Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Õige vee temperatuuri (36-37 C) säilitamiseks kasutati termostaati. Kalad, keda kasvatati kõrvalolevas kasvanduses, olid 5-10 cm pikkused (ligi 1,5 aasta vanuselt), kui neid kasutati raviks. Erinevalt Kangali kuumavee allikatest, kus kaladel oli toitainete puudus kõrgete temperatuuride tõttu, söödeti kaladele müügilolevat toitu (TetraMin®, Tetra GmbH, Melle, Saksamaa). Veeproove testiti igakuiselt Legionella liikide ja Pseudomonas aeruginosa vastu. Kalade puhul uuriti Aeromonas hydrophila, Aeromonas sobria, Aeromonas caviae, Mycobacterium marinum ja Mycobacterium piscium, et vältida mis tahes riske võimalike zoonootiliste(sõnaseletustesse kindlasti!) nakkuste suhtes. Kuna kaladele anti ainult müügilolevat kalasööta siis Diphyllobothrium latum (kalade paeluss) nakatumise riski võis välistada, kuna puudub vaheperemees. Iga patsient kasutas kindlat vanni 3-nädalase ravi jooksul ja ükski patsienti ei kasutanud teise vanni kogu perioodi jooksul
Tootmisprotsessi kontrollimine kohapeal visuaalne ruumide ja seadmete puhtuse jälgimine; käitlemise nõuetele vastavuse jälgimine; kiirtestid Proovide uurimine ettevõtte laboratooriumis põhineb analoogselt akrediteeritud laboratooriumis tehtavatel mikrobioloogilistel analüüsidel. Proovide analüüs riiklikus referentlaboratooriumis TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Õhk võib olla saastunud perekondadesse Bacillus, Micrococcus, Staphylococcus, Aeromonas kuuluvatest liikidest. Pärmseentest sagedamini perekonna Torulopsis esindajad. Hallitusseentest võib õhus sagedamini esineda Aspergillus ja Penicillum perekondade esindajad. Õhk võib mõjutada toodete mikrobioloogilist kvaliteeti, lühendada nende säilivusaega ja avaldada mõju toodete mikrobioloogilisele ohutusele. TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Koristamata, tolmuse ruumi 1 m³ õhus võib bakterite arv ulatuda kuni 10 000ni.
kõikumist, ebasoodsaid toitumisolusid, keskkonna kõrget bakteriaalset saastatust, takistusi kalade rändeteel, kalapüüki, kalade kudemisaegset käitumist. Need tegurid nõrgestavad organismi vastupanuvõimet nakkustele ja/või tekitavad kehapinna vigastusi. Patogeenideks, mis infitseerivad vigastatud või nõrgestatud kalu, on peetud baktereid. Läänemeres on lesta haavandistest isoleeritud atüüpiline, tsütokroomoksüdaasnegatiivne bakter Aeromonas salmonicida. Peetakse võimalikuks et Läänemere erinevates piirkondades võivad arvesse tulla erinevad bakterid. Eesti vetest on lesta haavanditest ja haigete isendite siseorganitest leitud Pseudomonas spp., Vibrio anguillarum, Aeromonas spp. Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt, kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel, eriti isalestadel. Haavandietga
(furasolidoon). PLUSS LEHELT !! Lõhelaste frunkuloos Lõhelaste furunkuloos on ägedalt kulgev bakteriaalhaigus, mis iseloomustub mädapaisete moodustumisega lihaskoes, septitseemiaga ja kalade massilise hukkumisega. Furunkuloos on maailmas üks levinumaid lõhelaste haigusi. Haigustekitaja on fakultatiivselt anaeroobne kepikujuline bakter Aeromonas salmonicida, mõõtmetega 0,8 × 0,5 µm. Bakter esineb peamiselt orgaanilise ainega saastunud vees. Haiguse teket soodustavad sööda ja muu orgaanilise aine lagunemine veekogus ja sinna sattunud reoveed. Furunkuloosile on eriti vastuvõtlik paalia, seejärel oja ja vikerforell. Teised lõhelased haigestuvad harve mini ning haigus ei kul ge neil episootiana. Haigustekitajad pääsevad organismi suu kaudu (koos veega või siis süües furunkuloosi surnud kalu) ning läbi nahavigastuste
söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne). Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet. Palaviku korral võib osutuda vajalikuks ka vereanalüüs.
