LADINA KEELSED VÄLJENDID A Actio hagi, kaebus, kohtukõne, kohtuistung. Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium
(Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse Bona fides (heausksus) Ius naturale (looduslik.e.loomulik õigus, vahekord mehe ja naise vahel, lastekasvatamine jms.) Aequitas- õiglus-ius est ars boni et aeqi. IV-periood Corpus juris civilis (527-565)- õiguse kodifitseerimine- keiser Justinianuse seaduste kogu ÕIGUSE RETSEPSIOON XII-XIII p.Kr. (2X Rooma õiguse retsepsioon, feodaal- ja kodanliku ühskonnakorra tekkimisel) TÄNAPÄEVA ÕIGUS Märkusi 1. Ius qentiumi moodustasid muudetud ius civile instituudid samas ta vastandus ius civilile- kui kviriitliku s.o
ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole pöörduti paiaaniga, Dionysose poole ditürambiga. Rooma jumalad · Abundantia- õnne- ja küllusejumalanna · Aequitas (Aecetia)- ausa kaubanduse ja ausate kaupmeeste jumalanna · Aius Locutius- · Amor (Cupido)- armastusjumal · Anna Perenna- aastaringi jumalus · Apollo- valguse jumal · Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning
üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.- selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem Rooma õigust võib käsitleda: • Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed • Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16
stipulatio, onis f sobimus, (suuline) kokkulepe successio, onis f. (õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine vindicatio, onis f. vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse ennistamise nõue; õiguslik kaitse manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi
kelle monarh valis advokaatide seast. Kõik kolm kohut püüdsid laiendada oma pädevust, tekitada teistele konkurentsi eriti soodsa protsessipidamise pakkumisega. Selle kõrval ei vaibunud ka kuningliku nõukogu õigustmõistev tegevus. Kui pooled ei otsinud või ei leidnud õigust kohtu ees, pöördusid nad kuninga poole, kes võis oma kantselei õigusemõistmises (chancery) aidata õigluse võidule range kindlavormilise õiguse vastu. Ka chancerys rakendatav õigus (equity, aequitas) juristide ajaks, see formaliseeriti kiiresti ja allutati tsunfti tööviisidele. 8 Verine reformatsiooniajastu tõi vajadusduse uue õigusemõistmise järele. Seati sisse uued kohtud privy council ja star chamber. Ka need pärinesid kuninga nõukogust. Eelkõige pidid need vastu astuuma kuritarvitustele, mis tekkisid vandemeestee instituudi kasutamisest. Vandemehed hakkasid lõpuks õigusemõistmist kohtunike käest ära võtma. Sellest tingitud
normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus. · Õiguse tundjateks preestrid, õigusvõimeline vaba Rooma kodanikust perekonnapea (Pater familias). Maa omandiõigus perekonnal. Protsess formalistlik ja eratoimetus. Magistraat vaid rahu tagajana. Preetorite (ka rahvaste) õigus · Õigus on ilmalik. Riik arendas eraõigust, eelõige välismaalaste suhtes. Iga-aastane määrus (edictum) rakendas ja täiendas vana õigust, juhindudes õiglusest (aequitas) ja teiste Vahemere rahvaste õigusest. · Pereliikmete iseseisvus suureneb, omandiõigust piiratakse. Lepingute süsteem ja laenutagatiste süsteem. Protsessis suurenes riigi osa. Edasised perioodid · I ja II sajandit nimetatakse klassikaliseks perioodiks. · III sajandist rooma-hellenistlik ajastu. Keisrite seadused. Näide pärimisõigusest · Pärija astus pärandaja õigusseisundisse, ka kõigi võlgade ülevõtmise ning astumise heas usus ja
Toimusid põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui pärismisõiguse alal. peregriinid - mitterooma kodanikud. (nende jaoks oli vaja luua mingi eri õigus, ses ius quiritiumi nende suhtes rakendada ei saadud, kuna nad polnud Rooma kodanikud). Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodigi eespool juba nimetatud õigussüsteem, mida tuntakse nime all ius gentium- rahvaste õigus. ius naturale- loomulik õigus.. mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile. aequitas - õiglus.. -õigus on hea ja õigluse kunst- ROOMA ERAÕIGUSE ALUSTE SÜSTEEM Rooma õigust võib käsitleda: 1) ajalooliselt - vaadeldakse kas kõiki õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinsituudi arenemisteed. 2) dogmaatiliselt- vaadeldakse Rooma õigust nii, nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. Institutsiooniline süsteem- (kuulsa rooma juristi Gaiuse tees.
ajal. Kujunes arusaam, et riiklikud seadused säilitavad oma jõu juhul, kui nad laienevad kõigile kodanikele ilma diskrimineerimiseta. Seadus ei tohtinud minna vastuollu heebrea õiguse põhialustega. Hilisemal ajal (alates 10/11.saj.) hakkasid rabid printsiibi rakendatavust piirama, väites, et seda tuleb kasutada võimalikult harva. 2.5. Piibli roll ja tähendus Euroopa õiguslikus arengus Tavaarusaamise järgi on Piibel mõjutanud Euroopa õigust 2 suunas · humanitas · aequitas (aequitas canonica) Need on ainult osa mõjusuundadest. Piibli toime on palju mitmetahulisem, mistõttu laiahaardeline üldistus ei ole kohane. 2.5.1. Piibel kui õiguse allikas kanoonilises õiguses. Piibel kui otsene allikas ilmneb kõige selgemini Corpus Iuris Canonici puhul, eelkõige Decretum Gratianis. Piibel ilmnes kahel moel: · vahetult · kirikuisade (Augustinus, Ambrosius, Hieronymus) sõnade vahendusel.
omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Juhul, kui ostja sai asja oma valdusse pahauskselt ja ta teadis, et asi kuulus kellelegi teisele kui müüjale, siis ei saanud ta Publiciana hagi kasutada. Nervo libro tertio membranum: Publiciana actio non ideo comparata est, ut res domino auferatur: eiusque rei argumentum est primo aequitas, denide exceptio ,,si ea res possessori non sit": sed ut is, qui bona fide emit possessionemque eius ex ea causa nactus est, potius rem habeat.64 ____________________ 61 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 118 62 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 118 63 Justinianuse Digesta: 6.2.7.17 64 Justinianuse Digesta: 6.2.17 Asjaõigusseaduse § 95 lg 2 kohaselt on pahauskseks omandajaks isik, kes teadis või pidi teadma,
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt
üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem Rooma õigust võib käsitleda: Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem
annaabi.ee 
