Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk
austavalt, kuid ta kiire taibuga. (maani ulatuvad) ja reeglitest. Nad ei Munkade välimus ei pooldanud neid. Mulle tundus, et munkadel tumedat tohtinud patuselt oli sünge ja tume. Tema meelest oli nad kartsid värvi, juuksed käituda, kuna nad Nunnadel oli oma kirik võimu abti/abtissi ning mõlemil olid kaetud. ei soovinud riietuses rohkem sümbol ja elasid sellepärast Nunnadel olid veel Jumala meelepaha värve ning kiriklased uskusid oma elu suures mõned valged jooned esile kutsuda. välimus oli enese olevat hirmus. pearäti peal, riietuses Ütleksin veel, et elegantsem ja maailma
Laulusõnade tõlkija vene keelde Svetlan Semenenko Direktor Raimond Felt Direktori asetäitja Karl Levoll Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda.
Tallinna piirama. Gabriel hiilib linna ja saab teada, et Agnes on kloostrisse pandud ja tal on plaan ta sealt vabastada. Järgmisel päeval korjavad rootslased, sakslased, parun Mönnikhuseni ja Ivo schenkenbergi allesjänud mehed end kokku ja tahavad Tõnismäe tormijooksuga vallutada, aga Gabrieli väed on tugevamad ja Agnese isa saab selles lahingus haavata ja Ivo saab kahevõitluses Gabrieliga surma. Samal ööl koputab keegi Pirita kloostri uksele ja nõuab abtissi jutule. See väidab end olevat käskjalg, kelle on saatnud Agnese haavatud isa, et Agnes tema juurde viia. Kloostri abtiss Magdalena Zoege ei lase Agnesel minna ja ta saab aru, et see niinimetatud "käskjalg" ongi Agnese armastatu ja ta piitsutab Agnest. Varsti peale seda kostab altpoolt hääli ja uks lendab lahti ning Gabriel, põlev tulelont käes, seisab uksel. Ta võtab Agnese kaasa ja viib ta tema isa juurde. Isa saab teada Agnese ja Gabrieli armastusest, annab neile
rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit: Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas oli kahelööviline refektoorium ja majandusruumid. Dormitoorium asus ilmselt idatiiva peakorrusel. Hoovi idaküljel on säilinud kahekorruseline ristikäigu osa. Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda esines sageli ordulinnustes). Kiriku võlvid on ilmselt 18. s ümber ehitusest. Kõiki aknaavasid on ümberehituse käigus suurendatud. Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul
Gabriel hiilib linna ja saab teada, et Agnes on kloostrisse pandud ja tal on plaan ta sealt vabastada. Järgmisel päeval korjavad rootslased, sakslased, parun Mönnikhuseni ja Ivo schenkenbergi allesjänud mehed end kokku ja tahavad Tõnismäe tormijooksuga vallutada, aga Gabrieli väed on tugevamad ja Agnese isa saab selles lahingus haavata ja Ivo saab kahevõitluses Gabrieliga surma. Samal ööl koputab keegi Pirita kloostri uksele ja nõuab abtissi jutule. See väidab end olevat käskjalg, kelle on saatnud Agnese haavatud isa, et Agnes tema juurde viia. Kloostri abtiss Magdalena Zoege ei lase Agnesel minna ja ta saab aru, et see niinimetatud "käskjalg" ongi Agnese armastatu ja ta piitsutab Agnest. Varsti peale seda kostab altpoolt hääli ja uks lendab lahti ning Gabriel, põlev tulelont käes, seisab uksel. Ta võtab Agnese kaasa ja viib ta tema isa juurde.
Piibli lugemisele tehti ka tööd. Püha Benedictuse reeglid kirjeldasidki seda lihtsat ja õiglast ühiselu, milles mungad abti juhtimisel elasid. Ometi muutusid kloostrid aga sajandite möödudes üha keerulisemaks majandusorganisatsioonideks ning järjest lisanduvate ülesannete lahendamise pandi üha uutele ka uutele munkadele või nunnadele. Klooster kui majandusorganisatsioon arenes ja ühtlasi süvenes ka lõhe kloostri juhi - abti või abtissi- ja ülejäänud kloostrikogukonna vahel. Kui algul järgiti väga täpselt põhimõtet magada ühises magamisruumis, siis alates 1150. aastatest muutus Euroopas üsna tavaliseks, et kloostri juht asus omaette hoones või koguni kvartalis. (Tamm, 2002: 15). 2.3. Ametid keskaja kloostris : Keskaegses kloostris olid järgmised ametid: · koorimunk Põhiülesanne oli tegeleda päev läbi üksikpalvetamise (eri ordudes erinev) ja kirikuteenistusega.
maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5' täpsusega ning polaarkaugused 0,05...0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid
ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5’ täpsusega ning polaarkaugused 0,05…0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid.
Ma ei taha, et sa teist korda surmahäasse satuksid. Pealegi nän ma nü ud, et mina tüarlapse kasvatajaks ei süni. Minu kasvatamise viis on paha vilja kandnud.» «Isa!» «Noh, noh, ara ehmata! Ma ei taha üelda, et sa just paha laps oled, aga ma olen sind üeliiga ara hellitanud, sind tujukaks ja kangekaelseks teinud. Sinul on valjemat valitsust kibedasti vaja, muidu teed sa iseennast õnetuks. Kuule nü ud, mis ma sinu kohta nõks olen võnud, ma annan su esiotsa Pirita kloostri ' abtissi Magdalena hoole alla, kes sinu õdsa ema lihane õe on. Abtiss on püa naisterahvas, vahest suudab tema palvega ja vaga eeskujuga sinu kanget meelt painutada.» Agnese silmad olid ehmatust täs. «Sa tahad mind kloostri mü uride taha vangi panna?» hü udis ta kahvatades. «Mitte vangi, vaid ainult valjema valitsuse 1 Täie nimega: Püha Brigitta klooster Marienthal (Maarja org) Tallinna ligidal, Kose jõe suu ääres, kus varemed veel praegu näha on
Vastus ei lasknud ennast oodata. Kaheksa-kümne päeva pärast sai Aramis järgmise kirja: «Mu armas nõbu! Siin on luba meie väikese teenijanna lahkumiseks Bethune'i kloostrist, mille õhku Teie peate temale kahjulikuks. Mu õde täitis selle palve meelsasti, sest talle meeldib väga see tütarlaps ja ta loodab talle ka edaspidi kasulik olla. Suudlen Teid Marie Michon.» Kirjale oli lisatud järgmine dokument: «Bethune'i kloostri abtissi palutakse selle kirja tooja hoolde anda noviits, kes astus kloostrisse minu soovitusega ja on minu kaitse all. Louvre'is 10. augustil 1628. Anna.» Võib arvata, kuidas lõbustas noormehi Aramise sugulus pesuõmblejaga, kes nimetas kuningannat oma õeks. Kui Aramis oli kaks-koim korda kuni silmavalgeteni punastanud Porthose jämedavõitu naljade peale, palus ta sõpru sellel teemal enam mitte peatuda ja
annaabi.ee 
