operaatorit kasutada. Valikul tuginetakse aegrea autokorrelatsiooni-funktsioonide omadustele. 2) mudeli parameetrite hindamine; Mudelite parameetrite hindamiseks on kasutatavad kolm meetodit. Esiteks võib neid hinnata, kasutades harilikku vähimruutude meetodit ja vaadeldes aegrea igat liiget lineaarse regressioonfunktsioonina talle teatud arvu perioodide võrra eelnevatest liikmetest. Sellisel juhul kaotame me muidugi osa aegreas sisalduvast informatsioonist. Teine meetod tugineb ideel, et me võime prognoosida ka “ajas tagasi”. Selliselt on võimalik kasutada kogu aegreas sisalduvat informatsioon. Probleemiks on siin, et need tagasiprognoositud väärtused sõltuvad mudeli neist enestest määratud parameetrite väärtustest. Seetõttu viib selline lähenemine mittelineaarsete meetodite kasutamisele. Kolmandaks võib kasutada maksimaalse tõepära meetodit. 3) mudeli adekvaatsuse diagnoos;
Uuring annab vastuse küsimusele kuidas? Millist?Miks? Kvantitatiivuuringu meetodid? Küsitlus, eksperiment,vaatlus. Kvalitatiivuuringu meetodid? fookusgrupp,süvaintervjuu (vähemal määral vaatlus) Rühmavestluse e fookusgrupi ja süvaintervjuu vahe? F. puhul valitud sihtrühma esindajaid intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator).S. puhul toimub intervjuu uurija ja sihtrühmaesindaja vahel. Millised eeldused peavad olema täidetud,et andmeid saaks esitada aegreas?Mõõdetav tunnus arvuline, mõõtmed on toimunud võrdsete ajavahemike järel,mõõtmistingimused ühesugused. Faktoranalüüsi? Kasut. juhul kui soovitaxe uurida mingite muutujate põhistruktuuri v baasdimensioone v kui me soovime muutujatehulka taandada väiksemax.outsourcing´u v funktsioonisiirde eesmärgid?Kulude alandamine,püsikulude muutmine muutuvkuludex, asutusevälise oskusteabe kasutamine,kontsentreerumine põhitegevusele. Milliseid organisatsiooniuuringu etappe saab sisse osta
Läti, mille baaskasvutempo oli 2003. aastal 0,95 ja 2009. aastal lausa 1,17. Neile järgnes Eesti, kus liikumine toimus sarnaselt Leeduga, kuid väiksema varieeruvusega. 2007. aastal oli baaskasvutempo Eestis 0,87 ning 2009. aastaks oli see 1,04. Ka Rootsil ja Soomel esines kõikumisi, kuid juba palju väiksemaid kui Balti riikidel. 8 Kokkuvõte Eesti hariduskulutuste tase SKP suhtes on vaadeldavas aegreas omajagu kõikunud. Hariduskulutuste taseme kõikumist on põhjustatud enamasti SKP kõikune. Autor tõi välja ka tabeli, kus on kirjas Eesti SKP aheldatud väärtus, mis näitab väga hästi seost SKP suuruse ja hariduskulutuste taseme vahel SKP suhtes. Kui vaadata aastaid 2007 ja 2008, siis on näha, et suurem osa riike, kaasaarvatud Eesti, tõstab hariduskulutuste osakaalu SKP-st, kuid Itaalia, Ungari, Malta ja Norra hoopis langetavad seda. See
senise arengutrendi kindlaksmääramisel ja selle ekstrapoleerimisele tulevikku Aproksimeerimisviga - Mudeli headust mõõdetakse enamasti tema kirjeldatuse tasemega ehk determinatsioonikordajaga, R 2 Näitab kui palju sõltuva muutuja (y) hajuvusest seletav muutuja (trend, t) kirjeldab Omab väärtusi vahemikus [0, 1]; mida kõrgem, seda paremini seletav tunnus sõltuva tunnuse hajuvust kirjeldab Üldjuhul eristatakse aegreas kolme komponenti: · Trend ehk arengutendents · Lühiajalised süstemaatilised võnked (sesoonsus, tsüklilisus vms) · Juhuslik komponent (hõlmab paljude juhuslike mõju avaldavate tegurite koondmõju) Aegrea komponentide arvuliseks iseloomustamiseks leitakse vastavad indeksid: üldist varieerumist iseloomustav ehk kogukõikumise indeks trendi indeks
Joon tehakse nii, et hälbed oleks minimaalsed. Võetakse joon, mille R on suurim. Matemaatiline joon- arvutad joone valemi järgi välja, asendad sinna x-d. · Interpoleerimine aegrea puuduvate elementide arvväärtuste leidmine · Ekstrapoleerimine vaatlustega hõlmatud osa põhjal tehtud järelduste üldistamist vaatlusega mittehõlmatud osale Aegrea komponendid: Üldjuhul eristatakse aegreas kolme komponenti: · Trend ehk arengutendents · Lühiajalised süstemaatilised võnked (sesoonsus, tsüklilisus vms) · Juhuslik komponent (hõlmab paljude juhuslike mõju avaldavate tegurite koondmõju) Trendiindeks= matemaatiline joon/algne keskmine(terve valimi). Kui see on alla1, siis matemaatilise joone väärtus on madalam kui keskmine. Trendi elimineerimine= algandmed/trendiindeks. Uus graafik.
