MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused:
Bürokraatial on stabiliseeija ja vahekohtuniku funktsioon. Kolmas funktsioon on iseenda ehk ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Järelvalve võimalused: On vaja jälgida et see mis teostub on tõepoolest avalikkuse mitte aga ametnikkkonna erahuvi. Teiseks järelvalge põhjuseks on vajadus tõta valitsemise tõhusust et olulised küsimused saaksid kiirest allatus. Kolmandaks tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniõhuga. 8. Administratiivne ülesehitus Kakas riigi administratiivstruktuuri mudelit : Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks.
regionaalse valitsemise tähtsus · Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel · reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut · nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud administratiivse ülesehituse põhimudelid Kohalik omavalistsus mingi maa-ala või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit · Esimesel juhul luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia. Kõik otsused lähtuvad ülalt- keskvõimust. Keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist. Regionaaltasandit juhib suurte valitsustega keskvõimu esindaja. Reginaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel.
Volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine ja linnapea/vallavanem juhib kohaliku vallavalitsuse/linnavalitsuse tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) korraldada heakorda ja keskkonna planeerimist 4) organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Administratiivse ülesehituse põhimudelid: 1) tsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudel, kus kõik otsused lähtuvad keskvõimust (Prantsusmaa, Venemaa) 2) autonoomse kohaliku võimu mudel (kahe- ja kolmetasandilised haldusjaotused), kus regionaalvõim on kohapealse esindaja käepikendus (Eesti, USA) Mida enam tasandeid, seda iseseisvam on kohalik võim
......................11 Tsiviilasi...................................................................................................................... 11 Kriminaalasi............................................................................................................... 12 Väärteoasjad.............................................................................................................. 12 22. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudelid ning hinnang Eesti mudelile.................................................................................................. 12 Tsentraliseeritud........................................................................................................ 12 Detsentraliseeritud.................................................................................................... 12 Eesti....................................................................................................
b) Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut c) Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud. 10 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt nende probleemide lahendamise viisist on kujunenud kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit. Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia aga ka Suurbritannia. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike.
Lisaks sellele täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone. Funktsioonid: · Seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava õigusakti ja nõuda selle ümbertegemist. · Erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja roll · Kehtiva valimissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalne ja kohalik valitsemine Kaks administratiivstruktuuri mudelit: 1. tsentraliseeritud luuakse kohalikud omavalitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsustest. Prantsusmaa, Itaalia 2. detsentraliseeritud kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa Regionaalvalitsus vahendaja ning koordinaator keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalik omavalitsus peab vastutama kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses( kalandus, turism).
Kui baha'id võivad vastu võtta mitteerakondlikke ametikohti valitsuses, ei sekku nad erakondlikku poliitilisse tegevusse - sealhulgas ka üksikute kandidaatide või parteide diskussioonidesse. Üksikisikutena on baha'idel siiski vabadus hääletada kodanike valimistel vastavalt oma südametunnistusele. (Ibid) 19 2.8.2 Ülemaailmne Õigluse Koda Baha'i administratiivstruktuuri tipus seisab Ülemaailmne Õigluse Koda, Baha'i usu rahvusvaheline valitsemisnõukogu. Üheksast liikmest koosnev Ülemaailmne Õigluse Koda valitakse iga viie aasta järel maailma kõikide Rahvuslike Vaimsete Nõukogude ühendatud liikmeskonna poolt. (Administratsioon) Valimisprotsess toimub nõupidamiste (konsultatsioonide) vormis ning nendes osalemiseks vajalikud omadused on motiivide selgus, vaimne kirkus loobumine kõigest muust peale Jumala teenimise, alandlikkus ja kannatlikkus
omavalitsuse vahel on ka üks nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme. 28 Valitsemine ja avalik haldus 7.2 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt nende probleemide lahendamise viisist on kujunenud kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit. Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, aga ka Suurbritannia. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike.
annaabi.ee 
