üht oma kaheteistkümnest vägiteost. See maja, kus ta otsustas öö veeta, kuulus tema sõbrale, Tessaalia kuningale Admetosele. Kui vägilane kohale jõudis, oli majas juba suur lein, kuid Herakles seda ei teadnud. Majas valitses suur lein. Admetose naise surma põhjus pärineb ajast, kui Apollon vihastas Zeusi peale, et too oli tapnud tema poja Askleipose, ja surmas omakorda Zeusi töömehed, kükloobid. Karituseks pidi Apollon töötama maa peal orjana aasta aega ja Admetos oli tema peremeheks. Orjapõlve ajal sõbrunes Apollon pererahvaga , eriti aga perekonna pea ja tolle naise Alkestisega. Siis sai Apollon teada, et moirad olid Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata, Apollon aga palus neilt pikendust. Kui keegi oleks nõus olnud surema Admetose eest, siis oleks kuningas jäänud ellu. Admetos läks kohe vanemate juurde, sest need olid eluaeg temasse väga kiindunud olnud. Suure üllatusena ei olnud vanemad nõus oma elu
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis.
Kord aitas Aphrodite Ktisyllat ja Ermocharist, kuid karistas Ktisylla isa. Samuti aitas Aphrodite kujur, Pygmalioni, kuid karistas Narkissost. Aphrodite oli abielus Adonisega, kuid kord jahil käies sai Adonis surma. Kord tõi Leto Deelose saarel ilmale Apolloni ja ta kaksikõe. Muusika- ja valgusejumal, Apollon oli Leto ja Zeusi poeg. Noorelt tappis ta Pythoni, kuid selle eest oli ta aga lambur Pherai kuninga Admetose juures. Apolloni abiga sai Admetos endale oma unelmate naise. Kord pani Eros Apolloni nümf Daphnesse armuma. Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios. Kaupmeeste ja varaste jumal Hermes oli Maia ja Zeusi poeg. Ta sündis Arkaadias, kõrgel Kyllene mäel ühes koopas. Kord varastas ta Apolloni 50 lehma ära. Hermesel oli ka poeg, Daphnis, kes oskas väga ilusat muusikat mängida
traagiline kui tema elu kaheteistkümne vägitöö jooksul. Niisamuti ei jäänud kaksteist vägitööd ka tema viimaseks `puhastuseks'. Loomulikult sai selline elu Heraklesele ka saatuslikuks. Kuid kui tuua näiteid Heraklese järgnevatest tegudest, siis: sõjad Pylose, Sparta ja Augeiase vastu, koostöö Aegimiusega (ja sellega kaasnenud sõjad) või võitlused Cycnose, Cycaoni ja Eurytioniga. Samuti võttis Herakles osa ka argonautide reisist. Mõned lood: Admetos ja Alkestis Admetos oli Tessaalia kuningas ja armastusväärne inimene, kellele Apollon oli välja võidelnud elulõnga pikenduse, kui vaid leidunuks vabatahtlik, kes andnuks tema eest elu. Seda tegi aga salaja tema armastatud naine Alkestis. Ahastuses kuningas lasi oma naise joaks korraldada kõige suursugusemad matused... kuid just sel leinaajal juhtus Admetose lossist mööduma Herakles. Aupaklik isand ei suutnud Heraklest tagasi lükata ning ütles talle, et linnas on surnud üks naine
Herakles tappis ka oma hea sõbra, sest tolle isa oli teda solvanud. Selle eest karistas Heraklest Zeus ise, saates ta Lüüdiasse kuninganna Omphale orjaks, kus ta pidi tegema naistetöid ja kandma naisteriideid. Heraklest kõige iseloomustavam müüt. Herakles oli teel Diomedese inimsööjate märade juurde. Maja, kus Herakles öö kavatses veeta, kuulus tema sõbrale, Tessaalia kuningale Admetosele. Kui vägilane kohale jõudis, valitses seal lein, sest Admetos oli just kaotanud väga kummalisel teel oma naise. Admetose naise surm pärineb sellest ajast, kui Apollon vihastas Zeusi peale, et too oli tapnud tema poja Askleipose ja surmas omakorda Zeusi kükloobid. Karistuseks pidi Apollon maa peal terve aasta töötama ja Admetos oli tema peremees. Apollon hakkas eriti hästi läbi saama perekonnapea ja tolle naise Alkestisega. Apollon sain teada, et moirad oli Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata. Apollon palus neilt
tütre päästmise eest Zeusi kingitud hobused. Kui H täitis 11. ül'I, möödus ta Prometeheusest ning päästis tolle kalju küljest. H tegi ka palju näotuid tempe jne. Tappis kogemata ühe noormehe ning oma hea sõbra. Selle eest oli ta kuninganna Ompha ori aasta/kolm aastat. Oma 12. ül'I täitmise ajal ööbis H oma sõbra Tessaalia kuninga Admetose juures. Majas oli aga lein, sest kunni naine oli surnud. Admetos ei lasknud H'le teatada, et suri tema naine ning lasi öelda, et maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus, kuid H ütles, et tema naine on