energiahulga saamiseks fermenteeritakse suures koguses suhkruid. Tabel 3 Erinevate mikroobide poolt keskkonda eritatavad lõpp-produktid. Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid
Antbiootikumid vähendavad bakterite hulka, eksotoksiini tootmist, diarröa kestust. Täiskasvanutele doksütsükliin, lastele TMP-SMX, rasedatele furazolidone (nitrofurantoiin). Profülaktikas on oluline korralik hügieen. Inaktiveeritud täisrakulise ja toksiini B-subühiku vastased vaktsiinid annavad osalise kaitse, teised vaktsiinid on arendamisel. Bakterid mõmm :) 05/06 Aeromonas, Plesiomonas Aeromonas. Aeromonas on G- fakultatiivselt anaeroobne pulkbakter, meenutab morfoloogialt Enterobacteriaceaet. Kirjeldatud on 14 liiki, enamik seotud haigustega inimesel. Aeromonas põhjustab peamiselt gastroenteriiti ja haavainfektsioone (bakterieemiaga või ilma). GI kandlus 3%, suurim kandlus suvekuudel. Gastroenteriit tekib pärast kontamineeritud toidu/vee sissesöömist, haavainfektsioon kokkupuutel kontamineeritud veega
· Põhjustab vähkide suremist lagundades lihaskudet · Nakatumisest surmani võib minna kuu kuni mitu aastat · Looduslikes populatsioonides on nakatumise määr 1-2% kuni üle 10% · Ei ole olnud probleemiks vähikasvandustes · Happestumise mõju haiguse levikule on ebaselge · Haiguse leviku piiramiseks tuleb haiged vähid tiikidest eemaldada Bakterid · Uuringuid on alustatud, esinemist vähkides ja kahjulikkust uuritakse · Vähkide verest (hemolümfist) on leitud näiteks Aeromonas hydrophila, Aeromonas caviae, Pseudomonas fluorescens, Pseudomonas sp. · Bakterid on kasvatatavates vähkides ja ka looduslikes vähkides tavalised Viirused · Krevettidele on viirused ohtlikuimad haigustekitajad ja on kasvandustes suureks probleemiks. Vähi viirusi ei ole uuritud · Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e
10. Phjavesi Phjavesi on maakoore kivimite ja setete poorides, lhedes jm. thikutes olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil ja liigub raskusju mjul. P. moodustub sademetest ja pinnaveest. Iseloomulik on psiv temperatuur, vike orgaanilise aine kontsentratsioon. Mikroorganismide arv on phjavees 105-107 /g (otsesel loendamisel mikroskoobis), plaadiklvil 0-107 /g. Bakteritest on leitud: Pseudomonas, Achromobacter, Acinetobacter, Aeromonas, Alcaligenes, Flavobacterium, Moraxella, Caulobacter, Bacillus. Domineerivad gram-negatiivsed bakterid. Paljusid isoleeritud baktereid ei ole suudetud identifitseerida. Vga vhe on pinnasele omaseid bakteriliike. DNA ja RNA hbriditsatsiooni andmed nitavad suurt mitmekesisust. Tvestavad mikroorganismid vees 10 % joogiveega seotud tervisehiretest on seotud keemiliste henditega, patogeensed e. tvestavad mikroorganismid phjustavad ~40 % veega seotud haigusjuhtumitest, 50 % on tuvastamata tegurid
Tuntuimad voogajad ongi Proteus liigid ja Vibrio parahaemolyticus. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis pehmemal pinnal (0.5-0.8% agarit) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor. Vibrio ja Aeromonas on bakterid, kellel on erinevate liikumisviiside jaoks eri tüüpi viburid: ujumiseks kasutatakse tupega ümbritsetud polaarset viburit (seda energiseerib Na-gradient) ja voogamiseks arvukaid külgmisi ilma tupeta vibureid (energiseerib prootongradient). Vibrio'l on välja selgitatud, et voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus. 37 Arvatakse, et sensoriks võib olla polaarne vibur, mille pöörlemise takistamine viskoossuse
ronmental impact of food packaging must Belcher, J. N. 2006. Review: Industrial packaging devel- consider the positive benefits of reduced opments for the global meat market. Meat Science 74:143–148. food waste in the supply chain (Marsh and Bell, R. G., N. Penny, and S. M. Moorhead. 1995. Bugusu 2007). The demand for pre-packaged Growth of the psychrotrophic pathogens Aeromonas fresh meat will continue to grow, but it is hydrophila, Listeria monocytogenes and Yersinia enterocolitica in smoked blue cod Parapercis colias critical that packaging formats that enable packed under vacuum or carbon dioxide. International wider distribution of these products evolve Journal of Food Science and Technology 30:515– (Eilert 2005). Foamed food trays made of 521.
annaabi.ee 
