- Raskemad olukorrad, võivad mõjuda halvasti - Nad ei saavuta seda mida nad tahavad - Puudub potentsiaal - Madal enesehinnang mõjutab nende tervist, heaolu, suhteid Eri minade teooria (E.T. Higgins) - Tegelik mina - Ideaalmina - Võimalik mina Hoiakud Positiivsed hoiakud Negatiivsed hoiakud Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud : meie arusaamad, isiklikud kogemused, sõltuvad teistest. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud : tunded, eksponeerimisefekt. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud : enesetajuteooria, avalik arvamus Täname kuulamast ! :)
· Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased => saab koostada/teostada programme, mis soodustaksid positiivsete hoiakute tekkimist · Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Nt. usume otsekohe mingit halba kuuldust oma vaenlasest, ent peame seda tühjaks jutuks, kui see puudutab meie sõpra · Hoiakud mõjutavad käitumist Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel. · KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD · AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD · KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. Neil on 2 peamist allikat isiklik kogemus ja teised inimesed. Isiklik kogemus nt teate nende põhjal, et vanemad hoolitsevad teie eest; teate, et üks sõber on tagasihoidlik jne. isiklikul kogemusel põhinevad hoiakud on selged ja püsivad hästi meeles.
juhuslikult. Nad on õpitud, mitte sünnipärased ning hoiakud mõjutavad käitumist. Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel: · Kognitiivsel infol põhinevad- Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. On isiklikud arusaamad, mille oleme ise selgeks saanud ja need püsivad hästi meeles ja on selged. Paljude asjade puhul ei saa isiklikku kontakti olla ja seega sõltume teistest (vanemad, kool teabekanalid). · Afektiivsel infol põhinevad- Meie hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Ekponeerimisefekt- mida tuttavam on meile ese, seda enam ta meile meeldib. · Käitumuslikul infol põhinevad- Hoiakud võivad kujuneda ka käitumise kaudu. Kui inimene pole kindel, mida ta hetkel tajub, siis ta vaatleb oma välist käitumist ja selle alusel teeb järelduse. 15. Sotsiaalpsühholoogia- prokseemika ja kehakeel Prokseemika- kui nõue personaalsele ruumile
ootused nõustamisele; päevaplaanis olevate asjade kliendi harimine tema probleemi arutamine, uue kodutöö andmine, ja suhtes; perioodilised kokkuvõtted; kodutöö, kokkuvõte; kokkuvõte ja tagasiside. tagasiside. 14. Nõustaja omadused. Nõustaja peab pidevalt arendama teadlikkust enesest, et olla võimeline suhtlema teistega kolmel tasandil: afektiivsel (tunded ja emotsioonid), kognitiivsel (mõtlemine ja intellektuaalsed protsessid) ja käitumuslikul tasandil (tegevus). Nõustaja peab olema teadlik ka enese sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest väärtustest, et neid ära tunda ja lahus hoida kliendi omadest. Üha suurem hulk uuringuid tõestab, et nõustaja edukus on võrdelises seoses tema teadlikkusega enesest. 15. Nõustamissuhte olemus. humanistlik teraapia (nn kliendikeskne, e.g
uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad,
uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: Uskumustel on kaks peamist allikat - isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt
Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiakud mõjutavad käitumist Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud Siia kuuluvad kõik meie arusaamad, neil on kaks peamist allikat- isiklik kogemus ja teised inimesed. Isiklik kogemus- neis arusamades sisaldub seos objekti ja tema omaduste vahel. Teistelt inimestelt- lähedaste inimeste arusaamade ja hoiakute põhjal luuakse teatav norm, millega end võrdlema hakatakse, samas ollakse tänapäeval ka massimeediumide alalises mõjuväljas. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud Väga tugevalt mõjutavad meie hoiakuid tunded. Mõnikord kujuneb tunnetele põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks, mida tuttavamaks antud objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Aga kui mõni objekt on meile algusest peale vastumeelt, siis eksponeerimisefekt ei toimi, vaid meie suhtumine muutub seda objekti kohates järjest negatiivsemaks. Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi
kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile. Kognitiivse mõju taotlemisel vahetatakse infot, nt „Sellel mootoril on palju hobujõudu; kreem on veebaasil“. Afektiivsel taotletakse suhtumist, nt „Eelista eestimaist!“. Konatiivsel tahetakse, et kohe järgneks käitumine, nt „Helista kohe, siis saad odavamalt.“ Vastuvõtja annab reklaamile tähenduse oma seniste kogemuste ja tunnetega. Reklaamipsühholoogid on uurinud mõjutamisviise. Põhiomadus, mis välja tuli, on sõltuvalt seosest kasutaja ja reklaamitava vahel. Kui kasutaja on huvitatud enne reklaami, on tema ja toote vahel
Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: · kognitiivsel informatsioonil · afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil · informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute formeerumine Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: Uskumustel on kaks peamist allikat - isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne. Massimeedia mjus eristub 3 aspekti: Massimeedia on mitmel viisil mjukas - siin antakse
annaabi.ee 