Hindamisel tuginetakse teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele. Aegridade interpoleerimiseks on kasutatavad nii eespool käsitletud tasandamismeetodid kui elementaaranalüüsi meetodid. Prognoosi tegemiseks koostatakse prognoosifunktsioon, mis annab seose kasutatavate alussuuruste ja hinnatava näitaja vahel. Aegreana esitatud tunnuse sõltuvus ajast võib olla funktsionaalne, stohhastiline või sisaldada mõlemat komponenti. Tunnuse väärtused stohhastilises aegreas on vaadeldavad aegrea aluseks oleva juhusliku protsessi realisatsioonina. Juhuslik on protsess, mille käigus uuritava tunnuse väärtused genereeritakse vastavalt mingile tõenäosuslikule seaduspärasusele. Juhuslik protsess on statsionaarne, kui tema tõenäosuslikud omadused ajas ei muutu. Vastasel korral on tegemist mittestatsionaarse juhusliku protsessiga. Sageli on võimalik jaotada aegrida komponentideks nii, et tema juhuslik
62.Trendi leidmine – Leida arengutendentsi iseloomustav ajast sõltuv matemaatiline funktsioon. Sageli lineaarne yt=a+bt. T-ajaperiood. Lisa trendijoon. 63.Sesoonse komponendi leidmine arengutendentsita ja arengudententsiga ridades – tendentsita – kõigepealt tuleb otsustada missugust osaperioodide sesoonsusindeksid vajame. Nt päev, nädal jne. Kui valime kvartali, siis saame määrata sesoonsuse kvartaliindeksid. Selleks leitakse aegreas samanimeliste kvartalite näitajate aritmeetilised keskmised. Seejärel arvutame sesoonsuse kvartaliindeksid kvartalikeskmiste jagamise teel üldkeskmisega. (väike tabel excelis). Arengutententsiga – kõige pealt trendijoonelt funktsioon, leitakse uus aegrida nii: vaadeldav asi jagatakse trendiindeksiga. 64.Sesoonsusindeksi arvestamine aegrea prognoosimisel – Trendifunktsiooniga prognoositud väärtused tuleb läbi korrutada
trendifunktsioonide kasutamise korral oleks mõistlik trendifunktsiooni statistilise usaldatavuse kontroll läbi viia, kasutades selleks nullhüpoteesi (trendifunktsiooni tegelikud parameetrid on võrdsed nulliga, s.t. uuritavas reas ei olegi trendi) paikapidavuse kontrollimist. Aegridade juures tulevad ül 1. keskmine kasvutempo 2. keskmine absoluutne juurdekasv 3. käivet soovitakse suurendada jne ül 4. trendijoonte kohta 5. aegridade tasandamise kohta Aegreas sisalduva autokorrelatsiooni all mõeldakse seost ühe ja sama rea liikmete vahel ehk korrelatsiooni ridade ja nihutatud ridade vahel. Seega d-statistiku väärtus on alati suurem või võrdne nulliga (võrdus kehtib vaid siis, kui kõik jääkliikmed on võrdsed nulliga; see tuleneb jääkliikmete omadusest 1) ning väiksem või võrdne neljaga Seega saime ligikaudse seose d-statistiku ja esimest järku autokorrelatsioonikordaja vahel
