Karistuseks pidi ta seal naiste rõivaid kandma. Kõige rohkem iseloomustab vägilast üks müüt, milles kirjeldatakse vägilase visiiti Admetosele. Herakles oli parajasti teel Diomedese inimsööjate märade juurde, et sooritada üht oma kaheteistkümnest vägiteost. See maja, kus ta otsustas öö veeta, kuulus tema sõbrale, Tessaalia kuningale Admetosele. Kui vägilane kohale jõudis, oli majas juba suur lein, kuid Herakles seda ei teadnud. Majas valitses suur lein. Admetose naise surma põhjus pärineb ajast, kui Apollon vihastas Zeusi peale, et too oli tapnud tema poja Askleipose, ja surmas omakorda Zeusi töömehed, kükloobid. Karituseks pidi Apollon töötama maa peal orjana aasta aega ja Admetos oli tema peremeheks. Orjapõlve ajal sõbrunes Apollon pererahvaga , eriti aga perekonna pea ja tolle naise Alkestisega. Siis sai Apollon teada, et moirad olid Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata, Apollon aga palus neilt pikendust
Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite oli Uranose ja merevahu tütar. Kord aitas Aphrodite Ktisyllat ja Ermocharist, kuid karistas Ktisylla isa. Samuti aitas Aphrodite kujur, Pygmalioni, kuid karistas Narkissost. Aphrodite oli abielus Adonisega, kuid kord jahil käies sai Adonis surma. Kord tõi Leto Deelose saarel ilmale Apolloni ja ta kaksikõe. Muusika- ja valgusejumal, Apollon oli Leto ja Zeusi poeg. Noorelt tappis ta Pythoni, kuid selle eest oli ta aga lambur Pherai kuninga Admetose juures. Apolloni abiga sai Admetos endale oma unelmate naise. Kord pani Eros Apolloni nümf Daphnesse armuma. Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios. Kaupmeeste ja varaste jumal Hermes oli Maia ja Zeusi poeg. Ta sündis Arkaadias, kõrgel Kyllene mäel ühes koopas. Kord varastas ta Apolloni 50 lehma ära. Hermesel oli ka poeg, Daphnis, kes oskas väga ilusat muusikat mängida
peegeldusse armuma. Nii surigi Narkissos, iseenda peegeldust vaadates. Lille, mis tal surres suus oli, kutsutakse nüüd Nartsissiks. Apollon ja Hermes Apollon oli valguse- ja muusikajumal. Ta päästis Hermes oli kaval jumal, inimesed kellele meeldis vempe visata. Kord Pythoni käest varastas ta hulga ning pidi selle eest lehmi Apollonilt, kuid töötama Admetose lõpuks nad siiski teenistuses, kuna leppisid ära, Hermes Python oli Gaia kinkis Apollonile oma poeg. pilli, ja Apollon kinkis Hermesele need lehmad. Apollon Hermes http://images2.wikia.nocookie.net/__cb20110516213655/olympia http://helios.fltr.ucl.ac
ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros
tolle isa oli teda solvanud. Selle eest karistas Heraklest Zeus ise, saates ta Lüüdiasse kuninganna Omphale orjaks, kus ta pidi tegema naistetöid ja kandma naisteriideid. Heraklest kõige iseloomustavam müüt. Herakles oli teel Diomedese inimsööjate märade juurde. Maja, kus Herakles öö kavatses veeta, kuulus tema sõbrale, Tessaalia kuningale Admetosele. Kui vägilane kohale jõudis, valitses seal lein, sest Admetos oli just kaotanud väga kummalisel teel oma naise. Admetose naise surm pärineb sellest ajast, kui Apollon vihastas Zeusi peale, et too oli tapnud tema poja Askleipose ja surmas omakorda Zeusi kükloobid. Karistuseks pidi Apollon maa peal terve aasta töötama ja Admetos oli tema peremees. Apollon hakkas eriti hästi läbi saama perekonnapea ja tolle naise Alkestisega. Apollon sain teada, et moirad oli Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata. Apollon palus neilt pikendust
keskperioodi tööd on maalitud soojades kuldtoonides, hilisema aja maalidele (u. a. 1650) on omane selge, läbipaistev hõbehall koloriit. ● Lorrain pühendas palju aega looduse tundmaõppimisele, sellest annavad tunnistust arvukad natuurist tehtud joonistused. Nendest konstrueeris ta hiljem ideaalmaastikud, kus valitseb rahulik, idülliline ja lüüriline meeleolu. Claude Lorrain. Port Scene with the Villa Medici Claude Lorrain. Merkuur varastab Admetose härjad, 1645 Claude Lorrain. Puhkus põgenemisel Egiptusesse, 1651 või 1661 Claude Lorrain. Akis ja Galatia, 1657 Claude Lorrain. Harbour Scene at Sunset, 1643 ● 17.saj teisel poolel tuleb kunstielus muutus. Selle peamiseks ülesandeks saab kuninga ja õukonna tarvete rahuldamine: 1648.a asutati Kuninglik Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia 1671.a rajati Kuninglik Arhitektuuriakadeemia 1666.a Prantsuse akadeemia Roomas ● Hyacinthe Rigaud (1659-1743)
