrodite- Aphrodite (varem eesti keeles ka Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik) ja ilusad lilled (roos, mürt, õunapuuõis, ülane), mis viitavad tema võimule looduse üle. Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht")
Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Üks Athena sümboleist on öökull, keda tänapäevalgi seostatakse tarkusega. Afrodite- Aphrodite (varem eesti keeles ka Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik) ja ilusad lilled (roos, mürt, õunapuuõis, ülane), mis viitavad tema võimule looduse üle. Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht")
vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Muusikapedagoogikas on tuntud tema "Koolitöö" (19301935), mis oli kirjutatud esitamiseks algajatele muusikaõpilastele. Orffi kompositsioonid: Orpheus (1924)
Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Vanakreeka mütoloogiast pärit Aphrodite, kelle eesti keelne nimetus oli varem Afrodite, on armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphroditele on iseloomulik annetada ilu ning ta on ka ise ihaldatud. Aphroditet sümboliseerivateks loomadeks on tuvi, jänes, varblane ning luik ja lilledest roos, mürt, õunapuuõis kui ka ülane, mis viitavad tema looduslähedusele ning võimule selle üle. Tema nimi pärineb sõnast ‘aphros’, mis tähendab eesti keelde tõlgituna merevahtu. Seetõttu usutakse, et tal on ka võim mere üle ning just Aphrodite võib kinkida head mereilma.
Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose türgi ja kreeka kogukonda eraldab nn roheline joon alates 1974. aastast, mil Türgi okupeeris saare põhjaosa. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Afrodite saarena, kes legendi järgi siin sündis. Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest. Küpros on saar Vahemere idaosas. Suved on kuumad ja kuivad, talved pehmed ja niisked. Pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane rannajoon, liivased rannad, kivised künkad ja metsaga kaetud mäed
,,Aegade lõpu komöödia" (1972). Ta on olnud abielus 4 korda ja on üks laps. Carl Orff on maailmas tuntud ka oma metoodikaga. Selle abil õpetatakse lastele solfedzot ja eelklassides ettevalmistust. Kõik toimub Orffi instrumentaariumi abil. Carmina Burana on kirjutatud 1937. aastal orkestrile, solistidele ja koorile. Tegelikult moodustab see triloogia ,,Trionfi" koos teoste ,,Catulli Carmina" (catulluse laulud) ja ,,Trionfo di Afrodite" (Aphrodite Triumf). Carmina Burana tähendab tõlkes ,,Beuerni laulud". Selle tekstid on 13. saj Saksamaa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Käsitlevad ajalikke rõõme ja naudinguid. Käsikiri leiti 1803. Lõuna Saksamaalt Benediktbeuernist. Mõndade tekstise juures on ka neumades noodid. See annab aimu, milline muusika võis saata tekste. Orff ei kasutanud neist ühtegi meloodiat. Mõned leheküljed olid ka puudu, kui käsikiri leiti
- Artemise tempel Ephesuses - Halikarnassose mausoleum (Bodrum) Püha Nikolaus (ehk Santa Klaus, ehk Jõuluvana) sündis Türgi Vahemere rannikul Demres ja oli Myra piiskop Trooja sõjad toimusid praeguse Türgi lääneosas Türklased tutvustasid eurooplastele kohvi Vana-Kreeka eeposte Iliase ja Odüsseia autor Homeros sündis Smyrnas, tänases Izmiris Maailma esimene ,,iludusvõistlus" peeti Kaz Daði (Mount Ida) mäel. Võistlejateks olid Afrodite, Hera ja Athena, kohtunikuks Paris. Naiste vaheline rivaalitsemine ja kadedus viis Trooja sõdadeni Tulbid on pärit Türgist. 1554.aastal kinkis Ottomani sultani Süleiman Toreda saadik Charles V -le tulpe, mida me teame Hollandi tulpidena. Need esimesed tulibsibulad olid nii kallid, et 1 sibula eest sai osta Amsterdamis kanaliäärse maja koos aiaga. Türgi naised said hääleõiguslikuks paljudest Euroopa naistest varem - 1930. aastal.
Apollo vaste Rooma mütoloogias on vaid ta nimi- Phoebus. Ta oli päikesejumal ning seda sümboliseerisid tema kuldsed nooled. Apollo/ Phoebus oli loomakarjade kaitsja, valguse-, teaduse- ja kunstijumal. Veel peeti teda arstinduse jumalaks. Teda nimetati ka Musageteks,, sest ta oskas ennustada tulevikku, puhastas inimesi pattudest ( põhiliselt mõrva sooritamisest) ning oli liidriks reisijatele ja meremeestele. Aphrodite 1 ÜLESANDED Aphrodite (varem eesti keeles Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeusi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut.
Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Sündis 1895 Münchenis, juba gümnaasiumis kirjutas muusikat omaloodud nukunäidenditele, koori ja soololaule. 1913-14 õppis Müncheni helikunsti akadeemias, oli Debussy mõju all. 1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu. Tegeles liikumise ja rütmiküsimustega. See viis "Güntherschule" avamiseni koos Dorothea Güntheriga 1924.a
Küprose toit on ka musakas, sulfakia, dolmades ja tabas. Rannikurestoranides valmistatakse väga maitsvaid toite mereandidest. Väga populaarne on suitsutatud lambajuust hallumi. Rohke mee ja mandlitega valmistatakse idamaiseid maiustusi, näiteks lukumi või baklagas kihiline pähklitäidisega tainas, üle valatud rohke mee ja siirupiga või siis halvas teatud magusad küpsised ja kadaif küpsetatud magusad nuudlid. Parimad veinid on näiteks valge kuiv vein ,,Afrodite", poolkuiv valge vein ,,Keo Hok", kerge punane vein ,,Othello", burgundia veinidele sarnane kuiv punane vein ,,Domen d´Ahera". Ainult Küprosel on võimalik maitsta kuiva dessertveini ,,Kommandaria", kuiva valget veini ,,Alkeon", valget veini ,,Nefeli" ja muidugi magusat muskaat-dessertveini ,,Limassol". Tuntumad toidud-joogid Kuni 30-käiguline rahvustoit(meze) Dipikastmed, salatid ja teised eelroad (mezedes) Küpsetatud lambaliha marinaadis (kleftiko)
Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet. Lavalised kantaadid: Carmina Burana 1935-36 , Catulli Carmina 43, Trionfo di Afrodite 53. Sündis 1895 Münchenis, juba gümnaasiumis kirjutas muusikat omaloodud nukunäidenditele, koori ja soololaule. 1913-14 õppis Müncheni helikunsti akadeemias, oli Debussy mõju all. 1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu. Tegeles liikumise ja rütmiküsimustega. See viis "Güntherschule" avamiseni koos Dorothea Güntheriga 1924.a
· üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest · valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Neoklassitsism algas tagasivaatega 18. sajandile (süit, kontsert, sinfonia, sonaat): Stravinski ballett Pulcinella 1920 Prokofjev I sümfoonia ( "Klassikaline") 1917. Tagasivaade antiiki (uue lihtsuse otsimine): Ravel ball. Daphnis ja Chloe 1912, Satie Socrate 1919, Orff Lavalised kantaadid Carmina burana, Catulli carmina ja Afrodite triumf. Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma stiilidega, isegi 19. saj., mida alles eemale tõrjuti, samuti muusika väljaspoolt Euroopat. Näit. Ameerikast tuli music-halli esteetika, dzässi mõjud: Hindemith Süit 1922 (rag time, boston), Stravinski Sõduri lugu (rag-time), Ravel viiulisonaat (blues). 21 Igor Stravinski (1882-1971)
umbes kolmekümnene, kuid samuti pikk, sale, mustakulmuline, punapõskne ühesõnaga, mitte preili, vaid marmelaad, ja nii lõbus, häälekas, laulab aga väikevene romansse ja lagistab naerda. Polnud tal kuigi palju tarvis, et valju häälega naerma pista: ha-ha-haa! Esimene põhjalik tutvumine oli meil Kovalenkodega, nagu mäletan, direktori nimepäeval. Keset tõsiseid ja morne, pingutatult igavaid pedagooge, kes isegi nimepäevadele lähevad kohuse pärast, näeme äkki, et uus Afrodite on vahust sündinud: käib, käed puusas, naerab, laulab, tantsib... Ta laulis tundmusega ,,Puhuvaid tuuli", siis veel ühe romansi ja veel, ning võlus meid kõiki, isegi Belikovi. Ta istus preili juurde ja lausus magusalt naeratades: ,,Väikevene keel meenutab oma õrnuse ja meeldiva kõlavusega vana-kreeka keelt." See oli Varenkale meelitav ja ta hakkas Belikovile tundmusega ja veenvalt jutustama, et
löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). 5. Igor Stravinski balletid Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Nt
ohverdama solvatud jumalatari Artemise (jahijumalanna) lepitamiseks. Õuduses katab isa toogaga oma näo. Lk. 44 Naispaavst -- mõnede kloostrikroonikate järgi on Leo IV (847-- 855) ja Benedictus III (855--858) vahepeal olnuä; paavstitroonil Johanna-nimeline naine, kes valitsenud Johannes VIII nime all. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks. -- Kreeka mütoloogia sepisejumal Hefaistos tabas oma naise, armastusjumalanna Afrodite sõja- ja tulejumal Aresega. Ta sulges patustajad ülipeenesse nähtamatusse võrku ja kutsus siis kõik jumalad neid vaatama. Saabunud olümplased pahvatasid rõkkavalt naerma («Odüsseia», VIII, 266--327). Sellest episoodist tuleneb väljend «homeeriline naer». Lk. 45 Pilon, Germain (1535--1590) -- prantsuse kujur, kelle skulptuuridega on kaunistatud Francois I ja Henri II mausoleumid. Teniers, David (1610--1690) -- flaami maalikunstnik, kujutas oma piltidel sageli külaelu ja kirmaseid
annaabi.ee 
