Eristatakse saabuvate dokumentide ringlust, väljasaadetavate dokumentide ringlust ja sisedokumnetide ringlust. Missuguseid dokumente ei registreerita? Registreerimisele ei kuulu rämpspost, kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused, reklaamtrükised, perioodilised trükised (ajalehed, ajakirjad jm), kirjad märkega "ISIKLIK", dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni, kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile. Mitmekordne peab olema asutuses registreerimine? Dokumentide registreerimine peab olema ühekordne, st st dokument kantakse asutuse dokumendiregistrisse üks kord ja algatusdokumendi järgne, st algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama järjekorranumbri all Millal registreeritakse sisemised ja väljasaadetavad dokumendid?
nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; 7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. Registreerimisele ei kuulu 1) kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused; 2) reklaamtrükised, prospektid; 3) perioodika (ajalehed, ajakirjad jm); 4) isiklikud kirjad, rahakaardid; 5) koosolekukutsed, teadaanded, päevakorrad; 6) anonüümkirjad 7) kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik väljaspoolt ülikooli. Sel juhul saadetakse dokument märgitud aadressil või tagastatakse saadetis postkontorile. 16. Aeg, mille jooksul dokumenti tuleb säilitada ja mis väljendatakse tavaliselt aastates või alatisena. Mida säilitatakse riigi või ühiskonnale. 17. Jah. Neid hoitakse arhiivides. 18. Kui veebilehel antud teave, mille sisu on väär, siis on sellest õigus anda teada veebilehe koostajale ja seda muuta
märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); 3.2. Registreerimisele ei kuulu: 3.2.1. kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused; 3.2.2. reklaamtrükised; 3.2.3. perioodilised trükised (ajalehed, ajakirjad jm); 3.2.4. kirjad märkega "ISIKLIK"; 3.2.5. dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni; 3.2.6. kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile; 3.2.7. rämpspost 3.3. Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 3.3.1. akti andja nimetus; 3.3.2. akti liik; 3.3.3. pealkiri; 3.3.4. number; 3.3.5. kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 3.3.6. jõustumise kuupäev; 3.3.7. juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu
· reklaamtrükised; · perioodilised trükised (ajalehed, ajakirjad jm); · informatiivse sisuga trükised, kui nende esitamine konkreetsele asutusele ei ole kohustuslik vastavalt seadusele või kõrgemalseisva asutuse või ametniku korraldusele; · kirjad märkega ISIKLIK ; · dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni; · kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile. Dokumentide hoidmine asutuses Dokumentide hoidmine on üks asutuse asjaajamise korraldamise osa. Dokumente hoitakse asutuses dokumendi elukäigu lõpuni. Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid toimikutesse registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. Toimiku seljale märgitakse:
lõputöö (valides pedagoogilise ainekompleksi), mille maht on samuti 0,5 autoripoognat. Interpretatsioonipedagoogika instituudi pedagoogilised lõputööd on 40 00050 000 tähemärki ehk 1 autoripoogen (umbes 24 lk; kuni lisadeni). (See on alampiir, aga ei ole ka mingit mõtet liiga pikka-laia tööd kavandada, kuhu Te lõpuks ,,ära upute" ja ei suuda lõpetada!!!) Töödes kasutatud väljendusviis peab olema selge ja mõttekäigud lugejale arusaadavad, teksti esitamine loogiline. Töö adressaadina võiks ette kujutada oma kaasmagistrante jt kolleege ning õppejõude. Töö peab vastama püstitatud probleemile. Kõik kirjalikud uurimistööd tuleb esitada nii, et käsikiri võiks edasi minna kirjastamisele (trükki). Keeleliste küsimuste puhul võib kasutada Eesti Kirjanduse Instituudi veebilehel olevaid materjale (http://portaal.eki.ee), samuti eesti keele elektroonilist käsiraamatut (http://public.keelevara.ee, seal edasi ,,Tasuta keskkond").