Cycnose, Cycaoni ja Eurytioniga. Samuti võttis Herakles osa ka argonautide reisist. Mõned lood: Admetos ja Alkestis Admetos oli Tessaalia kuningas ja armastusväärne inimene, kellele Apollon oli välja võidelnud elulõnga pikenduse, kui vaid leidunuks vabatahtlik, kes andnuks tema eest elu. Seda tegi aga salaja tema armastatud naine Alkestis. Ahastuses kuningas lasi oma naise joaks korraldada kõige suursugusemad matused... kuid just sel leinaajal juhtus Admetose lossist mööduma Herakles. Aupaklik isand ei suutnud Heraklest tagasi lükata ning ütles talle, et linnas on surnud üks naine. Kuningas palus teenritel igakülgselt teenindada Heraklest, kuid ise vabandas, et peab viisakusest matustest osa võtma. Herakles sõi ja jõi, laulis ja ropendas kuni et juba lärmas, kui teenrid avaldasid tema vaos hoidmiseks tõe kuninganna kohta. Herakles tundis end äärmiselt sandina ning nägi end jälle suure
Kuid ta sai ka igasuguste jamadega hakkama, kuid kahetses neid iga kord. Kord tappis ta noormehe, kes talle õhtusöögil kogemata vett peale kallas ja läks pärast seda maapakku. Kord tappis ta oma sõbra, sest tolle isa oli teda solvanud. Zeus saatis ta kuninganna Ompha juurde orjaks, kes tal aeg-ajalt naisterõivaid kanda ja naiselikke töid teha lasi. Kõige hullem oli aga külaskäik kuningas Admetose juurde, kelle naine oli äsja surnud ja kelle terve õukond oli sügavas leinas. Admetos ei tahtnud aga Heraklest vaevata ja ei öelnud talle, mis juhtunud oli. Herakles jõi end siis purju ja käitus väga tahumatult. Kuid teada saades, mida ta teinud oli, tõi ta Admetose naise allmaailmast tagasi. Et seda teha, maadles ta Surmaga. Kui Herakles orjapõlvest Ompha juures pääses, asus ta kohe kuningas Eurystost karistama. Ta kogus väe, surmas kuninga ja vallutas linna
Tappis kuninga Laomedoni, kuna too ei täitnud oma lubadust anda H'le vastutasuks oma tütre päästmise eest Zeusi kingitud hobused. Kui H täitis 11. ül'I, möödus ta Prometeheusest ning päästis tolle kalju küljest. H tegi ka palju näotuid tempe jne. Tappis kogemata ühe noormehe ning oma hea sõbra. Selle eest oli ta kuninganna Ompha ori aasta/kolm aastat. Oma 12. ül'I täitmise ajal ööbis H oma sõbra Tessaalia kuninga Admetose juures. Majas oli aga lein, sest kunni naine oli surnud. Admetos ei lasknud H'le teatada, et suri tema naine ning lasi öelda, et maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus, kuid H ütles, et tema naine on
Tappis kuninga Laomedoni, kuna too ei täitnud oma lubadust anda H’le vastutasuks oma tütre päästmise eest Zeusi kingitud hobused. Kui H täitis 11. ül’I, möödus ta Prometeheusest ning päästis tolle kalju küljest. H tegi ka palju näotuid tempe jne. Tappis kogemata ühe noormehe ning oma hea sõbra. Selle eest oli ta kuninganna Ompha ori aasta/kolm aastat. Oma 12. ül’I täitmise ajal ööbis H oma sõbra Tessaalia kuninga Admetose juures. Majas oli aga lein, sest kunni naine oli surnud. Admetos ei lasknud H’le teatada, et suri tema naine ning lasi öelda, et maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on
Muuseas tõstis ka Theseuse unustuse istmelt maha. Eurystheus, arukas mees, laskis H-l koera tagasi viia milleks hirmsat looma ikka pidada. Muid vahvaid asju tegi veel. Kakles Antaiosega, kes oli võitmatu, sest sai maast jõudu. H tõstis gigandi maast lahti ja kägistas ära. Võitles jõejumal Acheloosega Deianeira pärast, kes siis H naiseks sai. Õunte toomise vahepeal lasi maha Prometheust nokkiva kotka. Tõi tagasi Tessaalia kuninga Admetose naise Alkestise, kes oma mehe eest surnud oli kakles selle nimel koguni Surma endaga. Pärast abiellumist Deianeiraga olid H ja D ületanud jõe, kus kentaur Nessos ülevedajaks oli. kentaur solvas D-d, H tappis ta. Kentaur palus D-l võtta mõni tilk oma verd ning kasutada seda H võlumiseks, kui tollele peaks mõni teine naine meeldima. H vallutas Eurytose linna, saatis vangid, sh printsess Iole, koju. Käskjalg väitis, et H olla printsessi armunud. D võidis H
käia, nagu seda vana Diogenes * tahtis. Lisage siia veel juurde, et puhus väga külm tuul ja jaanuar pole eriti sobiv kuu, et inimkonda katsuda tagajärjekalt sellele tsivilisatsiooni astmele tõsta. See kuub juhtus mu silma alla sattuma, ma võtsin ta vastu ja jätsin kohe maha oma vana musta urbi, mis minusugust hermeetikut kaugeltki hermeetiliselt ei katnud. Nii olen ma siis sarlatani riides, nagu püha Genesius.* Mis parata! See on ajutine varjutusaeg. Aga isegi Apol-lonil tuli kord Admetose * juures sigu karjatada!» «Olete ka ameti valinud!» vastas ülemdiakon. «Olen teiega nõus, mu õpetaja, parem on filosofeerida ja luuletada, puhuda ääsis lõket või taevast tuld hankida, kui kanda kasse mööda tänavaid. Ja seepärast, kui te mind hõikasite, tundsin ma ennast sama rumalana kui eesel praevarda ees. Aga mis teha, aulik härra? Iga päev tuleb ju elada, ja kõige ilusamad aleksandriinid ei vääri üht tükki Brie juustu hamba all
annaabi.ee 
