Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioon, adsorptsioon, pindpinevus, pindpidevus, vesilahus, isotermi, kontsentratsiooniga, adsorptsioonikihi, piirpinnal, suhtest, puutuja, graafik, materjaliteaduse, õppetool, uurimine, üliõpilase, katb41, teoreetilised, vesilahused, eeldusel, näidatud, määramiseks, kaelal, langemisel, minutis, raskuskiirendus, momendil, sooritatakse, vesilahusteTTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk. Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Stalagmomeeter Töö ülesanne: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised alused:
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 1 Töö pealkiri ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL nr (KK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud Stalagmomeeter TÖÖ EESMÄRK Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. TÖÖVAHENDID Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. TÖÖ KÄIK Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Ülesandeks on määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist tuleb leida adsorptsiooni isoterm ning adsorptsiooni isotermist omakorda tuleb arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Minul tuli valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,4 M ja sellest 5 järjestikust lahjendust 1:2, seejäre mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Katse käik Valmistasin butanooli 0,4 M vesilahused (pindaktiivne aine), igal kontsentratsioonil 25-50 mL
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr KK1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal terjaliteaduse Instituut kalise keemia õppetool urimine lahuse ja õhu piirpinnal Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada propanooli vesilahus kontse järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Teoreetilised alused Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapi võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille ra
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpin Joonis 1. Stalagmomeeter keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 ooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpinnal Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Õppejõu poolt antud lähteandmed: Valmistada propanooli vesilahus konsentr M= 60.10 g/mol ρ=0.804 g/cm3 σH20= 72.13 mJ/m2 (24.6C juures) Katse temperatuur: t=24.6C Teooria. Teoreetiliste aluste lühike kirjeldus koos vajalike valemitega
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU Töö nr: 1 PIIRPINNAL Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Joonis . Stalagmomeeter Töö ülesanne Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis.
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal
16.04.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Tulemused ja arvutused. Töö number 5. Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal. Lahus Dest. Alglahus 1 2 3 4 5 vesi
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Nimi: Karen Ofljan Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE J PIIRPINNAL Skeem aterjaliteaduse Instituut Õpperühm: YAGB 41 Töö teostamise kuupäev: 19.02.2016 ONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Skeem Töö ülesanne ja töövahendid Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. Töö käik Valmistasin 50 ml lahuse uuritavast ainest (isobutanool) ja veest. Lahjendasin erm. lahuse 1 : 2 6 korda. Hakkasin tilgutama lahuse stalagmomeetriga ning kandma tulemused tabelisse
Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. . Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Katsearvutused ja tulemused Uuritav aine propanool Võrdluslahuse tilkade arv I katse 39 tilka II katse 40 tilka III katse 40 tilka Keskmine 40 tilka
Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari külje saab võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus r o kapillaari raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erin omast. Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe V/n ja tilga kaal: �=�/� ��, kus ρ – vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk �/� / ��2=2���� Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (selle k
Tallinna Materjaliteadu Üliõpilane: Õpperühm: Töö nr. KK laboratoorne töö Adsorptsiooni u Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 07.03.2012 Õpperühm: YASB41 Töö nr. 1KK KK laboratoorne töö nr.1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Arvutused ja graafikud on teisel leheküljel. KATSETULEMUSED Uuritav aine on propanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Katse temperatuur: 25C 74 1 45,95 72 0,5 54,87
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPIN Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 IMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Teooria. Minu lahus: butanooli vesilahus konsentratsiooniga 0,5 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2 Töövahendid. tensiomeeter, mõõtkolvid mahuga 50 ml, klaaspipetid mahuga 25 ml Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust
kontsentratsioon c, mol/l 1.Katse 2.Katse 3.Katse 1M 106 105 106 0.5M 90 89 88 0.25M 70 66 68 0.125M 59 61 60 0.0625M 50 49 50 2) Pindpinevuse isotermi = f(c) graafiku koostamine ning lahuse erinevate = f(c) kontsentratsioonidele vastavate pindliia väärtuste arvutamine. 69 64 59 54 49 Pindpinevus 44 39 34 29 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,
valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17
Nulljärku reaktsioon ([A] A kontsentratsioon ajamomendil t; [A]0 A kontsentratsioon ajamomendil t=0) Aproduktid v= - [A]/ t= k[A]0= k t1/2= [A]0/2k Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. 2NH3(g) N2(g) + 3H2(g) Ühik k=M/s Esimest järku reaktsioon Aproduktid k= v/[A]= M/s /M= s-1; v= - [A]/ t= k[A]; k=s-1 Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. I järku reaktsiooni korral on reageeriva aine kontsentratsiooni c t sõltuvus ajast t exponentsiaalne (aine täielikuks reageerimiseks on vaja pikka aega). 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) v=k [N2O5] Reaktsiooni järgu määramine Graafilised meetodid Kontrollitakse, millises graafikus annavad eksperimentaalsed andmed sirge. Samuti saab reaktsiooni järke määrata ka poolestusaja järgi. Selleks uuritakse ja c 0 omavahelist sõltuvust.
Nulljärku reaktsioon ([A] A kontsentratsioon ajamomendil t; [A]0 A kontsentratsioon ajamomendil t=0) Aproduktid v= - [A]/ t= k[A]0= k t1/2= [A]0/2k Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. 2NH3(g) N2(g) + 3H2(g) Ühik k=M/s Esimest järku reaktsioon Aproduktid k= v/[A]= M/s /M= s-1; v= - [A]/ t= k[A]; k=s-1 Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. I järku reaktsiooni korral on reageeriva aine kontsentratsiooni ct sõltuvus ajast t exponentsiaalne (aine täielikuks reageerimiseks on vaja pikka aega). 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) v=k [N2O5] Reaktsiooni järgu määramine Graafilised meetodid Kontrollitakse, millises graafikus annavad eksperimentaalsed andmed sirge. Samuti saab reaktsiooni järke määrata ka poolestusaja järgi. Selleks uuritakse ja c0 omavahelist sõltuvust.
Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru
Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena Kui aine lahustuvus antud dispersioonikeskkonnas on L ja meie lahus on piisavalt üleküllastunud kontsentratsiooniga C, siis on kristallisatsioonikeskme tekkekiirus V1 =dt/dn=k (C-L)/L 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide (aatomite, ioonide) arvust m, nende difusioonikonstandist D ja difusioonitee pikkusest l : v2 =dm/dt=Ds/l(C-L) Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1 >> v2). Kasutatavamad kondenseerimismeetodid: 1. Lahusti vahetamine ehk füüsikaline kondenseerimine.
1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4
kolloidosakese osakese mass on märgatavamalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra-tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne
Seda aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. määrab selle kvaliteedi, mustmullas Ca ja Mg, mis vahetuvad K ja Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad nimetatakse mitsellitekke kriitiliseks kontsentratsiooniks (MKK). Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna NH4 ioonide vastu, mis on vajalikud taimede kasvuks.Happelistele faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist Seebi pesemistoime avaldub ainult sellest kriitilisest vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks muldadele veetakse lupja, et taimedele kasutud H ioonid asendada pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel
14. Keemilise tasakaalu tingimused (G abil, teha joonis).
Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omad
kindlat väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
15. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid (Q ja K abil)
Kui Q=K, siis reaktsioon tasakaalus, kui Q
on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi ehk kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. 117 Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik Nii NH3 ja H+ reageerimisel loovutab lämmastiku aatom oma vaba elektronpaari ja vesinikioon oma tühja orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Elektronpaari loovutaja on DOONOR. Tühja orbitaaliga ioon elektroni vastuvõtja - on AKTSEPTOR. 118 Koordinatsioonisidemed skeemil 119 Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik Taolisel moel tekkinud kovalentne side on doonor- aktseptorside ehk koordinatiivne side. Erinevus tavalisest kovalentsest sidemest on kui kovalentse sideme moodustamisel annab
entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandileΔG = ΔH –TΔS 4. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid (Q ja K abil) Tasakaalukonstandi väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur väärtus (K>1) => tasakaalulisesreaktsioonisegus on ülekaalus saadused. K on väike (K < 1) => tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained 5. Reaktsiooni Gibbsi energia muut. Reaktsiooni isotermi võrrand (van’t Hoff). 6. Termodünaamiline tasakaalukonstant ning tema avaldised rõhkude ja kontsentratsioonide kaudu. 7. Tasakaalukonstant lahustes ja heterogeensete süsteemide korral. 8. Kirjeldage Le Chatelier’ printsiibi alusel, kuidas muutub reaktsioonisegu tasakaaluline koostis, kui lisada või eemaldada reagente, segu kokku suruda või lasta sellel paisuda või muuta temperatuuri. 9
55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine. Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus. Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. Toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases, iseeneslikult kulgev oksüdatsioon, redoksreaktsioon. Korrosioonitõrjevahendid: polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 56. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga.
Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k , s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. 2NH3(g) N2(g) + 3H2(g) Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) Esimest järku reaktsiooni korral toimub reaktsiooni käigus reaktsiooni tunduv aeglustumine. Esimest järku reaktsiooni korral saame lineaarse graafiku kontsentratsiooni logaritmi sõltuvusest ajast. Teist järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. 2NO2(g) 2NO(g) + O2(g) 43
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3
(H+) voi hudroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures margatavalt muutuks. · Puhverlahused koosnevad enamasti kas norgast alusest ja selle soolast tugeva happega voi norgast happest ja selle soolast tugeva alusega. · Puhverlahused tekivad alati norga aluse voi happe tiitrimise kaigus. · See soltub: Puhverlahuse komponentide kontsentratsioonidest Konstentratsioonide suhtest · Puhverlahuste omadused: Lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu Happe voi lahuse lisamisel muutub pH vahe Lahuse pH on ligikaudselt arvutatav · Sõltub: puhverlahuse komponentide kontsentratsioonidest; kontsentratsioonide suhtest. 24. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? · Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu
Kriitilise rõhu juures on aine samaaegselt nii vedelas faasis (vesi) kui ka gaasina (aur). 35. Olekudiagrammid - Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. 36.Vedelikud vedelike pindpinevus ja selle tekkmehhanism - vedelike pindpinevus on energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(g, N/m). Pindpinevus on põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. 37. Vedelike pindpinevus ja pindaktiivsed ained,mitsellid.
Agregaatolekuid on kolm: tahke,vedelik ja gaas. Kineetiline molekulaarne teooria seletab nende olekute tüüpilisi omadusi. Olek sõltub tõmbejõududest aine osakeste (ioonide, molekulide, aatomite) vahel ja osakeste kineetilisest enrgiast. Ioonilistes ainetes ja metallides on osakeste vahel tavaliselt tugevad ioonjõud ja seetõttu on nad toatemperatuuril tahked, moodustades ioonilisi kristalle. Kristallide struktuur on korrapärane: iga ioon omab teatud kindla naabri. Kovalentsed molekulid tõmbavad üksteist dispersioonijõududega, dipool – dipool jõududega ja vesiniksidemetega. Dispersioonijõud (van der Waalsi või Londoni jõud) on suhteliselt nõrgad ja nad tulenevad molekulide (üldjuhul osakeste) elektronpilve liikuvusest elektriväljas, viimane on tingitud antud molekuli ümbritsevaist teistest molekulidest. Seda elektronpilve liikuvust väljendab osakese polariseeritavus, mis viib ajutiste dipoolide tekkele
annaabi.ee 