omapärased probleemid võivad tekkida korteriüüridega (kui on tegu sotsiaalkorteritega, mille kasutus on tihedalt reguleeritud, siis selliste hüvede jagamisel peab lähtuma võrdsest jagamisest; järjekorrad on ju!) Kui riik eraõiguse sfääris midagi ostab, müüb või rendib, siis peaks ta olema seotud avaliku õigusega nendel juhtudel, kui väärtuse iseloomust tulenevalt on nõutav põhiõiguste kandjate võrdne kohtlemine. 2) KOV - nende roll põhiõiguse adressaadina on analoogiline riigi rolliga. 3) kõik ülejäänud avalik-õiguslikud isikud on PÕ (põhiõiguste) adressaadiks, siis kui nad teostavad avalik-õiguslikke funktsioone. 4) tänapäeval on küllalt levinud avalik-õiguslike võimuvolituste andmine erakätesse, kas seaduse või halduslepinguga. nt täidavad eraõiguslike isikutena avalik- õiguslikke funktsioone notarid ja täiturid oma ametitegevuses. Avalikku võimu
Joosep ja ülejäänud pere", ,,Jäätisepidu" ja ,,Vett pritsiv kivi". Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" sisaldab lühijutte ,,Eriti eriline pannkook", ,,Lugu sellest, kuidas Liisu sõjas sanitariks käis" ja ,,Liisu liivaaugus". Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" sisaldab lühijutte ,,Liisu leiutab küünlapuhuja", ,,Liisu hakkab tuletõrjujaks" ja ,,Liisu korraldab jalgrattamatka". Need raamatud kuuluvad tüdrukuteraamatute hulka, mis näevad oma adressaadina tüdrukuid ja mida ka enamasti või ainult loevad tüdrukud. Pealkiri kaanel annab otsese ja ausa viite raamatu sisu, zanri ja auditooriumi kohta tüdruku nimi assotsieerub tüdrukuteraamatuga. Kuivõrd klassikaline tüdrukuteraamat on adresseeritud murdeealisele või sellele lähenevale tütarlapsele, ei saa selle sarja raamatuid siiski klassikalisteks tüdrukuteraamatuteks nimetada. Tegemist on tüdrukust peategelasega
kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid. Kolmandat isikut, kes kaasatakse kriminaalmenetlusse seoses tema vastu suunatud varalise nõudega, mille täitmise tagamiseks soovitakse arestida talle kuuluv vara, tuleb kolmandaks isikuks tunnistamise määrusest teavitada KrMS § 142 lg-s 5 sätestatud korras, s.t koos vara arestimise määruse tutvustamisega. 3-1-1-124-13 KrMS §-s 142 nimetatud vara arestimise määrus kehtib üksnes selle adressaadina nimetatud isiku või isikute kohta ja see ei puuduta isikut, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. Seega säilib viimatinimetatud isikul võimalus kaitsta oma väidetavat omandiõigust arestimise vastu üldises korras. Juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on võimalik tugineda TMS §-le 222 (vt nt RKTKm 3-2-1-94-11, p 16 ja 3-2-1-127-06, p 8). Sarnaselt kohaldub TMS § 222 ka siis, kui
ja kultuurilise arenguga tasemega. 20. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele. 22
PS § 156 lg 2: KOV volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. PS ei nimeta kohalikku rahvahääletust, kuid ka ei välista vahetu demokraatia rakendamist KOV-i teostamisel. 4.3. Kohalik omavalitsus ja põhiõiguste ning vabaduste kaitse 4.3.1. Kohalik omavalitsus põhiõiguste adressaadina PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku ja täidesaatva võimu ning kohtuvõimu ning KOV-de kohustus. Seega on üheks põhiõiguste adressaadiks ka KOV. Põhiõiguste siduvus, nende adressaadiks olek tähendab nende tagamise kohustust (PS § 14): · keeld sooritada haldustoiminguid (õigustoiminguid, reaaltoiminguid), mis kitsendaksid isikute põhiõigusi ilma seadusliku aluse ja põhjendatud vajaduseta;
24. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 25. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon. Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti
annaabi.ee 
