osatähtsus vähenes. 4 faas: Bismarcki heaolusüsteemi ümber struktureerimine: saadi aru peale neid kärpimisi (küsimus pole ainult institutsioonides vaid küsimus ka, et keda me kindlustame üldse). Mees leivateenija osas ei olnud midagi muudetud veel. Madalapalgalisus oli suureks probleemiks tekkinud. Kontinentaal-Euroopa: Prantsusmaa, Austria, Sveits ja Holland. Muuta heaolupoliitikat adekvaatsemaks, et jõuda nende gruppideni ka, kes veel abi vajavad. Poliitika oli suunata naisi tööle (korraldada lastehoidu). Valik oli, aga pm see valik oli nendele kes said kõrget palka (naised). Töötusega tegeleti ( disainiti mingit tüüpi programme). Millele see autor viitab? Moderniseerimine asemel tegleti pigem dualiseerumisega. Dualiseerumine viitab insideri ja outsideri probleemile.
läheneda. Eelkõige taheti parandada kommunikatsiooni ja suhtumist, mille kaudu paraneks nende motivatsioon ja tööga rahulolu. Nad soovisid korraldada koosolekuid, kus saaks avatult kõneleda uue juhatajaga ja teha omapoolsed ettepanekud, kuidas keskuse tegevus oleks noortele kõige kasulikum. Lisaks pöörduti linnaosa vanema poole, et olukorda parandada. Abi otsiti ka endiselt ülemuselt, keda peeti juhataja positsiooni jaoks adekvaatsemaks kanditaadiks. Uus juhataja oleks ennekõike pidanud muutma oma suhtumist, rohkem huvituma oma positsioonist ja väärtustama noortekeskuse olulisust ning tööeetikat. Paremad suhted ülemuse ja alluvate vahel leevendaksid personali tööstressi. Need lisaksid kindlustunnet töökoha suhtes ja aitaksid kohaneda uute töötingimustega. Lisaks sellele, et Herzbergi hügeenifaktorid ja Maslow vajaduste hierarhia
Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut
analüüsi lihtsamaks. Vaatluse meetodiga saab kõige paremini jälgida inimeste käitumist 21 erinevalt teistest uurimismeetoditest. Vaadeldes näeb inimesi nende tavalises olekus, ilma nende endi teadmata. Sellisel viisil ei muuda inimesed ennast kuidagi paremaks, vaid jäävad loomulikuks, mis muudab tulemused adekvaatsemaks. Struktureerimata vaatlus ei anna püstitatud uurimisküsimustele täpseid vastused. Selleks, et saada täpsemaid vastuseid, tuleks vaatluse meetodit kombineerida küsitluse ja intervjuuga, et saada täpsemaid vastuseid, mida analüüsida. Antud töös vaadeldi siiski hoopis meedias toimuvat, kasutatud ei ole inimeste vaatlemist. 5.4 Intervjuu Tundub, et intervjuu pole antud uurimuse puhul kõige efektiivsem uurimusmeetod, kuna
2)lühiajaline, mõne hetke v minuti 3)aja ja ruuni tumme teisenevad 4)inimene on passiivne-kogemus ple inimese juhitav v kontrollitav 5)provotseeritav kuid mitte juhitav 6)kirjeldus ja tähendus sõltuvad müstiku usulisest traditsioonist, neid on olemas nii palju kui on võimalikke seletusi 7)müstilise kogemuse emotsionaalsus (kaasneb rõõm ja rahulolu v kosmiline üksindus) 8)olemuselt paradoksaalne- suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, tuntakse armastust teiste vastu 12. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oates’i (1973) tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki. Need on esiteks loomulik müstika, mis tähendab kogemuslike piiride kadumist mina ja ümbritseva keskkonna (looduse) vahel. Tunnet kirjeldatakse kui süüdatust.Teiseks, mina ühtesulatav müstika, mis on iseloomulik idamaisele müstikale. Selle eesmärgiks oma minast vabanemine. Kolmandaks, platooniline müstika, milles kõiksuse kogemus saavutatakse
(poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast). Ta kasutab levinumaid metafoore. Kalju nutab +konkreetne
Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast). Ta kasutab levinumaid metafoore. Kalju nutab
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. teoreetikud. Nendena käsitab Popper sofiste. Avatud ühiskondasid iseloomustab iga indiviidi vabadus taotleda endale oma parema äranägemise kohaselt õnnelikumat elu ning võimalus kritiseerida sellelt seisukohalt kõiki ühiskonnaelu külgi. Selle tulemusena teadvustab niisugune ühiskond oma käesoleva elukorralduse ebatäiuslikkuse, mis saab eelduseks sellele, et uuendada ühiskonda adekvaatsemaks seda moodustavate indiviidide õnnelikkuse- ettekujutustele. Siit tulenevalt iseloomustab avatud ühiskondi suletud ühiskondadega võrreldes suurem mobiilsus. Popperi järgi ongi iseloomulik, et suletud ühiskonna teooria tekkis siis, kui see ühiskond hakkas nii reaal-ajalooliselt kui ka teoreetiliselt kahtluse alla sattuma. Popperi Platoni-kriitika puhul on aga küsitavaks peetud seda, kuivõrd oli Antiik- Kreekas 4-ndal sajandil e. Kr
● Olemuselt paradoksaalne- ehk ühelt poolt mõistusevastane, raskestisõnastatav tunne, teadvuse teisenenud seisund,mida elatakse läbi pigem emotsionaalsetes kategooriates, teiselt poolt on tegu aga sügavama tegelikkuse mõistmisega, elust arusaamisega, eneseleidmisega. ● Müstilised kogemused muudavad inimese hoiakuid ja käitumist. Suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, teiste vastu tuntakse armastust ja osavõtlikkust. Leitakse enda jaoks olulisi väärtusi, mille nimel elada ja tegutseda 12) Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Üheks näiteks Oatesi tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki: ● Loomulik müstika- piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel. ● Mina ühtesulavus müstika- eesmärgiks oma minast vabanemine, kõiksuse jaatamine, sellega ühtesulamine.
annaabi.ee 