trendifunktsioon, mille puhul standardviga on väiksem mis tavaliselt esitatakse protsentides ning hea vastavuse korral a V ei tohiks olla suurem kui 5%, rahuldava vastavuse korral mitte suurem kui 10%. trendifunktsioonide kasutamise korral oleks mõistlik trendifunktsiooni statistilise usaldatavuse kontroll läbi viia, kasutades selleks nullhüpoteesi (trendifunktsiooni tegelikud parameetrid on võrdsed nulliga, s.t. uuritavas reas ei olegi trendi) paikapidavuse kontrollimist. Aegreas sisalduva autokorrelatsiooni all mõeldakse seost ühe ja sama rea liikmete vahel ehk korrelatsiooni ridade ja nihutatud ridade vahel. Seega d-statistiku väärtus on alati suurem või võrdne nulliga (võrdus kehtib vaid siis, kui kõik jääkliikmed on võrdsed nulliga; see tuleneb jääkliikmete omadusest 1) ning väiksem või võrdne neljaga Seega saime ligikaudse seose d-statistiku ja esimest järku autokorrelatsioonikordaja vahel
Kui märgitakse ära, et kuu jooksul tehti lao väljastustega üheksa viga, ei anna see eriti palju informatsiooni. Kui lisatakse, et kokku oli laosaadetisi vaadeldaval perioodil 1800, on võimalik anda hinnang vigade arvu määrale. Sama suhtarvuna esitades võib öelda, et vigadega saadetised moodustasid 0,5% kõikidest laoväljastustest. Suhtarvulised tegevusnäitajad on eelista- tavamad, sest nendega on võimalik esitada olulist informatsiooni lühidalt ja suhtarvusid on hea eri perioodide aegreas omavahel võrrelda ning teha järeldusi. 11 Kauba käitlemine 295 Absoluutarvulised laotöö kvaliteedinäitajad võivad olla järgmised: · mahalaadimisel kaubale tekitatud vigastuste arv (tk/kuu) · vastuvõtul tehtud vigade arv (tk/kuu) · komplekteerimisel tehtud vigade arv (artiklirida/kuu) · pakkimisel tehtud vigade arv (tk/kuu)
raskesti äratuntavad. Kui logistika kogukulu on arvutatud pikema perioodi peale (kuu, kvartal, aasta), jagatakse see müügiga sama perioodi jooksul. Nii saadakse logistikakakulude osatähtsus toodete müügihinnast. Logistika kogukulu arvutatakse sageli mingi toote või tooterühma kohta, saadetise või saadetise pakkeühiku kohta. Lõpuks on vaja see taandada ühikukuluks. Ainult ühikulu analüüsimine ja võrdlemine aegreas teise sarnase ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Üldiseks põhimõtteks kulude olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik, kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra.
need on sageli raskesti äratuntavad. Kui logistika kogukulu on arvutatud pikema perioodi peale (kuu, kvartal, aasta), jagatakse see müügiga sama perioodi jooksul. Nii saadakse logistikakakulude osatähtsus toodete müügihinnast. Logistika kogukulu arvutatakse sageli mingi toote või tooterühma kohta, saadetise või saadetise pakkeühiku kohta. Lõpuks on vaja see taandada ühikukuluks. Ainult ühikulu analüüsimine ja võrdlemine aegreas teise sarnase ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Üldiseks põhimõtteks kulude olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik, kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra.
võimalik anda hinnang vigade arvu määrale. Sama suhtarvuna esitades võib öelda, et vigadega saadetised moodustasid 0,5% kõikidest laoväljastustest. Suhtarvulised tegevusnäitajad on eelista- tavamad, sest nendega on võimalik esitada olulist informatsiooni lühidalt ja suhtarvusid on hea eri perioodide aegreas omavahel võrrelda ning teha järeldusi. 11 Kauba käitlemine 295 Absoluutarvulised laotöö kvaliteedinäitajad võivad olla järgmised: • mahalaadimisel kaubale tekitatud vigastuste arv (tk/kuu)