päästmise eest Zeusi kingitud hobused. Kui H täitis 11. ül’I, möödus ta Prometeheusest ning päästis tolle kalju küljest. H tegi ka palju näotuid tempe jne. Tappis kogemata ühe noormehe ning oma hea sõbra. Selle eest oli ta kuninganna Ompha ori aasta/kolm aastat. Oma 12. ül’I täitmise ajal ööbis H oma sõbra Tessaalia kuninga Admetose juures. Majas oli aga lein, sest kunni naine oli surnud. Admetos ei lasknud H’le teatada, et suri tema naine ning lasi öelda, et maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus, kuid H ütles, et tema naine on tõeline, kuna H võitles Surmaga ning sundis Hadest Alkestist
Kuid ta sai ka igasuguste jamadega hakkama, kuid kahetses neid iga kord. Kord tappis ta noormehe, kes talle õhtusöögil kogemata vett peale kallas ja läks pärast seda maapakku. Kord tappis ta oma sõbra, sest tolle isa oli teda solvanud. Zeus saatis ta kuninganna Ompha juurde orjaks, kes tal aeg-ajalt naisterõivaid kanda ja naiselikke töid teha lasi. Kõige hullem oli aga külaskäik kuningas Admetose juurde, kelle naine oli äsja surnud ja kelle terve õukond oli sügavas leinas. Admetos ei tahtnud aga Heraklest vaevata ja ei öelnud talle, mis juhtunud oli. Herakles jõi end siis purju ja käitus väga tahumatult. Kuid teada saades, mida ta teinud oli, tõi ta Admetose naise allmaailmast tagasi. Et seda teha, maadles ta Surmaga. Kui Herakles orjapõlvest Ompha juures pääses, asus ta kohe kuningas Eurystost karistama. Ta kogus väe, surmas kuninga ja vallutas linna. Ta saatis enne koju jõudmist koju
hulkus. Apollon tapab lohemadu Pythoni. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal. Apollon ja Delphi. Tappis Pythoni, kes valdvas Delfi oraaklit. Apollon oli Paanilt ennustamist õppinud ning võttis templi kaitse ja ennustamise enda peale. Preestritar Pythia hakka seal ennustamisega tegelema. Samas kuna ta tappis Pythoni, siis ta pidi end lunastama. Ta pidi minema sureliku juurde tööle. See oli kas kuningas Admetos Põhja-Kreekast, valvoojastates 9 aastat tema karju jne või Laomedoni Troojast ja kasvatas seal karju ning aitas müüre rajada. See lugu seostus ka rituaaliga. See hõlmas siis kuritegu ja lunastust ja see oli lavastatud nagu katastroof. See toimus septerionis. Oli tehtud suur telk kui türanni loss, seal oli rikkalikult kaetud laud ja sellele lähenes suursugusest suguvõsast poiss. Ta ründas telki, lükkas laua ümber jne. Ja siis minnakse templiorgu
ohverdada. Hermes saatis kuldvillase jäära päästjaks; too haaras poisi ja ta õe Helle turjale ning kandis läbi õhu minema. Helle kukkus merre, mis nimetati Hellespontoseks. Poiss jõudis Kolchisesse ning ohverdas Zeusile tänutäheks jäära, kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixose lellepoeg Iason tuli Kreeka riiki (?) päästma oma kurja nõo Peliase käest. Pelias käskis tal tuua villaku. Iason ajas meeskonna kokku (50 tk). Sinna kuulusid mitmed vägevad mehed: Admetos (vt. 23 lõpp), Dioskuurid (vt. 16), Herakles, Meleagros, Orpheus (muusik), Peleus (Achilleuse isa), Telamon jt. Laeva nimeks sai "Argo". Vapraid mehi kaitses ja aitas Hera. Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, tehti esimene peatus. Järgmises peatuspaigas päästsid põhjatuul Borease pojad ennustajavanamees Phineuse harpüiade käest, kes kogu aeg tolle toidu ära sõid. Rauk ennustas argonautidele, mis neid ees ootab. Järgmiseks pidid
Lk. 230 Triton -- merejumal Poseidoni poeg (kreeka müt.), keda kujutatakse inimese ülakehaga ja kala sabaga. Lk. 236 Kvatembrid -- kolm paastupüha igas veerandaastas. Lk. 244 Diogenes (u. 404--323 e. m. a.) -- kreeka filosoof, küünik, kes propageeris loomulikku eluviisi ning eitas igasuguseid seltskondlikke tavasid. Püha Genesius -- rooma miim (näitleja), kes suri 300. aasta ümber märtrina ja tunnistati hiljem katoliku kiriku poolt pühakuks; näitlejate patroon. Admetos -- legendaarne Traakia kuningas (kreeka müt.). Lk. 245 «... paarkümmend Heraklese tükki...» -- Viide kreeka mütoloogilise kangelase kaheteistkümnele vägiteole. Lk. 252 Seneca (4. e. m. a. [?j -- 65) -- rooma filosoof-stoik ning draamakirjanik, imperaator Nero kasvataja. Temalt on säilinud mõned tragöödiad, nagu «Medea», «Phaedra» jt. Lk. 253 Perrinet Le Clerc -- reetur, kes kättemaksuks kannatatud ülekohtu eest 1418. aastal avas burgundlastele ühe
annaabi.ee 
